1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-13-7330 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. august 2013.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-13-7330 (1327

§ 424

järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokurör Svetlana Maripuu Süüdistatav Kaitsja L.I, ik. xxx, , Vandeadvokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.I kuriteos

§ 424järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm

§-de 74, 75 alusel jätta L.I-le mõistetud vangistus tingimuslikult kohaldamata vabastades ta tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult kaheksateist

§ 75lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: 1.

elama oma alalises elukohas xxx

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o.
6. august 2013 a. Kui L.I katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg 2 sätestatule, pikendada katseaga kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. L.I suhtes kohaldatud tõkend jõustumisel tühistada. elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse Välja mõista L.I-lt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank, arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416120002 Danske Bank, viitenumber

1. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-13-7330, menetluskulu, maksma kohustatud isiku allkiri/: - sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot; KrMS § 180 lg3 alusel vabastada L.I arvestatud kaitsjatasu ja ekspertiisitasu tasumisest riigituludesse. Väljamõistetud sundraha 480 eurot tuleb L.I-ltasuda igakuiste osamaksetena 18 (kaheksateist) kuu jooksul, igakuise makse suurus sundrahal on 26,67 eurot. Igakuine sundraha makse tuleb teostada hiljemalt kuu
2. –ks kuupäevaks. Esimene osamakse tuleb teostada hiljemalt 30.09.2013.a. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Eelnimetatud tähtaegade möödumisel saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu seoses Kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2.jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti 3 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Tähtaeg apellatsioonkaebuse esitamiseks on 15 päeva alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus L.I süüdistatakse selles, et tema 15.06.2013.a kell 18.32 juhtis Saare maakonnas, Kihelkonna alevikus, Mustjala-Kihelkonna-Tehumardi-mnt 16,9 km-l mopeedi Lifan LF50Q-2 reg. nr xxxx, millega kaotas sirgel teelõigul juhitavuse ja kaldus vasakule küljele pikali, alkoholijoobeseisundis, EKEI toksikoloogiaekspertiisi akt nr 1971 kohaselt etanoolisisaldusega veres ( 2,54 +/- 0,06) mg/g, k =
3. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani L.I toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokuröri poolt kohtus L.I-le nõutud karistus:

§ 424ettenähtud kuriteo toi mepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus kolm

§ 74

alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes

§ 75lg.

1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega.

§ 75

lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. Süüdistatav L.I andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kahetseb toimepandut. Kuna majanduslik olukord on raske siis palub vabastada ennast osaliselt menetluskulude tasumisest ja tasumisele kuuluva määrata ositi tasumisele. Käesoleval ajal õpib ning iseseisev rahaline sissetulek puudub. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Menetluskulude tasumisest osalisele vabastamisele vastuväited puuduvad. 4 Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepitud karistus vastab

§-s 56 sätestatule. L.I kriminaalkaristatust ei oma. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel sai L.I ise raskelt vigastada. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Tsiviilhagi – puudub. Asitõendid- puuduvad. Tõkendiks on kohaldatud L.I suhtes elukohast lahkumise keeld, milline tõkend tuleb kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 320,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x320 eurot = 480 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumise ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. L.I kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale tasuks osalemise eest nii kohtueelses menetluses kui kohtus kokku 98,40 eurot (sisaldab käibemaksu) - joobeekspertiisitasu 62,37 eurot (tl.8,10). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. L.I omandab kutseharidust ja seetõttu temal iseseisev rahaline sissetulek puudub. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatavalt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 480 EUR-i. L.I on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut ta ei oma kriminaalkaristatust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava võib vabastada osaliselt menetluskulu tasumisest, so. arvestatud kaitsjatasu tasumisest ja ekspertiisitasu tasumisest riigituludesse jättes selles osas arvestatud tasu riigi kanda Kristel Pedassaar Kohtunik