Obsah (4)

§ 427§ 432§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Katseaja pikendamine Määruse tegemise aeg ja koht Kohtulahend Menetlus Täitmiskohtunik Avaldaja Avalduse ese Süüdimõistetu 28. august 2013 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Otsustus

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku ettekanne nr 55191 ja Tartu Maakohtu
2. novembri 2012 otsuse täitmiseks pikendada KarS § 74 lg 4 alusel K.N-ile määratud katseaega 6 kuu võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks
3. november
4. Täiendavad otsustused
5. Seoses asja kohtus menetlemisega saata määruse koopia K.N-ile ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talitusele. Selgitused
6. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
7. Asjaolud K.N on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
8. novembri 2012 otsusega KarS § 121 järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg 18 kuud ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile. Tartu Maakohtu
9. mai 2013 määrusega määrati K.N-ile KarS 75 lg 2 p 2 alusel täiendava kohustusena mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud K.N kohta. Ettekandest nähtuvalt on K.N rikkunud 18.08.2013 kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal. 22.08.2013 laekus kriminaalhooldusametnikule Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo Viljandi politseijaoskonna Sakala konstaablijaoskonna komissar Margus Mitilt märgukiri koos indikaatorvahendi kasutamise protokolliga kriminaalhooldusaluse K.N kohta. 18.08.2013 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on tuvastatud K.N 18.08.2013 kell 19:41 ajal Viljandi linnas, Põhja pst 2A juures joobeseisund. Joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 0,91 mg/l kohta. K.N 22.08.2013 antud seletuse kohaselt tunnistab ta 18.08.2013 alkoholi tarvitamist kuna töökaaslased meelitasid teda alkoholi tarvitama. Hooldusalune avaldab juhtunu pärast siirast kahetsust. Karistusregistri teatis seisuga 23.08.2013 ei kajasta teavet selle kohta, et K.N on katseajal toime pannud õigusrikkumise. Isik on täitnud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid. K.N-iga on katseajal korduvalt vesteldud alkoholi tarvitamise kahjulikkusest ja kohustusest mitte tarbida alkoholi ja narkootikume. Hooldusalune on kinnitanud, et tema ei tarbi alkoholi. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et lähtudes K.N poolt toime pandud lisakohustuse mitte tarbida alkoholi katseajal rikkumisest, tuleb lugeda katseaeg isiku suhtes ebaõnnestunuks ning K.N suhtumine kriminaalhooldusesse on olnud vastutustundetu. Kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku pikendada K.N-ile määratud katseaega 6 kuud.
10. Kohtu põhjendused KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega (

§ 427lg 1).

Kriminaalhooldusametniku esitatud erakorralise ettekande vaatab täitmiskohtunik läbi selle kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul (

§ 427lg 3). Kr

HS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Nähtuvalt kriminaalhooldaja kohtule esitatud ettekandest leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid on süüdimõistetu täitnud, küll on aga rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Katseaja pikendamine ja kohustuste täitmise jätkamine aitaks K.N vältida alkoholi tarbimist ja sellest tulenevate probleemide tekkimist. Karistuse eesmärgi saavutamiseks on vajalik ja põhjendatud pikendada KarS § 74 lg-le 4 alusel K.N-ile Tartu Maakohtu 21. novembri 2012 otsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, s. o katseaja lõpptähtajaga 20. november 2014.

§ 432lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab.

Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

1. peatüki §-des 383 –
2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalev Kuningas Kohtunik 2