4-10-4410 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16.09.2011.a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Kädi Leola Väärteoasja number 4-10-4410 (210010000

§ 125lg 3 Jätta läbi vaatamata F.K kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16.11.2010.

a otsuse peale, 3 millega F.K karistati korruptsioonivastase seaduse § 26 järgi. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Põhjendused 01.detsembril

1. a esitas F.K kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti 16.11.
2. a otsuse 3 peale, millega F.K karistati korruptsioonivastase seaduse § 26 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut (tl 5-7). 03.12.
3. a Tartu Maakohtu määrusega määrati asja arutamise ajaks 07.02.
4. a. Kohtuistungile kutsuti kohtumenetluse pooled ja tunnistajad (tl 8). 03.02.
5. a teatas F.K haigestumisest, mida palus lugeda mõjuvaks põhjuseks kohtusse ilmumata jäämiseks ja taotles asja arutamise edasilükkamist. Taotlusele oli lisatud perearsti tõend 03.02.
6. a. Arst oli koduvisiidil tuvastanud kohtusse ilmumist takistava asjaolu (tl 97-98). Kohus määras asja arutamise 04.05.
7. a (tl 100). 04.05.
8. a kohtuistungil lükkas kohus asja arutamise edasi
9. juunile 2011.a tunnistajate kohtusse ilmumata jäämise tõttu. Tartu Maakohtu 12.05.
10. a määrusega kohaldati mõjuva põhjuseta ilmumata jäänud tunnistajatele trahvi (tl 146 - 151). Kaitsja taotlusel korraldati kohtuistung ümber
11. juunile
12. a (tl 154). 16.06.
13. a taotlesid kohtumenetluse pooled asja arutamise edasilükkamist vajadusega kuulata ilmumata tunnistajate ütlusi. Mõlemad kohtumenetluse pooled olid ühel seisukohal selles, et oluline on tunnistaja M.M. ütluste kuulamine. Kohus lükkas asja arutamise edasi
14. augustile 2011.a (tl 198 pöördel). 15.08.2011.a taotles kaitsja, vandeadvokaat Rene Varul asja arutamise edasilükkamist haigestumise tõttu. Taotlusele oli lisatud arstitõend (tl 229 – 230). F.K ei pidanud võimalikuks asja arutamise jätkamist ilma advokaadita. F.K oli nõus tunnistaja R. T. ütluste kuulamisega. Teiste ilmunud tunnistajate ülekuulamiseks vajas kaitsjat. Kohus määras uue kohtuistungi aja 09.09.
15. a (tl 233 – 234). 09.09.
16. a esitas kaitsja, vandeadvokaat Tarmo Pilv taotluse asja arutamise edasilükkamiseks seoses F.K ootamatu haigestumisega. Taotlusele oli lisatud 08.09.
17. a välja antud perearsti tõend (tl 260 – 263). Kohus lükkas V™S § 125 lg 1 alusel asja arutamise edasi 22.09.
18. a (tl 264 – 265). 12.09.
19. a teatas tunnistaja M.M. kohtukutse kättesaamisest ja sellest, et reisi tõttu ei ole tal võimalik kohtuistungile ilmuda (tl 268). Kohus korraldas kohtuistungi ümber
20. septembrile ja saatis 12.09.
21. a kohtukutsed. Vandeadvokaat Tarmo Pilv kinnitas 12.09.
22. a kohtukutse kättesaamist. Ta teatas, et on 16.09.
23. a kell 10 seotud teise kohtuasjaga Harju Maakohtus (tl 269 – 270). Menetlusalune isik, kaebuse esitaja F.K kinnitas 15.09.
24. a kohtukutse kättesaamist. Tunnistaja M.M. kohtukutse kättesaamist ei kinnitanud.
25. septembril
26. a kell 15.00 ilmusid kohtusse kohtuvälise menetleja esindaja ja tunnistajad T. L. ja M.M. . Kaebuse esitaja F.K ja tema kaitsja kohtusse ei ilmunud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kohtul kaaluda, kas peaks jätma kaebuse läbi vaatamata. Tekib küsimus, kas tahavad kaebust arutada või mitte. Antud olukorras tuleks kasutada mõjutusvahendeid, sest käitumine on lubamatu ja mõjutusvahendid peaksid vastama käitumise iseloomule. Ilmunud tunnistajate ülekuulmine ei ole võimalik.

