4-13-3926/5

4-13-3926 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2013.a, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-13-3926 (2330,13,003599) Väärteoprotokolli number AB1294860 Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Väärteoasi Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi Menetlusalune isik Z.Z isikukood xxx, elukoht xxx, EV kodanik, emakeel – vene keel, töökoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik Z.Z Kohtuvälise menetleja esindaja - Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Ida Prefektuuri Narva Tunnistada Z.Z süüdi 16.06.2013.a mootorsõiduki lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 51 kilomeetrit tunnis, s.o liiklusseaduse § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks sõiduki juhtumisõiguse äravõtmine tähtajaga 6 (kuus) kuud. Vabastada Z.Z vahi alt kohtusaalis. Liiklusseaduse § 127 alusel on Z.Z kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o
2. juunist 2013.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 03.07.2013.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtus kantseleis tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, so
3. juunist 2013.a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 25.06.2013.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.
4. MAAKOHUS TUVASTAS Väärteoprotokollis oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 16.06.2013.a kella 21.35 paiku Narva linnas, Jõesuu-Väikesaare teel, st asulasisesel teel, juhtis Z.Z sõiduautot kiirusega, mis ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h võrra, sõites kiirusega vähemalt 101 km/h. Seega rikkus menetlusalune isik Z.Z Liiklusseaduse § 50 lg 2 ning 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Ida Prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks (lk 1). 1.1 Kohtuistung Kohtuistungil taotles politsei esindaja Z.Z-i suhtes aresti määramist ja lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – kohaldamist. Kohtuistungil tunnistas Z.Z ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi. Kohus avaldas väärteoasja materjalid: lk 2 - väärteoprotokoll, lk 3 – kinnipidamisprotokoll, lk 5 – mõõteseadme kasutamise protokoll, lk 9 – väljavõte karistusregistrist, lk 12 – Z.Z-i juhiloa koopia 1.2 Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas Kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Z.Z-i tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 227 lg 3 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist. Z.Z-i süü on tõendatud väärteoprotokolliga, kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, juhiloa koopiaga ning Z.Z-i enda ütlustega. Väärteoprotokolli kohaselt, 16.06.2013.a kella 21.35 paiku Narva linnas, Jõesuu-Väikesaare teel, juhtis Z.Z sõiduautot kiirusega, mis ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h võrra, sõites kiirusega vähemalt 101 km/h (lk 2). Nagu nähtub kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (lk 5), 16.06.2013 kell 21.30 juhtis Z.Z sõiduautot Audi kiirusega, mis ületas asulasisesel teel lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h võrra, sõites kiirusega vähemalt 101 km/h. 2 Nagu nähtub Z.Z-i juhiloa koopiast (lk 12), tal on esmane juhtimisõigus. Vastavalt LS § 50 lg 2, esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis. Vastavalt LS § 15 lg 2, suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Olles rikkunud LS § 50 lg 2 ja 15 lg 2 sätteid, pani Z.Z toime LS § 223 lg 3 ettenähtud väärteo, kuna ta ületas 51 km võrra lubatud kiirust. Kohus asub seisukohale, et Z.Z pani väärteo toime otsese tahtlusega. Ta teadis, et tal on esmane juhtimisõigus ning seda, et ta ületab lubatud kiirust. Z.Z-i tegevuses ilmnevad nii objektiivsed, kui ka subjektiivsed ettenähtud väärteo tunnused. Õigusvastutust välistavad asjaolud puuduvad. 1.3 Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistuse määramisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et Z.Z-i tegevuses esineb KarS § 57 mõttes karistust kergendav asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus. Seoses sellega ning samuti arvestades seda, et Z.Z on olemas töökoht, ei nõustu kohus politsei esindaja ettepanekuga karistada Z.Z-i arestiga. Kohus asub seisukohale, et Z.Z-i süüaste on väga suur, kuna ta ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h, st antud teelõigul kahekordselt. Niisugune käitumine oli eriti ohtlik nii temale (seda enam, et tal on vaid esmane juhtimisõigus) kui ka kaasliiklejaile. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Z.Z-i pole otstarbekohane karistada rahatrahviga ning selleks, et aidata Z.Z paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja distsiplineerida teda, tuleb kohaldada tema suhtes põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Ta pani süüteo toime otsese tahtlusega – ta teadis, et ta ületab lubatud sõidukiirust ning tahtis seda. Ülaltoodu alusel on kohus seisukohal, et Z.Z-ile mõistetud karistus peab olema Liiklusseaduse § 227 lg 3 ettenähtud väärteo sanktsiooni keskmisest rangem. Liiklusseaduse §227 lg 3 kohaselt, mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41- 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Võttes aga arvesse karistust kergendava asjaolu olemasolu, peab kohus võimalikuks määrata Z.Z-ile karistus juhtimisõiguse äravõtmise näol keskmiseks ajavahemikuks, so 6 kuuks. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 p 1 ja § 108-
5. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 3