MS § 426, 432 Jätta vabastamata J.G temale Tartu Maakohtu 16.11.
järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat vangistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 10.02.2010.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud ja 20 päeva vangistust võrra kokkulepe sõlmimise aja seisuga ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 5 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusaeg algas 16.11.2011.a ja lõpeb 06.05.2012.a. J.G on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral: 1) 31.03.1998.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 järgi 4 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta; 2) 10.11.1999.a Valga Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi rahatrahv 3280 krooni; 3) 18.04.2002.a Valga Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1,3 järgi 1 aasta ja 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat; 4) 16.08.2005.a Valga Maakohtu poolt
lg 2 p 4 6 kuud vangistust tingimisi katseajaga 3 aastat; 1 5) 02.10.2007.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt
järgi 6 kuud ja 27 päeva vangistust; 6) 04.12.2008.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt
7) 10.02.2010.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt
lg 2 p 4 järgi 3 aastat vangistust, § 65 lg 2 alusel 2 aastat ja 4 kuud vangistust algusega 07.10.2009.a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.G vanglas distsiplinaarkorras karistatud 4-l korral, viimati 27.01.2012.a noomitusega. Vabanedes asub elama XXXX. Kindel töökoht puudub. 2011.a läbis sotsiaalprogrammi „12 sammu“. Vabaduses kuritarvitas alkoholi ja käitus sotsiaalmajas elades alkoholijoobes majaelanike suhtes vägivaldselt. Kinnipeetav ei tunnista alkoholiprobleemi. Kriminaalhoolduse ajal pani toime uued kuriteod. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid ligi 2200 eurot. Ametnikesse suhtumine on negatiivne. Kasutanud probleemide lahendamisel vägivalda, sh kaaskinnipeetavate suhtes. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 55% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 51%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta J.G ennetähtaegset vabastamist. Vangla on arvestanud, et õigus taotleda ennetähtaegset vabanemist tekkis 10.03.2012.a. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puudub J.G vabaduses kindel töökoht. Vabanemise korral asub elama XXXX. Kinnipeetaval puudub soov leida töökoht ja asuda tööle. Varasemalt olnud probleeme töökoha hoidmisega ja töökaaslastega alkoholi tarvitamisega. Motivatsioon vabaneda alkoholi tarvitamisest, samuti muuta elustiili, puudub. tema suhtlusringkonda kuuluvad sarnase tausta ja huvidega isikud. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on töö ja sissetuleku puudumine, kriminaalsele elustiilile orienteeritud hoiakud, alkoholi liigtarvitamine, agressiivne käitumine, kriminaalne suhtlusringkond, korduv karistatus, uue kuriteo toimepanemine katseajal. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu poolt määratud tähtajaks. J.G seletas kohtuistungil, et ta on vabanemiseks valmis. Elama asub endise abikaasa juurde. Tütrega on suhtlemine muutunud aktiivsemaks. Esialgu loodab saada sotsiaaltoetust ja siis minna tööle. Karistused sai ta selle eest, et kaaskinnipeetav suitsetas ning ta ei talunud seda, läks endast välja. Alkoholiga probleeme ei ole. Vabaduses meeldis viimasel ajal õlut juua. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta J.G tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel põhjustel: · teda on kriminaalkorras karistatud 8 korda ja ta on ka varem kandnud reaalset vanglakaristust, mis näitab, et varasemad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud; · ta on varasemalt olnud allutatud käitumiskontrollile, kuid see pole tema suhtes olnud tulemuslik, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal; · tal on kehtivad distsiplinaarkaristused ja karistuse kandmise ajal on toime pannud uue kuriteo, mis näitab, et ta ka range järelevalve tingimustes ei suuda distsipliinile alluda; · vabaduses kuritegude toimepanemise ajenditeks on olnud sõltuvusprobleemid ning Tartu vangla materjalidest nähtuvalt on tal seni puudunud motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest, muuta oma elustiili ja tõsta elukvaliteeti; · vabaduses puudub töökoht ja viimased aastad on elanud jõude, elatudes sotsiaaltoetusest ning töökoha leidmist piiravad nii alkoholi liigtarvitamine kui ka madal töövõimekus/harjumus; · vabaduses elukoht sotsiaalmajas, kus ta pidevalt reegleid rikkunud ja juhtkonna nõudmisi eiranud, tarbides alkoholi ja muutudes seejärel kaaskodanike suhtes agressiivseks; 2 · . · · puudub toetav sotsiaalvõrgustik, suhtlusringkonna moodustavad sarnase tausta ja huvidega isikud, kellega koos tarbitakse alkoholi, räusatakse, tülitatakse kaaskodanikke ja pannakse toime süütegusid (korduvalt karistatud
ja AS § 70 järgi); uue kuriteo toimepanemise riskid kõrged (vangla hinnangul uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 51% ja uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 56%); positiivne on majandustöödel osalemine ja sotsiaalprogrammis 12 sammu osalemine, kuid negatiivsed asjaolud siiski prevaleerivad; samuti sätestab
lg 2¹, et katseajaga tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdimõistetud isikut, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud (J.G asus vanglas karistust kandma 10.02.2010 Tartu Maakohtu kohtuotsuse alusel, millega mõisteti talle liitkaristuseks 2 a 4 k vangistust alates 07.10.2009 ning 16.11.2011 Tartu Maakohtu kohtuotsusega suurendatud seda veel 3 k vangistuse võrra).
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et J.G tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks puuduvad nii formaalne kui ka materiaalsed alused. Vangla materjalidest nähtuvalt on arvestatud, et õigus ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks tekkis
a. J.G on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 16.11.2011. a otsusega
järgi ja karistatud 3 kuu vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat vangistust Tartu Maakohtu 10.02.2010.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 2 kuu ja 20 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 5 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistusaeg algas 16.11.2011.a. Kui arvestada teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest vabastamisega, siis
lg 1 p 2 järgi tekib vabastamiseks õigus, kui ära kantud on vähemalt pool mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Ka
Tartu Maakohtu 16.11.2011.a otsusega mõistetud liitkaristus on lühem kui 6 kuud. Seega puudub formaalne alus vangistusest vabastamiseks katseajaga tingimisi enne tähtaega. Liitkaristuse hulgas on ka Tartu Maakohtu 10.02.2010. a otsusega esimese astme kuriteo eest mõistetud karistus, mis on pikem kui 2 aastat.
lg 2¹ järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdimõistetud isikut, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. J.G on jäänud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Tema karistusaeg lõpeb 06.05.2012.a. J.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks puuduvad ka küllaldased materiaalsed alused. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha puudumine ja tal ei ole elukohas tagatud tööd, mistõttu on ta kindla sissetulekuta. Elatusallika puudumine võib teda tagasi viia kuritegelikule eluviisile Sellest järeldub, et kinnipeetaval ei ole küllaldaselt materiaalset alust vabaduses toimetulekuks. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise küsimuse otsustamisel on oluline osa isikul endal. J.G iseloomustab alkoholi tarvitamine ja kurutegelik eluviis. Varem korduvalt samasuguste kuritegude eest karistatud isikuna ei ole ta suutnud oma eluviise muuta. Karistuse kandmise ajal on J.G distsiplinaarkaristused ja ka kriminaalkaristus, mis iseloomustavad tema käitumist karistusajal. Eeltoodud põhjustel ja J.G kuritegeliku käitumise riski analüüsist tulenevalt ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine võimalik. Ene Muts täitmiskohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.