KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. juunil 2012. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-09-15648 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Rina Go

§ 197lg 2 p 2 järgi 4-aastse vabadusekaotusega tingimisi 1-aastase katseajaga; 2.

Tallinna Linnakohtu 01. juuni 2000.

§ 139lg 2 p 1 järgi rahatrahviga 1380 eesti krooni; 3.

Tallinna Linnakohtu 21. märtsi 2002.

§ 139lg 2 p 2, 3 järgi Kr

K § 140 lg 2 p 1, 3 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega, millega liideti varasema kohtuotsusega kandmata karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud 10 päeva vabadusekaotust; 4. Tallinna Linnakohtu 16. septembri 2002.

§ 139lg 2 p 1, 2 järgi 6kuulise vangistusega; 5. Tallinna Linnakohtu 31. augusti 2005. a otsusega Kar

S § 184 lg 1 järgi 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega;

1. Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a otsusega KarS § 424 järgi 4 kuu 15 päeva pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 3-kuuliseks vangistuseks ja mis asendati KarS § 69 alusel 180 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 6 kuud, mis pöörati Harju Maakohtu
4. mai
5. a määrusega täitmisele. Z.D on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Z.D uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 34% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 24%, mistõttu toetab vangla tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul lähedastest ema ja vend, kelle juurde ta asuks vabanemisel ka elama ning kes on selleks andnud oma nõusoleku. Elupind 2 vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kindel töökoht süüdimõistetul vabanemisel puudub. Kuna varasemalt on süüdimõistetu kriminaalhooldusel ebaõnnestunud ning elektrooniline valve on oma olemuselt väga range ja eeldab distsiplineeritust, siis kahtleb kriminaalhooldaja, kas süüdimõistetu saaks sellega vabanemisel hakkama. Kohtumenetluse poolte seisukohad Z.D kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabaneda ning on teadlik sellega kaasnevatest nõuetest. Vabanedes soovib ta asuda elama oma ema ja venna juurde, asuda tööle, tegeleda oma sõltuvusprobleemidega ning elada edaspidiselt seadusekuulekalt. Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, leides, et talle tuleks anda võimalus ennast vabaduses positiivselt tõestada ja oma elu korda seada. Prokurör on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldanud, et ei toeta Z.D katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 1 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub karistusseadustiku § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Z.D ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Z.D puhul on positiivne vabanedes kindla elukoha ja lähedaste toetuse olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud aktiivse uimastisõltuvusrehabilitatsiooni, sotsiaalabiprogrammi „12 sammu“, riigikeele algtaseme kursuse, osalenud majandusabitöödel ja jooga kursustel, asunud läbima sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ ja riigikeele järgmise taseme õpet ning osaleb individuaalsetel vestlustel psühholoogiga. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma elustiili ja käitumise muutmiseks ning ta on asunud reaalselt selle nimel ka tegutsema. Samas aga peab kohus arvestama, et Z.D on kriminaalkorras karistatud kokku seitsmel korral ning reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Temale mõistetud vangistust on varasemalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja seda on asendatud ka üldkasuliku tööga. Sellest hoolimata on süüdimõistetu oma õigusvastast käitumist jätkanud ning rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja hoidunud kõrvale üldkasuliku töö tegemisest. Seega tuleb järeldada, et varasemalt mõistetud karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. Kuigi käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu üldiselt näidanud ülesse motivatsiooni oma varasema käitumise muutmiseks, on tal vangistusest siiski ka üks distsiplinaarrikkumine. Kuigi tegemist ei ole tõsise rikkumisega, ilmestab see siiski tema kohatist mõtlematut ja reeglitega mittearvestavat käitumist. 3 Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et süüdimõistetu peamiseks kuritegeliku käitumise eesmärgiks on olnud majandusliku kasu teenimine ning oma sõltuvusvajaduste rahuldamine. Arvestades seda, et käesoleval ajal vabanemisel puudub süüdimõistetul kindel töökoht, eriala ja ametlik töökogemus ning tal on võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid, leiab kohtunik, et on reaalne oht süüdimõistetu poolt vabanedes uute kuritegude toimepanemiseks tulenevalt tema majanduslikust olukorrast ja selle ebastabiilsusest. Kuigi süüdimõistetut on lubanud vabanemisel toetada ka tema ema ja samuti on tal XXX, siis on kohtul siiski alust kahelda, kas nimetatud asjaolud tagaksid talle piisava majandusliku stabiilsus, et kuritegude toimepanemisest hoiduda. Nimetatud ohtu suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabanedes narkootikumide tarvitamist. Kuigi käesolevaks ajaks on süüdimõistetu oma sõltuvusprobleemidega aktiivselt tegelenud ning saab vanglas ka metadooniravi, millega kavatseb vabaduses jätkata, siis tuleb arvestada, et narkootikume on ta tarvitanud väga pikka aega, enda sõnul 10 aastat, sealhulgas süstimise teel, ning tal on diagnoositud uimastisõltuvus. Seega vajab narkootikumidest loobumine lisaks professionaalsele sekkumisele süüdimõistetult ilmselt ka väga suurt tahtejõudu ja enesekontrolli oskust. Arvestades seda, et oma varasema käitumisega on süüdimõistetu näidanud, et tal on kalduvus impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumisele ning ka käesoleva vangistuse ajal on ta rikkunud temale vanglatingimustes kehtestatud reegleid, siis ei ole kohtul siiski piisavat kindlust, et süüdimõistetu ennast vabaduses piisavalt distsiplineerida suudab ja narkootikumidest täielikult hoidub ning et sellest tulenevad kuriteoriskid on praeguseks piisavalt maandatud. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleks vangistust edasi kandes jätkata oma sõltuvusprobleemiga tegelemist ning näidata, et ta on valmis täpselt järgima temale kehtestatud reegleid. Samuti annaks rangetes vangla tingimustes karistuse edasi kandmine süüdimõistetule vabaduses paremad võimalused narkootikumidest hoidumiseks ja edasiseks õiguskuulekaks toimetulekuks, kuna tagaks talle pikemaaegsema võõrdumise narkootikumidest ja seega hõlbustaks sõltuvusravi jätkamist. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Z.D katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega oleks käesoleval ajal liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole piisavat kindlust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt täita elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse tingimusi. Kohus leiab, et süüdimõistetul tuleb vangistuses oma sõltuvusprobleemidega edasi tegeleda ning näidata, et ta suudab pidada kinni vangla sisekorrast ja on igati motiveeritud oma eluviisi muutma. Samuti tuleks tal jätkata riigikeele omandamist ja võimalusel omandada eriala. Kohtunik 4