Obsah (5)

§ 2071§ 139§ 140§ 1842§ 203

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mail 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-2612 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Evelin Laansalu Kriminaalasi

§ 2071

lg 3 alusel 2-aastase vabadusekaotusega, mille kandmiselt ta tingimisi ennetähtaegselt vabastati; 3. Tartu Maakohtu 28. aprilli 1997.

§ 139lg 1 p 1, 2, 3 - § 15 lg 2 alusel rahatrahviga 1210 eesti krooni; 4.

Tartu Linnakohtu 16. juuni 1999.

§ 140lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 5.

Tartu Maakohtu

1. augusti
2. a ja Tartu Ringkonnakohtu
3. oktoobri
4. a otsustega KrK § 139 lg 1 ja § 140 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta pikkuse vabadusekaotusega, millele liideti osaliselt eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 19 päeva vangistust, millest kantuks loeti 6 päeva vangistust ning Harju Maakohtu
5. septembri
6. a määrusega vabastati ta karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt;
7. Põlva Maakohtu
8. oktoobri 2002.

§ 1842lg 1 ja § 185 lg 2 alusel 7kuulise vangistusega Kar

S § 74 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; 7. Tartu Maakohtu 29. septembri 2005.

§ 203lg 1, Kar

S § 424 ja § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 1 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 9 kuud 19 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud 22 päeva vangistust;

1. Tartu Maakohtu
2. detsembri
3. a otsusega KarS § 121, § 200 lg 2 p 7, 8, § 274 lg 1, § 275 ja § 323 alusel 6-aastase vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vabadusekaotust, mille kandmiselt ta Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2009.a määrusega tingimisi ennetähtaegselt vabastati, kuid Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrusega pöörati karistus uuesti täitmisele. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.A uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 58%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. 2 Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul võimalik vabanemisel asuda elama tema õele pärandatud korterisse, kuid tingimuseks on, et ta seda heaperemehelikult kasutaks. Lähedastest ongi tal vabaduses ainsana õde. Õe sõnul vajas süüdimõistetu peale varasemat XXXX ega tohtinud alkoholi tarvitada, kuid sellest hoolimata jätkas ta alkoholi tarvitamist ega järginud raviplaani peaaegu koheselt peale haiglast välja saamist. Alkoholijoobes võib süüdimõistetu käituda etteaimamatult ja muutuda ka agressiivseks. Kriminaalhooldaja arvamusel on süüdimõistetu teiste isikute poolt ka kergesti negatiivselt mõjutatav. Süüdimõistetu peamine kuritegeliku käitumise mõjur on kriminaalhooldaja hinnangul tema enese motivatsiooni nõrkus ja ebapüsivus õiguskuuleka elu seadmisel. Kohtumenetluse poolte seisukohad D.A selgitas kohtuistungil, et vabanedes on tal olemas õe tõetus ja kindel elukoht. Endiste tuttavatega ta suhtlema ei hakka ning kavatseb hoiduda ka alkoholist. Esialgu suhtleb ta vaid õe ja õemehega ning hiljem tulevad ehk ka tutvused töölt. Süüdimõistetu sõnul saab ta vabaduses asuda keevitajana tööle, kuigi kindlat kohta selles osas ei maininud. Samuti saab ta töövõimetuspensioni. Vanglas on tänu tema peavigastusele olnud teistega läbisaamine halb ja sellest on tulenenud ka korrarikkumised. Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist, arvestades, et vanglas on süüdimõistetu tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega, tema distsipliinirikkumised on olnud provotseeritud ning tal on jäänud kanda veel vaid 6 kuud vangistust. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamusest D.A katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades eelkõige tema distsipliinirikkumisi vanglas, mis annavad aluse arvata, et ta ei ole karistusest veel vajalikke järeldusi teinud. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on D.A kandnud ära enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.A puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha ning õe ja õemehe toetuse olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammi „Usk ja teadus“ ja omandanud keevitaja eriala. Vabanemisel on tal olemas kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol ja samuti on ta motiveeritud tööle asuma. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et D.A on kriminaalkorras karistatud juba üheksal korral ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda. Tema suhtes mõistetud vangistust on varem jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on korduvalt vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist pidevalt jätkanud ega ole nõuetekohaselt täitnud ka katseajaga kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid. Ka käesoleva liitkaristuse kandmisest on süüdimõistetut ühel korral juba tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid katseajaga kaasneva kohustuse 3 rikkumiste tõttu pöörati karistus siiski täitmisele ning viimased liitkaristuses hõlmatud kuriteod on toime pandud juba pärast karistuse täitmisele pööramist vangistust kandes. Lisaks on süüdimõistetu pannud vangistuse ajal pidevalt toime ka distsipliinirikkumisi ning hetkel on tal 25 kehtivat distsiplinaarkaristust, sealhulgas käesoleva aasta algusest vanglaametniku suhtes vägivalla tarvitamise eest. Kuigi süüdimõistetu ise selgitas kohtuistungil, et distsipliinirikkumised on tulenenud teiste isikute poolsetest provokatsioonidest, siis ei pea kohus seda eluliselt usutavaks, eriti arvestades distsipliinirikkumiste suurt hulka. Kohus leiab, et eeltoodust tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ega ka käesolev vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning ta ei ole tegelikult senini oma väärkäitumisest vajalikke järeldusi teinud. Seega on kohtul tõsiselt alust kahelda ka süüdimõistetu lubadustes jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt ning järgida temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud toime eriliigilisi kuritegusid, kasutades seejuures ka vägivalda. Tema peamisteks õigusvastase käitumise mõjuteguriteks tuleb materjalide põhjal lugeda emotsionaalseid probleeme ja impulsiivsust ning alkoholi tarvitamist. Samuti võib varasemate mitmete varavastaste kuritegude põhjal järeldada, et osaliselt on kuriteod ajendatud materiaalse kasu teenimise soovist. Arvestades seda, et mitmed kuriteod on toime pandud ka grupis, tuleb arvestada süüdimõistetu võimaliku mõjutatavusega teiste isikute poolt. Kuigi praeguses vangistuses on süüdimõistetu läbinud sõltuvuskäitumist käsitleva sotsiaalabiprogrammi ja varasemalt ka „Sotsiaalsete oskuste treeningu“ ja „Vihajuhtimise“ sotsiaalabiprogrammid, mis peaksid aitama tema kuriteoriske maandada, siis ei ole kohtul siiski veel alust arvata, et vastavad riskid oleksid piisavalt maandatud. Süüdimõistetu korduv distsiplinaarkorras karistatus, sealhulgas peale nimetatud sotsiaalprogrammide läbimist, näitab, et tema käitumises on jätkuvalt kalduvust impulsiivsusele ja oma tegude tagajärgedega mittearvestamisele, mis võib olla ohuks ka uute kuritegude sooritamisele. Nimetatud ohtu suurendab veelgi see, kui ta jätkab vabanedes ka suhtlemist varasema tutvusringkonnaga, kuigi enda sõnul ta seda enam teha ei soovi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et D.A katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et D.A puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist, samuti ebakohast käitumist vangistuses. Peet Teidearu Kohtunik 4