← Eesti

4-13-2652/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juunil 2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-2652 Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisa

§ 217

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise osas, nimelt selles, et xxx menetlusalune isik H.N mootorsõidukit xxx. kilomeetril, olles kohustatud kasutama sõidumeerikut. 16.02.2013 kell 12:51 (UTC) - 18.02.2013 kell 10:11 (UTC), 18.02.2013 kell 19:10 (UTC)19.02.2013 kell 06:15 (UTC), 21.02.2013 kell 20:16 (UTC)-22.02.2013 kell 10:25 (UTC), 22.02.2013 kell 21:49 (UTC)-25.02.2013 kell 08:35 (UTC), 25.02.2013 kell 21:10 (UTC) 26.02.2013 kell 8:12 (UTC), 26.02.2013 kell 20:53 (UTC)-27.02.2013 kell 9:45 (UTC), 27.02.2013 kell 21:50 (UTC) -28.02.2013 kell 11:00 (UTC), 28.02.2013 kell 21:49 (UTC)01.03.2013 kell 09:00 (UTC), 01.03.2013 kell 20:12 (UTC)-04.03.2013 kell 07:10 (UTC), 04.03.2013 kell 21:02 (UTC)-05.03.2013 kell 10:00 (UTC), 05.03.2013 kell 21:28 (UTC) 06.03.2013 kell 08:41 (UTC), 06.03.2013 kell 21:34 (UTC)-07.03.2013 kell 09:45 (UTC), 07.03.2013 kell 15:00 (UTC)-07.03.2013 kell 15:16 (UTC), 07.03.2013 kell 20:36 (UTC)08.03.2013 kell 11:04 (UTC), 08.03.2013 kell 22:41 (UTC)-11.03.2013 kell 12:47 (UTC), 11.03.2013 kell 22:53 (UTC)-12.03.2013 kell 10:52 (UTC), 12.03.2013 kell 22:31 (UTC)13.03.2013 kell 10:20 (UTC), 13.03.2013 kell 20:36 (UTC)-14.03.2013 kell 08:35 (UTC), 1 14.03.2013 kell 21:30 (UTC)-15.03.2013 kell 11:11 (UTC) ajavahemike puudus juhikaardil salvestus, samuti karistuse osas. Väärteomenetlus nimetatud rikkumise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Mõista H.N-ile

§ 217

lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest, nimelt et 15.03.2013 Tallina-Narva mnt

  1. kilomeetril ei olnud menetlusalusel isikul esitada kontrollijale EMÜ 3821/85 art 15 lg 7 p a alapunktide ii ja iii nõutavaid dokumente 24.02.2013 kell 00.00 (UTC) - 25.02.2013 kell 08:35 (UTC), 25.02.2013 kell 21:10 (UTC) 26.02.2013 kell 8:12 (UTC), 26.02.2013 kell 20:53 (UTC)-27.02.2013 kell 9:45 (UTC), 27.02.2013 kell 21:50 (UTC) -28.02.2013 kell 11:00 (UTC), 28.02.2013 kell 21:49 (UTC)01.03.2013 kell 09:00 (UTC), 01.03.2013 kell 20:12 (UTC)-04.03.2013 kell 07:10 (UTC), 04.03.2013 kell 21:02 (UTC)-05.03.2013 kell 10:00 (UTC), 05.03.2013 kell 21:28 (UTC) 06.03.2013 kell 08:41 (UTC), 06.03.2013 kell 21:34 (UTC)-07.03.2013 kell 09:45 (UTC), 07.03.2013 kell 15:00 (UTC)-07.03.2013 kell 15:16 (UTC), 07.03.2013 kell 20:36 (UTC)08.03.2013 kell 11:04 (UTC), 08.03.2013 kell 22:41 (UTC)-11.03.2013 kell 12:47 (UTC), 11.03.2013 kell 22:53 (UTC)-12.03.2013 kell 10:52 (UTC), 12.03.2013 kell 22:31 (UTC)13.03.2013 kell 10:20 (UTC), 13.03.2013 kell 20:36 (UTC)-14.03.2013 kell 08:35 (UTC), 14.03.2013 kell 21:30 (UTC)-15.03.2013 kell 11:11 (UTC) ajavahemike eest, millega rikkus menetlusalune isik nimetatud EMÜ art 15 sätet, karistusena rahatrahv 40 trahviühikut summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot. Rahatrahvi summa 160 eurot tuleb H.N tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõutumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbankis, kohustuslik viitenumber
  2. VTMS § 23 alusel hüvitada menetlusalusele isikule H.N-ile valitud katsjale vandeadvokaat Andi Tubinale makstud tasu summas 318 (kolmsada kaheksateist) eurot 80 senti riigi eelarvest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 27.06.
  3. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil või vandeadvokaadi vanemabil. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 20.06.
  4. Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 23.07.2013) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK 2 15.03.2013 koostas liikluspolitseinik V. Poolak väärteoprotokolli AB 968238 selle fakti kohta, et xxx juhtis menetlusalune isik Andrus vahe xxx xxx. kilomeetril, olles kohustatud kasutama sõidumeerikut. 16.02.2013 kell 12:51 (UTC) - 18.02.2013 kell 10:11 (UTC), 18.02.2013 kell 19:10 (UTC)-19.02.2013 kell 06:15 (UTC), 21.02.2013 kell 20:16 (UTC)22.02.2013 kell 10:25 (UTC), 22.02.2013 kell 21:49 (UTC)-25.02.2013 kell 08:35 (UTC), 25.02.2013 kell 21:10 (UTC) -26.02.2013 kell 8:12 (UTC), 26.02.2013 kell 20:53 (UTC)27.02.2013 kell 9:45 (UTC), 27.02.2013 kell 21:50 (UTC) -28.02.2013 kell 11:00 (UTC), 28.02.2013 kell 21:49 (UTC)-01.03.2013 kell 09:00 (UTC), 01.03.2013 kell 20:12 (UTC)04.03.2013 kell 07:10 (UTC), 04.03.2013 kell 21:02 (UTC)-05.03.2013 kell 10:00 (UTC), 05.03.2013 kell 21:28 (UTC) - 06.03.2013 kell 08:41 (UTC), 06.03.2013 kell 21:34 (UTC)07.03.2013 kell 09:45 (UTC), 07.03.2013 kell 15:00 (UTC)-07.03.2013 kell 15:16 (UTC), 07.03.2013 kell 20:36 (UTC)-08.03.2013 kell 11:04 (UTC), 08.03.2013 kell 22:41 (UTC)11.03.2013 kell 12:47 (UTC), 11.03.2013 kell 22:53 (UTC)-12.03.2013 kell 10:52 (UTC), 12.03.2013 kell 22:31 (UTC)-13.03.2013 kell 10:20 (UTC), 13.03.2013 kell 20:36 (UTC)14.03.2013 kell 08:35 (UTC), 14.03.2013 kell 21:30 (UTC)-15.03.2013 kell 11:11 (UTC) ajavahemike puudus juhikaardil salvestus. Samuti ei olnud juhil esitada muid seaduslikke dokumente antud ajavahemike kohta. Seega rikkus menetlusalune isik

§ 131lg 3 nõuet.

