lg 2 ja § 221 lg 1 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik R.R (ik xxx; elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistus vanemväärteomenetleja Keity Liivakivi RESOLUTSIOON Juhindudes
S § 48, § 56 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107-§ 113, § 199 lg 3, § 205 lg 2 kohus otsustas Süüdi tunnistada R.R väärteoasjas nr 4-13-3241 [2670,13,002903] Liiklusseaduse § 201 lg 2 ja § 221 lg 1 järgi ning kohaldades KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 20 (kakskümmend) ööpäeva. Kohustada R.R ilmuma 01. juuli 2013.a kell 10:00 aresti kohaldamiseks Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja Pärnu kambrisse aadressil Pikk 18 Pärnu linn. Kohtuotsus aresti kohaldamise osas saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 12.06.2013.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 12.06.2013.a. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 4-13-3241 Kirjaliku apellatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 28.06.2013.a. Asjaolud ja menetluse käik 26.04.2013.a on koostatud Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullpolitseinik Tanel Lips` poolt väärteoprotokoll nr AB1338045 selle kohta, et 26.04.2013.a kella 13:45 ajal Pärnu linnas Papiniidu tn 5 juhtis R.R mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt
Samuti juhtides mootorsõidukit alustas Papiniidu tänava ja Liiva tee ristmiku ületamist foori keelava kollase tulega. Oma teoga pani menetlusalune isik toime väärteo Liiklusseaduse (edaspidi
) § 201 lg 2 ja § 221 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja taotlus 23.05.2013.a edastas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistus vanemväärteomenetleja Keity Liivakivi, juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 48 ja § 71, R.R-i väärteoasja nr 2670,13,002903 arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi määramine menetlusalusele isikule ei kannaks karistusena oma eesmärki, kuivõrd menetlusalust isikut on korduvalt varem karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest. Eeltoodust tulenevalt taotleb kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku karistamist kõnealuses väärteoasjas arestiga 20 ööpäeva. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 12.06.2013.a kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja K.Liivakivi jäi esitatud taotluse juurde ning palus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes kõnealuses väärteoasjas aresti 20 ööpäeva. Kohtuistungil menetlusalune isik sai aru milles teda süüdistatakse, tunnistas end süüdi ja ei soovinud midagi selgitada ning kõik mis on protokollis vastab tõele. Samas selgitas, et juhtimisõigus võeti maanteeameti poolt ära, oleks pidanud lisakoolitu sele minema aga ei ole jõudnud minna. Autokoolis on käinud ja teab, et lubadeta ei tohi sõita, aga vaja oli sõita. R.R ei olnud nõus aresti määramisega, kuna peab tööl käima. Märtsi kuu algusest läks alles tööle ning ta võib nii töökoha kaotada. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 83 p 1 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maakohtu pädevuses. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asus seisukohale, et väärteo toimepanemine R.R-i poolt on leidnud tõendamist tema enda ütlustega kohtus, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega 26.04.2013.a, tunnistaja J. T ütlustega ja karistuse õiendiga.
lg 2 näeb ette karistuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus on peatatud või peatunud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud.
lg 1 p 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91.
kell 13:45 ajal Pärnu linnas Papiniidu tn 5 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt
lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 3 kohaselt foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
R.R ei vaidle vastu, et juhtides mootorsõidukit alustas Papiniidu tn ja Liivi tee ristmiku ületamist foori keelava kollase tulega. Ta kinnitas kohtus, et lootis õigel ajal üle ristmiku sõita. R.R-i poolt ristmiku ületamist foori keelava kollase tulega kinnitas ka tunnistaja J T. Seega leiab kohus, et R.R on toime pannud
juhtis juhtides mootorsõidukit alustas Papiniidu tänava ja Liiva tee ristmiku ületamist foori keelava kollase tulega. Karistuse kohaldamisel leidis kohus, et kohtuvälise menetleja taotlus R.R-ile aresti kohaldamiseks on põhjendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud R.R-i käitumises karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus R.R-i kahetsust. Kohtu hinnangul aga ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et R.R on alates 2008. aastast karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest kokku 21-l korral. Korduvalt on teda karistatud mootorsõiduki juhtimise eest omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Korduvalt on teda analoogsete rikkumiste eest karistatud arestiga – viimati 02.11.2012.a. 15 ööpäevalise arestiga. Samuti on menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist. R.R palub karistusena kohaldada rahatrahvi, vastasel juhul kaotaks ta töökoha. Nagu selgus tema enda ütlustest, oli tal töökoht olemas juba ennem 26.04.2013.a., seega töökoha olemasolu ei ole pannud teda väärtegude toimepanemisest hoiduma. Kohus leiab, et R.R tuleb karistusena kohaldada aresti ning seda 20 ööpäeva ulatuses. Kohtu hinnangul kergem karistus – rahatrahv – ei kanna karistuse eesmärki. R.R on varem korduvalt karistatud analoogsete rikkumiste eest, kuid ei rahatrahv, arest ega juhtimisõiguse peatamine ei ole pannud R.R hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Anu Tammeniit Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.