1-13-11326/6

(13231600304)Kohtunik Eha Popova Kohtuistungi sekretär Hedvig Payne Kriminaalasi A.G-ga süüdistuses lühimenetluses Kelly Kruusimägi Prokurör Süüdistatav KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi A.G eluk XXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 16 korda, viimati 20.02.2013.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9, 9 järgi vangistusega 1 aasta ja 9 kuud, KrMS § 238 alusel ärakandmisele 1 aasta ja 2 kuud vangistust, vabanes karistuse kandmiselt 18.11.2013.a., karistus kustumata Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi A.G KarS § 25 lg 2 – 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel A.G-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli) kuud. Kohaldada A.G-ga suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates 13.12.2013.a.. Välja mõista P. A.G-lt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 216 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. „A.G, 1-1311326, menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Välja mõista P. A.G-lt Rimi Eesti Food AS (reg kood 10263574) kasuks 15,99 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD A.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles varem vargusi toimepannud isikuks ning keda on Harju Maakohtu 20.02.2013.a otsusega karistatud varguse toimepanemise eest KarS § 199 lg 2 p 7, 9 alusel, uuesti 13.12.2013.a kella 14:27 ajal võttis Tallinnas Telliskivi 61 asuvast Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Telliskivi Säästumarket võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühe pudeli viskit Jack Daniels maksumusega 26,99 eurot, kaks pudelit tumedat rummi Bacardi Oakheart maksumusega 15,99 eur/tk, kogumaksumusega 31,98 eurot, ja ühe pudeli heledat rummi Bacardi Oakheart maksumusega 15,99 eurot, seega kokku kaupa kogumaksumusega 74,96 eurot, ning möödus kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi A.G tahtest olenemata lõpule viimata, kuna kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja A.G kinni. Oma tegevusega asus A.G vastavalt oma ettekujutusele süüteost vahetult süüteo toimepanemisele ning pani süstemaatiliselt toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav A.G tunnistab end esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja kahetseb juhtunut (tl 11). Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega: - Rimi Eesti Food AS avaldusega, et 13.12.2013.a kella 14:27 ajal üritas meesterahvas varastada kauplusele kuuluvat kaupa kogumaksumusega 74,96 eurot. Üks alkoholipudel väärtusega 15,99 eurot kukkus maha ja purunes (tl 2); - tunnistaja XXXütlustega, et töötades Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas kaupluses Telliskivi Säästumarket märkas 13.12.2013.a kella 14:27 paiku, kuidas meesterahvas, kes varemalt oli pannud ostukorvi alkoholipudeleid, möödus kassadest, jättes toodete eest tasumata. Meesterahva kinnipidamise käigus kukkus tal põuest välja alkoholipudel, mis purunes. Turvakontrolli käigus avastati meesterahva põuest kaks rummipudelit ja üks viskipudel, mis tagastati kauplusele /tl 5-6/; - A.G-ga kahtlustatavana kinnipidamise protokoll 13.12.2013, A.G peeti kinni Tallinnas, Telliskivi tn 61 /tl 7-9/; - kahtlustatava A.G-ga ütlused, mille kohaselt ta tunnistab ennast varguse katse toimepanemises süüdi ning on nõus hüvitama tekitatud kahju - kinnipidamise käigus mahakukkunud ühe pudeli heledat rummi maksumuse 15,99 eurot, /tl 11/; - Harju Maakohtu 20.02.2013.a otsus, mille kohaselt karistati A.G KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest ning mis tõendab, et süüdistuses nimetatud kuriteo puhul on tegemist süstemaatiliselt toimepandud vargusega /tl 28-35/. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et A.G isikuna, keda on varem korduvalt karistatud võõra vara salajaste varguste eest KarS § 199 järgi, tegutsedes kavatsetult, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõrast vallasasja. Seega pani A.G toime süstemaatilise varguse katse ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 199 lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse. Kohus leiab, et rahaline karistus ei oleks A.G-ga poolt täidetav, sest tal puuduvad võimalused rahalise karistuse tasumiseks. Selline karistus ei vastaks tema süü suurusele ega oleks ka piisavaks vahendiks tema mõjutamisel mitte enam toime panema uusi süütegusid. A.G on varem korduvalt varavastaste kuritegude eest kriminaalkorras karistatud, viimati karistati teda 20.02.2013.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi vangistusega 1 aasta ja 9 kuud, mõistetud karistust vähendati KrMS § 238 alusel 1/3 võrra ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti1 aasta ja 2 kuud vangistust. A.G vabanes 18.11.2013 pärast karistuse kandmist. Ta ei tööta ning jätkas vähem kui kuu möödumisel karistuse kandmiselt vabanemisest samaliigiliste kuritegude toimepanemist. On ilmne, et A.G ei ole enda jaoks karistusest mingeid järeldusi teinud, ka varasemad karistused ei ole mõjutanud A.G loobuma süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). A.G kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et A.G võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt lühema vangistusega. Kohus kohaldab, juhindudes KrMS § 130 lg 4¹, A.G-ga suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Kooskõlas KarS § 68 lg 1 tuleb karistuse kandmise algust arvata alates kinnipidamisest 13.12.2013.a. Rimi Eesti Food AS esitas vargusega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks tsiviilhagi summas 15,99 eurot (tl 3-4). VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanul omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Vastavalt VÕS § 132 lg 1 asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 136 lg 1 kohaselt, kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ettenähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Süüdistatav tunnistab hagi. Tsiviilhagi on tõendatud tunnistajate ütlustega ja kirjalike materjalidega ning kuulub täielikult rahuldamisele. A.G-lt tuleb välja mõista Rimi Eesti Food AS (reg kood 10263574) kasuks 15,99 eurot, mis tuleb tasuda Rimi Eesti Food AS arvelduskontole a/a XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 2565 lg 2, 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohus arvestab siinkohal asjaoluga, et vanglas viibival isikul on rahaliste nõuete täitmine raskendatud. Asitõendeid ei ole. Eha Popova Kohtunik