Tegu on kvalifitseeritud

§ 217

lg 1 järgi kui sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumine. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on isiku tegu tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega ning juhikaardi andmetega. Nimetatud otsusega on menetlusalune isik karistatud rahatrahviga 50 trahviühikut summas 200 eurot. Karistuse mõistmisel arvestas kohtväline menetleja, et isik on varem väärteokorras korduvalt karistatud, muuhulgas töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest. Kergendavaid asjaolusid ei ole. KAEBUSE SISU 02.05.2013 esitas menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andi Tubin maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles taotles nimetatud otsuse tühistamist tuginedes VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatule. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised (punktide numbrid vastavalt kaebusele). 2. Menetlusalusele isikule on ette heidetud juhikaardi salvestuse puudumist tuginedes Euroopa Ühenduste Nõukogu määruse nr 3821/85 (edaspidi EMÜ 3921/85) art 15 ning

§ 131lg 3.

EMÜ 3921/85 art 15 lg 3 kohaselt on juht kohustatud kasutama lüliteid, mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt märgi alla „voodi“ töö vaheajad ja igapäevase puhkeaja.

§ 131

lg 3 järgi, juhul, kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse EMÜ nr 3821/85 artikli 15 kohaselt. Menetlusalune isik on oma seletuses väärteoprotokollis kinnitanud, et on andmed kaardile igapäevaselt sisestanud ning jääb jätkuvalt oma seisukoha juurde. Rikkumistena kvalifitseeritud ajavahemike juurde on juhikaardi andmete väljatrükkidele tekkinud mitte puhkeaega tähendav tingmärk „voodi“ vaid küsimärk. Kaitsja arvamusel ei tähenda küsimärgi tekkimine juhikaardile, et autojuht jättis puhkeaja juhikaardile salvestamata. Küsimärgid tekivad juhikaardile sellepärast, et digimeeriku 3 programmi alusel nõutav andmete sisustuse loogika erineb autojuhi teadmistel ja oskustel põhinevast sisestuse loogikast. Edasi osutab kaitsja kaebuses kasutusjuhendis olevatele digimeeriku kasutusstsenaariumitele ja väidab, et kasutusjuhendis näidatud valikutes puuduvad juhised, kuidas autojuht peab sisestama igapäevase puhkeaja, samuti ei ole selgitatud, kuidas autojuht peaks sisestama igapäevase puhkeaja tagantjärgi. Autojuht ise ei näe digimeeriku ekraanilt, et juhikaardile tekib tema sisestamise tagajärjel küsimärk. Kaitsja leiab, et digimeeriku kasutamine nõuab autojuhilt kõrgeid tehnilisi teadmisi ja vastava koolituse läbimist. Edasi märgib kaitsja, et vastava tasemega koolitust ei ole gi Eestis pakutud. Samas kaitsja märgib, et tema andmetel on menetlusalune isik kasutanud digimeerikut viimase 5 aasta jooksul. Kaitsja väitel ei ole selle ajavahemiku jooksul menetlusalusele isikule ühtegi etteheidet tehtud sõidumeeriku kasutamise nõuete rikkumises. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et menetlusalusel isikul oli õigustatud veendumus, et ta kasutab sõidumeerikut nõuetekohaselt.

  1. Kaitsja märgib, et juhul, kui kohus siiski jõuab seisukohale, et isik jättis puhkeaja salvestamata ehk pani teo toime, on isiku käitumises välistatud nii tahtlus kui ka ettevaatamatus. Kaitsja tugineb selle väite põhjendamisel
  2. punktis toodud argumentidele.
  3. Täiendavalt kaitsja märgib, et autojuhi poolt olid puhke- ja tööaja normid nõuetekohaselt järgitud, seda tõendavad juhikaardile fikseeritud juhikaardi väljavõtmise ja sisestamise tingmärgid vaidlusaluste ajavahemike alguses ja lõpus. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Eeskätt peab kohus märkima puutuvalt kaebuse punkti 4 ehk millised küsimused käesoleva kaebuse arutamisel lahendatakse, et kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteoprotokolli ega väärteoasjas tehtud otsuse kohaselt ei süüdistata menetlusalust isikut puhke- ja tööaja järgmise nõuete rikkumises, vaid selles, et ta jättis andmed väärteoprotokollis märgitud ajavahemikes juhikaardile salvestamata. Tei sisõnu, ei ole väärteoprotokollis märgitud ajavahemikud kvalifitseeritud juhikaardi andmetest lähtuvalt töö- või puhkeajana. Puhke- ja tööaja järgmise nõuete rikkumine või mitterikkumine ei ole antud juhul asjassepuutuv asjaolu. Kohtuistungil andis menetlusalune isik kokkuvõtlikult järgmised ütlused (lk 153 pöördel154, 156). Ta on professionaalne autojuht alates
  4. aastast. Digimeeriku kasutamise kogemus on tal alates
  5. aastast. Väärteoprotokollis märgitud ajavahemikus tegeles ta metsaveoga, marsruudid olid seotud metskondade ja Kunda terminaliga. Ta töötas päeviti. Menetlusalune isik kirjeldas kohtuistungil, kuidas ta praktikas kasutab digimeerikut. Hommikul tööle tulles sisestab ta juhikaardi ja alustab sõitu. Kui tööpäeva kestel soovib ta puhata, vajutab ta puhkeajale. Kui ta tuleb puhkepausilt tagasi, kontrollib, et ajaliselt oleks puhkeaeg teostatud ja alustab sõitu, sel juhul ei ole vaja midagi täiendavalt sisestada. Tööpäeva lõpul võtab ta juhikaardi välja ja läheb puhkama. Hommikul, kui ta sisestab kaardi peab ta liikuma noolega üles, et sisestada andmed, et juhikaart hakkaks lugema tööaega. Pärast tööpäeva ei üritanud ta midagi sisestada käsitsi. 4 Menetlusalune isik väitis kohtuistungil, et selleks, et sisestada juhikaardile andmeid, peab ta noolega liikuma üles, siis vajutama ristile juhul, kui ta tahab käsitsi sisestada andmed. Käsitsi sisestamine on vajalik, sest teisiti andmed ei sisestu (lk 156). Autost eemal oldud puhkeaeg ei teki juhikaardile automaatselt, seda tuleb hommikul tagantjärgi käsitsi sisestada. Digimeerik pakub juhikaardi sisestamisel „jätka tööpäeva“, ta ei pidanud seda õigeks, sest ta ei jätka tööpäeva, vaid alustab, sellepärast ta ei liikunud noolega selle peale. Samas vastates kohtuvälise menetleja küsimustele, selgitas menetlusalune isik, et ta on väärteoprotokollis märgitud ajavahemike kohta juhikaardi andmetest väljatrükke teinud ja neid üle vaadanud, kuid ta ei suutnud nendest välja lugeda, kas puhke- ja tööaja salvestamine toimib korrektselt või mitte. Tõendina oli kohtuistungil uuritud menetlusaluse isiku juhikaardi väljatrükid (k 2), asjatundja V. Tori ütlused, milles asjatundja selgitas kohtule olukorda sõidumeerikutega seoses ning menetleualuse isiku tööandja K. Nxxxs ütlused, milles ta kinnitas, et menetlusalune isik kasutas sõidukit ja sõidumeerikut, talle oli välja antud ka tema personaalne juhikaart. Kohus märgib, et asjatundja V. Tori ja tunnistaja K. N xxxütlused ei ole menetlusaluse isikule esitatud süüdistuse kontrollimise seisukohast olulised, sest mõlemad kinnitasid oma ütlustega asjaolusid, milles ei ole sisulist vaidlust. Pärast kaebuse sisu ja menetlusaluse isiku ütluste kohtuotsuses refereerimist peab maakohus märkima selguse mõttes, et nende põhjal on täheldatav menetlusaluse isiku ja kaitsja soov juhtida kohtu tähelepanu asjaoludele ja probleemile, mis tegelikult ei ole kohtu arvates selle väärteoasja arutamise keskseks punktiks. Nimelt menetlusalune isik ja kaitsja on oma argumentides keskendunud küsimusele, kuivõrd digitaalse sõidumeeriku kasutusjuhend on kasutuskõlblik ja arusaadav keskmise taseme professionaalsele autojuhile, et autojuht saaks oma hoolsuskohustuse täitmisega ehk puhkeaja juhikaardile salvestamisega toime tulla. Seoses sellega oli kaitsja taotlusel kohtuistungile kutsutud ja üle kuulatud asjatundjana xxx V. Txxx ( xxx). Kohus märgib, et nö kasutusjuhendi kvaliteedi hindamine ei ole antud juhul kohtu ülesanne. Vähetähtis ei ole, et Stoneridge SE5000 tahhograafi kasutusjuhend on laiendatud versioon sertifitseeritud kasutusjuhendist 9000-101587/01R06, sertifitseeritud versioon on samuti avalikult kättesaadav (k 1 lk 18). Samuti peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et oluline ei ole see, kas menetlusalune isik kasutas sõidumeerikut rangelt kasutusjuhendit järgides (kuigi kaebuses on väidetud, et kasutusjuhendit ei ole ilma kõrgete tehniliste teadmisteta võimalik kasutada), vaid see, kas menetlusalune isik järgis seaduse ja/või muu õigusaktiga kehtestatud sõidumeeriku kasutamise norme. Kasutusjuhend, olgu sertifitseeritud, ei ole õigusakt. Seega ei ole kasutusjuhendi punktide mittejärgimine karistatav

