) § 121 järgi kokkuleppemenetluses. Prokuröri abi Katrin Pärtlas Süüdistatav V.P isikukood:XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel – eesti keel; haridus: 8 klassi; kindel töökoht puudub, teeb juhutöid; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistamata; kahtlustatavana kinni peetud 13.02-14.02.2013.a s.o 2 päeva; tõkend elukohast lahkumise keeld alates 14.02.2013.a. Kaitsja Toomas Pilt (istungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 126 lg 3 p 1 kohus o t s u s t a s: 1. Süüdi mõista V.P
2.
lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka V.P poolt eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva (13.02.2013-14.02.2013). V.P peab ära kandma 5 (viie) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse. 3.
lg 1 ja lg 3 alusel täielikult mitte pöörata V.P-le mõistetud karistust täitmisele, kui V.P ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajal määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2 4. Võttes aluseks
lg 1 kohustada V.P järgima katseajal järgmisi kontrollnõudeid: 4.1.elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: XXX 4.
lg 2 p 8 kohus määrab, et V.P on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis. 6. Määrata V.P katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. 7.
p 1 alusel arvestada V.P-le määratud 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15.08.2013.a.
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava V.P, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus: V.P süüdimõistmist ja karistamist
Vastavalt
lg 1 arvata nimetatud karistusest maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13.02.-14.02.2012, so 2 päeva. Seega kandmata karistuse pikkus on 5 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt
lõikele 1 alusel jätta karistus tingimisi kohaldamata ning määrata 18 kuu pikkune katseaeg vastavalt
Samuti kohustada süüdistatavat täitma järgmisi
elama kohtu määratud alalises elukohas;
lg 2 p 8 alusel kohustada V.P käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalabiprogrammis. V.P määrata Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokurör poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav V.P tunnistas end talle esitatud süüdistuses süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokuröri abi jäi kokkuleppe juurde. Kohtu seisukoht: 4 Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et V.P poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb V.P-le mõista kokkuleppekohane karistus. Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. V.P pani toime II astme kuriteo, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja koopiakulu. V.P-le oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 43,20 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlus on rahuldatud. Seega tuleb V.P-lt välja mõista menetluskulu 43,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et V.P võib menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Asitõend: 1 CD-R plaat helisalvestistega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.