§ 125

lg 1 järgi kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik käesoleva seadustiku §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Samaks tähtajaks võib maakohtunik kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid.

§ 125

lg 2 järgi kohus võib lükata kaebuse arutamise menetlusosalise taotlusel või oma algatusel edasi Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada antud väärteoasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust. 2

§ 125

lg 3 järgi kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmine vormistatakse määrusega. Kohus leiab, et kaitsja taotlus asja arutamise edasilükkamiseks ei ole põhjendatud. Kohus lükkas 09.09.

1. a asja arutamise edasi ja määras kohtuistungi kaitsja ajagraafikut arvestades 22.09.
2. a. Kui tunnistaja teavitas, et tal ei ole võimalik kohtusse sel ajal ilmuda, siis määrati kohe uus kohtuistungi aeg nii tunnistaja kui ka kaitsja ajagraafikut arvestades. Tunnistaja ei ole siiani kohtule esitanud tõendeid, mis tema väidetavat kohtusse ilmumise takistust kinnitavad. Kutse 16.09.
3. a kohtuistungile ilmumiseks sai kaitsja kätte 12.09.
4. a. Vandeadvokaat Tarmo Pilv on menetlusaluse isiku, kaebuse esitaja valitud kaitsja.

§ 41

lg 5 järgi menetlusaluse isiku valitud kaitsjale kutse kättetoimetamisel loetakse kutse ka tema volitajale kättetoimetatuks. Lähtudes

§ 41

lg 5 loetakse F.K-le kutse kätteantuks samal ajal, kui selle sai kätte tema kaitsja, s.o. 12.09.

1. a. Kui F.K kinnitas kutse kättesaamist, oli tal kutse juba mitu päeva käes olnud. Seega ei ole alust järeldada temal kutse hilinenud kättesaamist. Kaitsjal oli kohtukutse kättesaamisest kuni kohtuistungini piisav aeg korraldada enda asendamist ja saata kohtusse asenduskaitsja.
2. septembril edastas kaitsja kohtule teateid ja taotlusi. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis kaitsjal takistasid 09.09.
3. a kohtusse ilmumist. Ilmumata jäämise tagajärjeks oli ilmunud tunnistajate kuulamise võimaluse äralangemine.

§ 42

lg 1 näeb ette võimaluse, et kohtunik võib kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Kohus on väärteoasja kaebemenetluses maakohtus lükanud asja arutamist edasi korduvalt. Edasilükkamine on kaitsjate ajagraafikut arvestades toimunud pikemaks ajaks kui seaduses sätestatud. Seetõttu leiab kohus, et asja arutamise järjekordne edasilükkamine ei ole põhjendatud. Kui kohtumenetluse algul olid kaebuse esitaja ja tema kaitsja huvitatud sellest, et tunnistajatel ei oleks põhjendamatult vajalik kohtusse ilmumine, siis menetluse praegusel etapil ei anna ilmumata jäänud kaebuse esitaja kohtule enam õigeaegselt teavet ilmumist takistavatest asjaoludest, mille tõttu kohtuistungite edasilükkamisega on kaasnenud vähemalt põhjendamatud ajakulud teisele kohtumenetluse poolele ja tunnistajatele kohtusse ilmumisega, kus nad ei saa tunnistajana täita oma kohustust. F.K oli arstitõend rohkem kui ööpäev enne kohtuistungit. Taotlus ja tõend esitati kohtule vahetult kohtuistungi eel. Kohtule teadete edastamise viivitamisega on täitma KrMS §-st 170 lg 1 tulenev viivitamatu teatamise kohustus. Kohus on korduvalt asja arutamist edasi lükanud

§ 125lg 1 alusel.

Menetlusaluse isiku F.K kohtusse ilmumata jäämisega 16.09.2011. a on tekkinud

§ 125lg 3 järgi alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.

Kaebuse esitanud isiku ilmumata jäämiseks ei ole põhjust. Kui ka kaitsjal oli taotluses nimetatud põhjus kohtusse mitteilmumiseks oli tal võimalik kaitseülesannet täita ka asenduskaitsja määramisega. Ene Muts Kohtunik 3