§ 217lg 1 alusel.

Teiselt poolt on kaebuses toodud seisukohtadest võimalik kokkuvõtlikult järeldada seda, et isegi kui isik pani teo toime ehk jättis salvestamata-registreerimata igapäevase puhkeaja, ei rikkunud menetlusalune isik seadust tahtlikult või ettevaatamatusest, sest ta ei teadnud, et ta jättis puhkeaja salvestamata, kuigi suhtus salvestamise kohustusse kohusetundlikult ja tähelepanelikult ning tal puudus mõistlik võimalus arvata, et puhkeaeg on jäänud salvestamata. Seega palub kaitsja sisuliselt kontrollida, kas isik vabaneb vastutusest, kuna subjektiivsest küljest ei tegutsenud ta isegi ettevaatamatuse kergemas vormis (hooletuses), rääkimata tahtlusest. Maakohus tuletab meelde, et KarS § 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohtuliku arutamise tulemina peab seega maakohus arvestama delikti kolmeastmelist struktuuri - tegu ja sellele vastav süüteokoosseis, õigusvastasust välistavate asjaolude olemasolu või puudumine, isik süü KarS

  1. peatüki
  2. jao mõttes. 5 VTMS § 133 alusel peab maakohus kaebemenetluses selgitama muuhulgas, kas leidis aset tegu, kas teo pani toime menetlusalune isik, kas tegu on väärtegu ja kuidas kvalifitseerida. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt (ütlused ei ole millegagi ümber lükatud), tegutses ta tööja puhkeaja salvestamisel järgmiselt. Alustades hommikul tööaega on ta sundseisus, sest ta peab käsitsi sisestama pärast tööpäeva lõppu alanud ja kuni tööpäeva alguseni kestnud puhkeaja, kuna see ei teki tööpäeva alustamise juhikaardile automaatselt. Käsitsi sisestamiseks alustab ta liikumist noolega ülespoole valikule „puhkeaeg“, sisestab puhkeaja kellaajad ja pärast seda vajutab „x“-le. Ta ei vali „jätka tööpäeva“, sest tegemist on uue tööpäevaga, mitte selle jätkamisega. Igapäevane puhkeaeg ei ole üks ja sama mis on tööpäeva kestel peetavad puhkepausid. Antud väärteoasjad puudub vaidlus selle üle, et tegutsedes sel viisil nagu menetlusalune isik ise kirjeldas, ei olnud nõutav tulemus (puhkeaja salvestamine) saavutatud. Puhkeaeg jäi salvestamata väärteoprotokollis näidatud ajavahemike eest. Nimetatud faktiline asjaolu on kinnitatud ka kohtu poolt väljanõutud digimeeriku mälu andmete väljatrükkidega (k 2). Väärteoprotokollis märgitud ajavahemike eest on juhikaardile tekkinud küsimärgid (vt väljatrükid k 2) ehk nimetatud aeg ei kvalifitseeru töö- ega puhkeajana. Seega teo objektiivne külg on tuvastatud. Isiku tegu väljendus objektiivses mõttes selles, et väärteoprotokollis märgitud ajavahemikes enne tööpäeva algust sisestas menetlusalune isik käsitsi viimase puhkeaja andmed, liikudes noolega valikule „puhkeaeg“, sisestades kellaaegu ja vajutades järgnevalt nupule „x“, mis on tööpäeva algus. Seega on tuvastatud, et isik kasutas digimeeri . Menetlusalusele isikule on esitatud süüdistus

§ 217

lg 1 järgi,

§ 131

lg 3 ja Euroopa Nõukogu määruse (EMÜ) 3821/85 art 15 rikkumises.

§ 217

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõidukile paigaldatud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumise eest.

§ 131

lg 3 sätestab, et kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama sõidumeerikuga nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 artikli 15 kohaselt. Art 15 lg 2 sätestab, et juht kasutab mälukaarti iga päeva, mil ta sõidukit juhib, ning alates hetkest, kui ta sõiduki üle võtab. Mälukaart ei võeta välja enne ühe päeva tööaja lõppu, kui selle väljavõtmine ei ole muul viisil lubatud. Kui juht ei viibi sõidukis ja ei saa seetõttu sõidukisse paigaldatud seadet kasutada, tuleb lõike 3 teise taande punktides b,c ja d osutatud ajavahemikud ( ), kui sõiduk on varustatud sõidumeerikuga vastavalt IB lisale (digitaalne sõidumeerik), kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil. Art 15 lg 3 sätestab, et , mis võimaldavad registreerida eraldi ja eristatavalt ajavahemikud juht imisaeg (tingmärk rool), muud tööd (tingmärk kaks haamrit), valmisolekuaeg (tingmärk ruut), töö vaheajad ja igapäevane puhkeaeg (tingmärk voodi). Nimetatud regulatsioonist nähtub, et õigusaktiga on ette nähtud autojuhi kohustus kasutada , imaldavad registreerida eraldi juhtimisaja, muude tööde aja, valmisolekuaja, puhkeaja. Seega autojuhi kohustuseks ei ole ainult vajutada nuppe ehk kasutada lüliteid, vaid ta peab neid kasutama sellisel moel, et saavutatav oleks EMÜ art 15 lg 3 märgitud tulemus oleks eraldi registreeritud juhtimisaeg (tingmärk rool), muud tööd (tingmärk kaks haamrit), valmisolekuaeg (tingmärk ruut), töö vaheajad ja igapäevane puhkeaeg (tingmärk voodi). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et digimeeritu kasutamise poolest ei ole vahet kas salvestatakse töö vaheaeg või igapäevane puhkeaeg. Töö vaheaja ja igapäevase puhkeaja sisestamiseks tuleb kasutada lülitit „voodi“. Seega ei ole menetlusaluse isiku ja asjatundja 6 poolt kohtuistungil väljendatud seisukoht, et tuleb eristada puhkeaega, mis tekib pärast tööpäeva lõppu, ja puhkeaega tööpäeva keskel, EMÜ art-ga 15 kooskõlas. Digimeeriku kasutamise poolest on mõlemad salvestatavad, kui autojuht kasutab lülitit . Art 15 lg 3 sõnastusest tuleneb ühemõistetavalt, et kui juht viibib sõidukis ja juhikaart on sees, kasutab ta puhkeaja salvestamiseks vastavat lülitit. Kui juht ei viibi sõidukis, peab ta tegutsema art 15 lg 2 kooskõlas - „kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil“. Kohus leiab, et oma teoga, mis väljendus objektiivselt selles, et H.N väärteoprotokollis märgitud ajavahemikes enne tööpäeva algust sisestas käsitsi viimase puhkeaja andmed, liikudes noolega valikule „puhkeaeg“, sisestades kellaaegu ja vajutades järgnevalt nupule „x“, millega registreeritakse tööpäeva algus, kuid sellisel viisil lülitite kasutamine ei võimaldanud registreerima puhkeaega, millega rikkus menetlusalune isik EMÜ art 15 lg 3 nõuet. Enne menetlusaluse isiku teo subjektiivse külje analüüsimist peab kohus märkima järgmist. Kohus osutab väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt kõik isiku süüdistuse aluseks olevad faktilised asjaolud peavad olema süüdistuses toodud määral, mis tagaksid talle piisavat kaitseõigust. Menetlusalune isik peab olema piisaval määral informeeritud, milles teda konkreetselt süüdistatakse, mille vastu ta võib vaielda ja tuua vastuargumente. Samuti kohtupraktika kohaselt puudub kohtul õigus hakata sisestama süüdistust faktiliste asjaoludega, mis ei olnud isikule varem süüdistuse alusena esitatud ja seda sõltumata kohtuliku arutamise käigus tuvastatud asjaolude kogumist. Samuti kohus tuletab kohtuvälisele menetlejale meelde, et just temale lasub riikliku süüdistaja roll. Väärteoprotokolli täiendamine kohtumenetluses ei ole võimalik. Väärteoasja arutamine toimub VTMS § 87 kohaselt ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses ja selle faktiliste asjaolude kogumi piiridest väljumine on keelatud. Kohus peab vajalikuks osutada kohtupraktikale koos tsitaatidega, kuna probleem on korduv ja aastaid püsima jäänud ja jääv. 3-1-1-45-11 09.06.2011 „9.Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud V™S § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. (vt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-9-08, p 14). …
  3. Ent VTMS § 78 kohaselt on kohus väärteoaja arutamisel seotud rangelt väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega ning tal puudub seaduslik õigus ise tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt Riigikohtu
  4. aprilli 2009 a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-16-09, p 8 ja
  5. juuni
  6. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-54-09, p 8.1).“ 3-1-1-103-09 11.11.2009 „
  7. Nõue, et väärteoasja arutatakse väärteoprotokollis sätestatud ulatuses tähendab seda, et väärteoprotokoll peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetlejal võimalik lugeda vastav süüteokoosseis täidetuks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused väärteoasjades nr 3-1-1-80-06 - RT III 2006, 36, 304; 3-1-1-84-07 - RT III 2007, 46, 368; 3-11-2-08 - RT III 2008, 12, 86; 3-1-1-9-08 - RT III 2008, 16, 106).“ 3-1-1-16-09 02.04.2009 7 „
  8. Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii kohtuväline menetleja kui ka kohus. Kooskõlas VTMS §-s 70 sätestatuga tuleb väärteoprotokolli sisu menetlusalusele isikule teatavaks teha. Seoses eeltooduga on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemas praktikas selgitanud, et väärteoasja arutamise piiridest on kohtuväline menetleja väljunud näiteks juhul, mil väärteomenetluses tehtud otsuses sisalduvad väärteo sellised faktilised asjaolud, millised väärteoprotokollis ega selle täiendustes ei kajastu (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. detsembri
  10. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-84-07 - RT III 2007, 46, 368, p 11). Kui pärast väärteoprotokolli koostamist ilmneb vajadus süüdlasele etteheidetava teo kirjeldust korrigeerida, tuleb protokolli muuta või koostada uus väärteoprotokoll ja teha see menetlusalusele isikule VTMS §-s 70 sätestatud korras uuesti teatavaks.“ Lahendis 3-1-1-12-08 on märgitud, et kui väärteoprotokolli alusel ei ole kõik vajalikud faktilised asjaolud tuvastatavad tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus tuvastas kohtuliku arutamise käigus, et „oma teoga, mis väljendus objektiivselt selles, et H.N väärteoprotokollis märgitud ajavahemikes enne tööpäeva algust sisestas käsitsi viimase puhkeaja andmed, liikudes noolega valikule „puhkeaeg“, sisestades kellaaegu ja vajutades järgnevalt nupule „x“, millega registreeritakse tööpäeva algus, kuid sellisel viisil lülitite kasutamine ei võimaldanud registreerima puhkeaega, rikkus menetlusalune isik EMÜ art 15 lg 3 nõuet“. Samas väärteoprotokollist nähtub, et isikule oli süüdistus esitatud üksnes selles, et ta juhtis mootorsõidukit, olles kohustatud kasutama sõidumeerikut. Loetletud ajavahemike eest puudus juhikaardil salvestis. Kohus märgib, et kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et isiku tõepoolest juhtis mootorsõidukit ja kasutas sõidumeerikut. Selles osas ei ole vaidlust. Iseenesest selline tegu - sõidumeeriku kasutamine auto juhtimisel - ei ole rikkumine. Vastupidi, selline tegu on õigustatud lähtudes EMÜ art 13 sätestatust - tööandja ja autojuhid tagavad sõidumeeriku ja juhikaardi korrektse toimimise ja , kui juht peab juhtima sõidukit, millele on paigaldatud sõidumeerik vastavalt IB lisale ehk digimeerik. Sõidumeeriku õige kasutamise reeglid on sätestatud EMÜ art-ga
  11. Menetlusalusele isikule esitatud süüdistuses ei ole toodud tegu (tegevuse või tegevusetuse vormis), mille kaudu oleks menetlusalune isik jätnud sõidumeerikut kasutamata või ei kasutanud sõidumeerikut õigesti. Kohus lühidalt märgib sedagi, et kui isik pani teo toime tegevusega, siis tuleb näidata tema käitumisaktid ehk mida ta tegi valesti, kui isik pani teo toime tegevusetusega, siis tuleb süüdistuses näidata mida ta peaks tegema ehk konstrueerima nõutav tegu, kusjuures tegevusja tegevusetusdelikti erinevus on niivõrd oluline, et nõuab uue süüdistuse esitamist (kohtupraktika on ka selles osas välja kujunenud vt näiteks RKKKo lahend 3-1-1-13-07, samuti 3-1-1-79-10). Käesolevasse asjasse puutuvalt on obligatoorne näidata millise seaduse, millise õigusakti sätet rikuti, kuna

§ 217lg 1 järgi sätestatud normi puhul on tegemist blanketse süüteokoosseisuga.

Kui pöörduda taas isikule esitatud süüdistuse tekstile, on väärteoprotokolli kohaselt tuvastatav üksnes seda, et ajavahemike eest puudus salvestis. „Puudus salvestis“ ei ole tegu, see on tagajärg. Tagajärg ja tegu ei ole samastatavad sõltumata sellest, kas konkreetse rikkumise puhul on tagajärg süüteokoosseisu obligatoorseks tunnuseks. RKKKo lahendis 3-1-1-30-13 p 10 on märgitud, et „ … Karistusseadustiku § 12 lg 2 kohaselt on tegu (tegevus või tegevusetus) ja sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg objektiivse süüteokoosseisu eraldiseisvad tunnused, millest üks ei saa olla teise osa ega sellega kattuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. septembri
  2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7210, p 12)“. Tegu ise (tegevuse või tegevusetuse vormis) ei ole menetlusalusele isikule esitatud süüdistuses üldse näidatud. Kohtuliku arutamise käigus on isiku tegu küll tuvastatud (kohus on omaalagastuslikult tuvastatud teo kirjeldusele osutanud juba kahel korral ega hakka selle 8 pärast seda uuesti sõnastama). Kohtu tuvastatud tegu ei ole isikule vastutuse alusena omistav, kuna need faktilised asjaolud ei olnud isikule süüdistusena esitatud. Kuna kohtupraktika kohaselt, kui väärteoprotokolli alusel ei ole kõik vajalikud faktilised asjaolud tuvastatavad, kuulub väärteomenetlus lõpetamisele ( vt RKKKo lahend 3-1-1-1208), ei analüüsi kohus kohtuliku arutamise käigus tuvastatud teo subjektiivset momenti. Süüdistuses on tegelikult kaks sisulist osa. Süüdistuse teine osa on formuleeritud selliselt, et „ juhil ei olnud esitada muid seaduslikke dokumente (väärteoprotokollis märgitud – kohtu ) ajavahemike eest“. Väärteoprotokolli kohaselt ei olnud juhil esitada ehk teisisõnu ta oli kohustatud esitama dokumente, kuid jättis selle tegemata, millega rikkus EMÜ art 15 sätet. Seega on väärteoprotokollist võimalik välja lugeda, et menetlusalune isik pani teo toime tegevusetusega – jättis art 15 vajalikud dokumendid kontrollijale esitamata. Väärteoprotokollist ei ole nähtav, milliseid dokumente kohtuväline menetleja silmas peab ja millise art 15 konkreetset sätet (neid on kaheksa mahukat sisu poolest erinevat lõiget) on menetlusalune isik rikkunud. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et menetlusalune isik kasutas sõidumeeriku lüliteid EMÜ art 15 lg 3 mõttes, samuti vastavalt art 15 lg 2 kohaselt (punkt b) kandis ta puhkeajad, mil ta ei viibinud sõidukis, juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil, kuid art 15 lg 3 mõttes nõutav ja vajalik tulemus – puhkeaja registreerimine – ei õnnestunud. Samas ei ole antud väärteoasjas vaidlust, et tõepoolest, jättis menetlusalune isik art 15 nõutavad muud dokumendid esitamata, sest kaitsja ja menetlusaluse isiku argumentatsiooni kohaselt täitis ta oma hoolsuskohustuse nõuetekohaselt juba sellega, et kasutas digimeeriku lüliteid ja sisestas käsitsi tööpäevajärgse puhkeaja, järelikult ei peaks menetlusalune isik esitama kontrollijale veel töö-ja puhkeaja registreerimist kajastavaid dokumente. Kohus kordab, et vaidlust ei ole ka selle faktilise asjaolu esinemises, et tegelikkuses ei võimaldanud menetlusaluse isiku poolt teostatud toimingud ( lülitite kasutamine) puhkeaja registreerimist ja puhkeaeg jäi registreerimata väärteoprotokollis näidatud ajavahemike eest. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku teo ( tegevusetuse vormis) objektiivne külg on tuvastatud. Menetlusalune isik jättis EMÜ -ga nõutavad dokumendid kontrollijale esitamata. Millised on need dokumendid ja kuidas menetlusalune isik peaks tegutsema, analüüsib kohus edasi hoolsuskohustuse täitmisega seotud küsimuste lahkamisel. Kohus märgib, et EMÜ art 13 kohaselt tagavad tööandja ja autojuhid ja juhikaardi korrektse toimimise ja , kui juht peab juhtima sõidukit, millele on paigaldatud sõidumeerik vastavalt IB lisale ehk digimeerik. Sellest tulenevalt lasub autojuhile kohustus olla piisavalt hoolikas sõidumeeriku kasutamisel. Kohus märgib, et sõidumeeriku õige kasutamine on professionaalse autojuhi tema kutseala olemuselt tulenev kohustus. Professionaalsest autojuhist on oodatud keskmiste teadmistega tavainimesele kohast suuremaid oskusi ja teadmisi digitaalse sõidumeeriku kasutamisel. Sellest tulenevalt on maakohtu arvates taunitav menetlusaluse isiku kohtuliku arutamise käigus väljendatud ükskõikne ja eluliselt kergemeelne suhtumine sõidumeeriku kasutamise reeglitesse. Kohtuliku arutamise käigus avaldas menetlusalune isik, et ta on vaadanud juhikaardi väljatrükke, kuid ei osanud sellest midagi ebaõiget tuvastada ( k 1 lk 154). Kohus märgib, et õigusakt, EMÜ 3821/85, näeb ette, kuidas autojuht peab tegutsema sõidumeeriku õige kasutamise asjaolude kontrollimiseks. Professionaalne autojuht peab oskama tema professionaalset valdkonda puudutavat õigusakti lugeda ja sellest adekvaatselt aru saama, vajadusel tuleb küsida nõu ja abi tööandjalt. Art 14 lg 1 kohaselt tagavad tööandja ja autojuht, et teenistusaja pukkust arvestades saab kontrollimise korral teha korrektselt IB lisas osutatud taotluse kohase trükkimise. Art 14 lg 2 sätestab, et ettevõtja väljastab asjaomastele juhtidele nende nõudmisel juhikaartidelt allalaetud andmete koopiad ja koopiate väljatrükid. Õigusaktiga on otseselt ette nähtud, et 9 sõidumeeriku kasutamise õiguse kontrollimiseks võib autojuhil tekkida vajadus andmed üle vaadata. Menetlusaluse isiku sõnul on ta väljatrükkidega tutvunud, kuid ei osanud lugeda nendest välja midagi ebaõiget. Kohus leiab, et viimane menetlusaluse isiku väide, et ta ei osanud märgata midagi ebaõiget ja sellest tulenevalt vabaneb vastutusest, kuna ta on teinud kõik ennast olenevat hoolsuskohustuse täitmiseks, ei ole tõsiseltvõetav ja seda järgmistel põhjustel. Kohtule esitatud mäluandmete väljatrükkidest ( k 2) nähtub, et tegevuse muudatuste märkide seas esineb korduvalt märk „küsimärk“, mis ei ole EMÜ art 15 lg 3 kohaselt aktsepteeritud tingmärk. Juba see, ei juhikaardile on art-ga 15 lg 3 aktsepteeritud tingmärkide asemel tekib märk „ “, kaardi sisestamata staatuses ja märkusega „tundmatu“ (vt näiteks k 2 lk 56), peaks sõidumeeriku kasutaja jaoks olema häirivaks asjaoluks. Tundmatu ja küsimärgi all täheldatud ajavahemik ei ole kvalifitseeritav töö- ega puhkeajana, mis on art 15 lg 3 mõttega vastuolus. Sellise tegevuse kestvuseks on näiteks ajavahemikus 16.02.2013 kl 12.51 18.02.2013 kl 10.11 näidatud üle 13 tunni (k 2 lk 5-6, 9). Sarnane olukord kordus ühe kuu jooksul 19(!) korda (vt k 2 olevad mäluandmete väljatrükid). Samas nähtub esitatud kasutusjuhendist (k 1 lk 74-75), milline näeb välja väljatrükk, millised andmed ja mis viisil fikseeritakse väljatrükile. Väljatrüki pinnalt on isegi kõrvaltvaatajale arusaadav ja eristatav (loomulikult väljatrüki näidise kõrvale trükitud selgituste abil) käsitsi sisestatud tegevus (kaarti sees ei ole) ja tegevus, mis on salvestatud, kui juhikaard on sisestatud (k 1 lk 75 selgitused nr 15-19). Samuti on kasutusjuhendis selgitatud, et märk „ “ tähendab puuduvate tegevuste perioodi (k 1 lk 74). Järelikult, eeldades, et menetlusalune isik on tutvunud kasutusjuhendiga, olgu kasvõi üldjoontes, oleks tema jaoks küsimärgiga tähendatavad perioodid ilmseks häirekellaks – kas juhikaart ei ole töökorras, kas sõidumeerik ei ole töökorras, kas tema ise ei ole võimeline olema digitaalset sõidumeerikut kas utav autojuht. Liikudes analüüsis edasi märgib kohus, et EMÜ määrus näeb ette olukorra, mil kas juhikaart on vigane või ei toimi, sõidumeerik ei ole töökorras, ei salvesta korrapäraselt. Sel juhul peab autojuht EMÜ kohaselt tegutsema järgmiselt. Art 16 lg 2 näeb ette, et kui sõidumeerik ei ole töökorras või töötab puudulikult, märgib juht juhikaardi juurde lisatavale ajutisele lehele, millele ta kirjutab andmed, mis võimaldavad tema isiku kindlakstegemist, sealhulgas oma allkirja, kogu teabe erinevate aegade kohta, mida sõidumeerik enam korralikult ei salvesta või välja ei trüki. Kui juhikaart on kahjustada saanud, toimib puudulikult, on kadunud või varastatud, trükib juht oma reisi lõpus välja teabe sõidumeerikuga salvestatud aegade kohta ja märgib sellele dokumendile üksikasjad, mis võimaldavad tema isiku kindlakstegemist, sealhulgas oma allkirja. Kohtuliku arutamise käigus on tuvastatud, et kuigi menetlusalune isik vaatas üle juhikaardi väljatrükid, millele on fikseeritud puhke- või tööajana mittekvalifitseeritud aeg, olles ise veendumuses, et ta on tööpäevajärgse puhkeaja andmed käsitsi sisestanud nõuetekohaselt, ei tegutsenud ta EMÜ art 16 kohaselt, nimelt jättis märkimata juhikaardi juurde lisatavale ajutisele lehele kogu teabe erinevate aegade kohta, mida sõidumeerik enam korralikult ei salvesta, ja/või jättis välja trükkimata teabe sõidumeerikuga salvestatud aegade kohta ja märkimata sellele üksikasjad, mis võimaldavad tema isiku kindlakstegemist, sealhulgas oma allkirja. Seega ei ole menetlusalune isik oma hoolsuskohustust täitnud nõuetekohaselt ehk EMÜ art 16 kooskõlas. Samas peab aga kohus märkima, et vastavalt väärteoprotokollile, et ole isikule süüdistus esitatud art-ga 16 sätestatud hoolsuskohustuse rikkumises, vaid selles, et ta tal ei olnud esitada ehk ta jättis esitamata kontrollijale seaduslikud dokumendid väärteoprotokollis märgitud ajavahemike kohta. Ülaltooduga näitas kohus, millised on need seaduslikud dokumendid, mida menetlusalune isik peaks kontrollijale esitama. 10 Nüüd kohus kontrollib, mida oleks menetlusalune isik pidanud kontrollijale esitama juhul, kui tema hoolsuskohustus oleks nõuetekohaselt, EMÜ art-ga 16 kooskõlas, täidetud. EMÜ art 15 lg 7 p a alapunktide ii ja iii kohaselt, peab juht suutma kontrollijale selle nõudmisel igal ajal esitada juhikaardi selle olemasolul ja Väärteoasja materjalide kohaselt toimus töö- ja puhkeaja ja sõidumeeriku kasutamise reeglite järgimise kontroll 15.03.
  3. Järelikult oli juhil kohustus esitada art 15 lg 7 p a alapunktides ii ja iii nimetatud dokumendid 11-15.03.2013 ajavahemiku ning 24.02-10.03.2013 ajavahemiku eest. Ei olnud põhjendatud nõuda menetlusaluselt isikult ülalnimetatud dokumente 16.02-23.03.2013 ajavahemiku eest. 16.02-23.03.2013 ajavahemiku eest dokumentide esitamata jätmine tuleb isiku süüdistusest välja jätta. Süüdistuses teise osa kohta on kohtuliku arutamise käigus tuvastatud järgmine faktiliste asjaolude kogum: nimelt xxx. kilomeetril ei olnud menetlusalusel isikul esitada kontrollijale EMÜ 3821/85 art-ga 15 lg 7 p a alapunktide ii ja iii nõutavaid dokumente 24.02.2013 kell 00.00 (UTC) - 25.02.2013 kell 08:35 (UTC), 25.02.2013 kell 21:10 (UTC) -26.02.2013 kell 8:12 (UTC), 26.02.2013 kell 20:53 (UTC)-27.02.2013 kell 9:45 (UTC), 27.02.2013 kell 21:50 (UTC) -28.02.2013 kell 11:00 (UTC), 28.02.2013 kell 21:49 (UTC)-01.03.2013 kell 09:00 (UTC), 01.03.2013 kell 20:12 (UTC)-04.03.2013 kell 07:10 (UTC), 04.03.2013 kell 21:02 (UTC)-05.03.2013 kell 10:00 (UTC), 05.03.2013 kell 21:28 (UTC) - 06.03.2013 kell 08:41 (UTC), 06.03.2013 kell 21:34 (UTC)-07.03.2013 kell 09:45 (UTC), 07.03.2013 kell 15:00 (UTC)-07.03.2013 kell 15:16 (UTC), 07.03.2013 kell 20:36 (UTC)-08.03.2013 kell 11:04 (UTC), 08.03.2013 kell 22:41 (UTC)-11.03.2013 kell 12:47 (UTC), 11.03.2013 kell 22:53 (UTC)-12.03.2013 kell 10:52 (UTC), 12.03.2013 kell 22:31 (UTC)-13.03.2013 kell 10:20 (UTC), 13.03.2013 kell 20:36 (UTC)-14.03.2013 kell 08:35 (UTC), 14.03.2013 kell 21:30 (UTC)-15.03.2013 kell 11:11 (UTC) ajavahemike eest, millega rikkus menetlusalune isik nimetatud EMÜ art 15 sätet. Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Seadus ei näe ette, millise põhjalikkusega tuleb väärteoprotokollile rikkumise sisu lahti kirjutada. Samas on kohus juba osutanud kohtupraktikale, mille kohaselt peab süüdistus olema piisavalt konkreetne kaitseõiguse tagamiseks ja selles peavad olema näidatud vajaliku detailsusega isiku vastutuse aluseks olevad faktilised asjaolud. VTMS § 70 lg 2 p 1 näeb ette, et väärteoprotokolli põhiosas märgitakse väärteo kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule esitatud süüdistus on piisavalt konkreetne isiku kaitseõiguse tagamiseks. Kuigi süüdistusse ei ole märgitud isiku nö eeltegu, et ta rikkus hoolsuskohustuse juba siis, kui jättis täitmata EMÜ art 16 lg 2 sätestatud nõuded (mida ta peaks tegema, millised dokumendid peaksid olema täidetud, on kohus juba üksikasjalikult selgitanud), ei ole nimetatud asjaolu süüdistuses mittenäitamine isikule esitatud süüdistuse eest kaitsmise poolest oluline. Väärteoprotokollis on sisuliselt osutatud EMÜ art 15 rikkumisele, mis omakorda (lg 7 p a alapunktid ii ja iii ) viitab käesoleva määruse ja määrusega 561/2006 ettenähtud dokumentidele nende seoses juhikaardiga. Kohus möönab, et väärteoprotokolli üldviide art 15 rikkumisele ilma lõiketa (samuti punktideta ja alapunktideta), võib raskendada süüdistuse sisust arusaamist, kuid ei tee seda olulisel määral või võimatuks. Isikule süüksarvatud tegu (tegevusetuse vormis), selle lühike kirjeldus, toimepanemise aeg ja koht on väärteoprotokollis piisava põhjalikkusega kajastatud ja piisavad kaitseõiguse teostamiseks. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest tegutses isik KarS § 18 lg 3 kohaselt ettevaatamatuse vormis ehk hooletusega. 11 Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusalune isik ei teadnud, et ta peaks esitama kontrollijale EMÜ 3821/85 art-ga 15 lg 7 p a alapunktid ii ja iii vajalikud dokumentid, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud seda ette nägema, et nimetatud art-s nõutavad dokumendid peavad olema tal vormistatud art 16 lg 2 kohaselt, milele on kohus juba oma analüüsis osutanud. H.N süüd välistavaid asjaolusid KarS
  4. peatüki
  5. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Riigikohtu lahend 3-1-1-14-07, p 6: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3-1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Samas aga ei saa eripreventiivseid eesmärke arvestades jätta kõrvale ka täiskasvanust süüdistatava isikut. Riigikohtu lahend 3-1-1-99-
  6. p 15.1: „Nii tuleb karistuse mõistmisel kooskõlas KarS § 56 lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsust nr 3-1-1-40-04 - RT III 2004, 14, 174).“

§ 217

lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehl summas kuni 400 eurot. Karistuse keskmine määr on seega 200 eurot. 12 Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Karistuse suuruse määramisel arvestab kohus isiku süü suurust. Sõidumeeriku kasutamise reeglite rikkumine hõlmab kogu ajavahemiku ehk jooksev nädal ja eelnevad 15 päeva, mille eest on kontrollijal õigus nõuda juhikaardi ja muude dokumentide esitamist. Seega rikkumine ei ole üksikjuhtum, vaid tuvastatu kohaselt on süsteemse olemusega. Kohus arvestab, et isiku süüd vähendab asjaolu, et isik pani teo toime ettevaatamatuse kergemas vormis – hooletusega. H.N on väärteokorras varem karistatud kokku 10 korral, muuhulgas korduvalt professionaalse autojuhi poolt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest

§ 74-33 ja Teeseaduse § 40-1 alusel.

Kõik trahvid on täidetud. Kohus arvestab, et isik ei ole varem karistatud

§ 74

-62 (liiklusseaduse vanas redaktsioonis) või

§ 217lg 1 alusel (uus redaktsioon).

Menetlusalusele isikule on karistusena kohtuvälise menetleja poolt määratud 200 eurot ehk keskmises määras. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on karistuse suuruse määramisel arvestatud seda, et isik on varemgi karistatud samataolise rikkumise eest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole isik varem

§ 74-62 alusel karistatud.

Sellest lähtudes tuleb isikule määratud rahatrahvi vähendada. Kuna süüdistuse osas, mis puudutab salvestiste puudumist, kuulub väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu, peab kohus vajalikuks karistuse proportsionaalselt vähendamist. Kohus peab põhjendatuks karistada H.N

§ 217lg 1 alusel trahviühikut summas 160 eurot.

rahatrahviga 40 MENETLUSKULUD Kaitsja esitas kohtule taotluse koos menetluskulude nimekirjaga menetluskulude väljamõistmiseks riigilt menetlusaluse isiku kasuks summas 637,60 eurot ( k 1 lk 158-165). Esitatud dokumentidest nähtub k 1 lk 164-165 nimetatud menetluskulusid kandis antud väärteoasjas tunnistaja K. Nõmmemees, kes on menetlusaluse isiku tööandja. VTMS § 23 sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi või kohaliku eelarvest. Kohtupraktika kohaselt (vt RKKKo lahend 3-1-1-99-11) tuleb menetluskulude hüvitamise küsimuse lahendamisel arvestada mitu aspekti: „Küsimus kaitsjale makstava tasu suuruse on seega otseselt seotud ausa ja õiglase menetluse põhimõtte tagamisega. Kaitsjale makstava tasu mõistlik suurus peab väljendama tasakaalu ühelt poolt menetlusalusele isikule enda kaitse korraldamiseks vajalike sammude astumiseks piisavalt avara võimaluse loomise ja teiselt poolt avaliku huvi vahel kasutada riigi raha kokkuhoidlikult.“ „Kaitsjatasu suuruse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust." „ vaid nende suurus peab olema põhjendatud sisuliselt. Siiski saab teo eest maksimaalselt ähvardav karistus õigusabikulude suuruse määramisel arvesse tulla ühe kriteeriumina -sanktsiooni väikse ülemmääraga väärteo asjaolude tuvastamine ning sellega seonduvate õiguslike küsimuste lahendamine on üldjuhul väiksema töömahuga. Sanktsiooni ülemmäär iseenesest ei või aga olla keskne argument, mille alusel tasu suuruse mõistlikkus kindlaks määratakse.“ 13 „Määrates kindlaks kaitsjale makstud tasu suuruse konkreetses väärteoasjas, on vaja hinnata lisaks ka osutatud õigusabi „Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemalt asunud seisukohale, et tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu (vt

  1. juuni
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 18). Ühtlasi viitab kriminaalkolleegium Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. mai
  4. a otsus asjas nr 3-2-1-43-10, p 14).“ Kohus leiab, et kaitsja poolt on esitatud kõik vajalikud dokumendid menetluskulude tekkimise ja suuruse kohta - tunnihind 115 eurot, mis on vägagi mõistlik kaasaaegse õigusteenuste turul, 4 tundi 20 min õigusteenuse osutamine (ettevalmistamine, kaebuse koostamine) ja transpordikulu 33 eurot. Kohus leiab, et kulud on mõistlikud ja vajalikud menetlsualuse isiku õiguste kaitmiseks. Tegemist on mittemahuka, keskmise keerukuse väärteoasjaga, mille lahendamisel tuleb rakendada teadmisi Euroopa Liidu õigusest. Menetluskulu 637,60 eurot ei ületa sanktsiooni ülemmäära (400 eurot) kordades ega oluliselt. Seaduse ja kohtupraktika kohaselt ei ole oluline, kes on menetluskulusid tegelikult kandnud. Kohus leiab, et kuna menetlusaluse isiku suhtes on väärteomenetlus lõpetatud osaliselt, siis tuleb vastavalt kohtupraktikale (vt RKKKo lahend 3-1-1-61-08) hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu proportsionaalselt osale, milles väärteomenetlus on lõpetatud. Kohus hindab proportsiooni kui ½ süüdistuse mahust. Kohus leiab, et õige ja õiglane hüvitada menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu summas 318,80 eurot. KOHTU MEE™ED Kohtule menetlusaluse isiku H.N kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andi Tubina esitatud kaebus rahuldatakse osaliselt.Väärteomenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada osaliselt, nimelt

§ 217lg 1 järgi esitatud süüdistuses ning karistuse osas.

Väärteomementlus H.N süüdistuses

§ 217

lg 1 alusel tuleb lõpetada osaliselt VTMS § 29 lg 1 p 1 näidatud alusel, nimelt selles, et et xxx. kilomeetril, olles kohustatud kasutama sõidumeerikut. 16.02.2013 kell 12:51 (UTC) - 18.02.2013 kell 10:11 (UTC), 18.02.2013 kell 19:10 (UTC)-19.02.2013 kell 06:15 (UTC), 21.02.2013 kell 20:16 (UTC)-22.02.2013 kell 10:25 (UTC), 22.02.2013 kell 21:49 (UTC)-25.02.2013 kell 08:35 (UTC), 25.02.2013 kell 21:10 (UTC) -26.02.2013 kell 8:12 (UTC), 26.02.2013 kell 20:53 (UTC)-27.02.2013 kell 9:45 (UTC), 27.02.2013 kell 21:50 (UTC) -28.02.2013 kell 11:00 (UTC), 28.02.2013 kell 21:49 (UTC)-01.03.2013 kell 09:00 (UTC), 01.03.2013 kell 20:12 (UTC)-04.03.2013 kell 07:10 (UTC), 04.03.2013 kell 21:02 (UTC)-05.03.2013 kell 10:00 (UTC), 05.03.2013 kell 21:28 (UTC) - 06.03.2013 kell 08:41 (UTC), 06.03.2013 kell 21:34 (UTC)-07.03.2013 kell 09:45 (UTC), 07.03.2013 kell 15:00 (UTC)-07.03.2013 kell 15:16 (UTC), 07.03.2013 kell 20:36 (UTC)-08.03.2013 kell 11:04 (UTC), 08.03.2013 kell 22:41 (UTC)-11.03.2013 kell 12:47 (UTC), 11.03.2013 kell 22:53 (UTC)-12.03.2013 kell 10:52 (UTC), 12.03.2013 kell 22:31 (UTC)-13.03.2013 kell 10:20 (UTC), 13.03.2013 kell 20:36 (UTC)-14.03.2013 kell 08:35 (UTC), 14.03.2013 kell 21:30 (UTC)-15.03.2013 kell 11:11 (UTC) ajavahemike puudus juhikaardil salvestus. 14 H.N-ile tuleb mõista karistus rahatrahv 160 eurot

§ 217lg 1 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest, nimelt selle eest, et xxx.

kilomeetril ei olnud menetlusalusel isikul esitada kontrollijale EMÜ 3821/85 art-ga 15 lg 7 p a alapunktide ii ja iii nõutavaid dokumente 24.02.2013 kell 00.00 (UTC) - 25.02.2013 kell 08:35 (UTC), 25.02.2013 kell 21:10 (UTC) -26.02.2013 kell 8:12 (UTC), 26.02.2013 kell 20:53 (UTC)-27.02.2013 kell 9:45 (UTC), 27.02.2013 kell 21:50 (UTC) -28.02.2013 kell 11:00 (UTC), 28.02.2013 kell 21:49 (UTC)-01.03.2013 kell 09:00 (UTC), 01.03.2013 kell 20:12 (UTC)-04.03.2013 kell 07:10 (UTC), 04.03.2013 kell 21:02 (UTC)-05.03.2013 kell 10:00 (UTC), 05.03.2013 kell 21:28 (UTC) - 06.03.2013 kell 08:41 (UTC), 06.03.2013 kell 21:34 (UTC)-07.03.2013 kell 09:45 (UTC), 07.03.2013 kell 15:00 (UTC)-07.03.2013 kell 15:16 (UTC), 07.03.2013 kell 20:36 (UTC)-08.03.2013 kell 11:04 (UTC), 08.03.2013 kell 22:41 (UTC)-11.03.2013 kell 12:47 (UTC), 11.03.2013 kell 22:53 (UTC)-12.03.2013 kell 10:52 (UTC), 12.03.2013 kell 22:31 (UTC)-13.03.2013 kell 10:20 (UTC), 13.03.2013 kell 20:36 (UTC)-14.03.2013 kell 08:35 (UTC), 14.03.2013 kell 21:30 (UTC)-15.03.2013 kell 11:11 (UTC) ajavahemike eest, millega rikkus menetlusalune isik nimetatud EMÜ art 15 sätet. VTMS § 23 alusel tuleb menetlusalusele isikule hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu summas 318,80 eurot riigieelarvest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.