4-13-5810 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17 september 2013 a Tallinn Väärteoasja number 4-13-5810 (2317,13,005980) Kohtunik Kristina Väliste Kohtuistungisekretär Ave Mõistlik Väärteoasi I.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi 08.08.2013 otsusele nr 2317,13,005980 I.J karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: I.J, ik XXX, elukoht XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta I.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi 08.08.2013 otsusele nr 2317,13,005980 I.J karistamises LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuueks
(6)kuuks rahuldamata ja otsus muutmata. 2. Määratud karistuse, s.o. mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuue
(6)kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kuue
(6)kuulise tähtaja möödumisel.
- Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 17.09.
- Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 25.09.
- Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev 17.10.
- Kui kohtuotsusele kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 18.10.
- Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirsi 08.08.2013 otsusega nr 2317, 13, 005980 karistati I.J liiklusseaduse (LS) § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 18.07.2013 kell 05:42 Tallinnas Paldiski mnt, Mustjõe ja Pirni tn vahelisel teelõigul juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 110+/- 4 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 56 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse 04.09.2013, milles märkis, et soovib otsuse vaidlustada määratud karistuse osas, taotledes karistuse muutmist. Kaebaja põhjendused on järgmised: 18.07.2013 oli tema tööl taksojuhina, sõitis kell 05.42 tähtsale kliendile järgi ja oli hiljaks jäämas. Kuna tegemist oli tähtajalise kliendiga siis hilinemise korral saaks tema firmast rahalist trahvi. Tema valesti arvas, et see on põhjus kiiruse ületamiseks. Selleks hetkeks oli tema üleval olnud 48 tundi. Tema õpib ja töötab samal ajal. Peab iga kuu maksma üüri, elab koos naise ja lapsega. On hetkel peres ainuke, kellel on töö ja sissetulek. Vanemad ei saa teda materiaalselt toetada. Saab aru,e t käitus valesti, kuid vajab just seda tööd- saab ise teha endale graafiku, palk lubab õppida ja toetada peret. On nõus igasuguse karistusega, kuid palub lube mitte ära võtta. Kahetseb siiralt. Tahab väga kooli lõpetada. Viimased rahatrahvid on makstud. Lubab, et üleväsimusega enam rooli ei istu. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et uuesti, et ta vajab juhilube töötamiseks. Taksojuhina töötab ta alates veebruarist. Ta on tasunud eelnevad rahalised karistused, soovib jätkata töötamist ja õppimist. Palub kohtul karistus asendada kas rahalise karistusega ulatuses, mida ta tasuda jaksab või üldkasuliku tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tehtud on õige otsus. See on seaduslik ja põhjendatud. Isikul on 20 kehtivat liikluskaristust, sh varasemate kiiruseületamiste eest. Korduvalt on määratud rahalised karistused ning samuti kiiruse ületamise eest on 2011 äravõetud juhiload. Ometi ei ole isik sellest järeldusi teinud, vaid on jätkanud õiguskorra rikkumist. Isik on ohtlik endale ja teistele liiklejatele. Antud korral sellises ulatuses kiiruse ületamisega seadis isik ohtu ka kiirust mõõtnud politseiametnike elu ja tervise. Kaebuse esitaja ei arvesta liikluses teistega ega ole varasematest karistusest mingeid järeldusi teinud. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokolli nr 2317, 13, 005980 andmetest nähtuvalt on I.J 18.07.2013 kell 05.42 juhtinud mootorsõidukit Opel Zafira riikliku registreerimisnumbriga XXX Tallinnas Paldiski mnt , Mustjõe ja Pirni tn vahelisel alal kiirusega 110 +/- 4 km/h alas, kus lubatud suurim kiirus on 50 km/h, ületades seega lubatud suurimat sõidukiirust 56 km/h. Vastavalt LS § 15 lg 1 p 2 on suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis, karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümneks kuuks. Sama § lõige 5 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku sõidukiiruse lubatud kiiruse ületamine 56 km/h võrra. Selline kiiruse ületamise määr on sätestatud rikkumise keskmist määra oluliselt ületavas määras ning ainult 4 km/h alla ülemmäära. Tunnistaja Birgit Siim kinnitab kaebuse esitaja süüd ja ütlusi selles, et kiirust ületati 56 km/h. Tunnistaja selgitab, et sellises määras kiiruse ületamine on pigem erandlik, kui tavapärane. Tegemist on olulise rikkumisega, mis seab ohtu kaasliiklejad. Kaebuses ei ole vaidlust toimepandud rikkumise üle. Vaidlustatud on määratud karistus. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Antud juhul võib menetlusaluse isiku poolt kiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 3 mõttes on keskmist määra ületavas määras. See aga omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse ning kohus nõustub sellega. Raskendavad asjaolud puuduvad. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka põhimõttest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o. käituma õiguskuulekalt. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on kaebuse esitaja varasemalt korduvalt karistatud LS rikkumiste alusel väärtegude toimepanemise eest, viimati 05.06.
- Ilmselgelt ei ole kaebaja aga mingeid järeldusi nendest karistustest teinud, sest on jätkanud õiguskorra rikkumist. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on vastavuses isiku suhteliselt suure süü ja kaebuse esitaja isikuga. Kohtu hinnangul väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine karistuse kohaldamisena oli täiesti põhjendatud ja seaduslik. Samas ei pea kohus põhjendatuks karistuse mõistmist ka sanktsiooni alammääras või alammäära lähedasena. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades kaebuse esitaja süü suurust, mis eelkõige tuleneb tuvastatud kiiruse ületamise määra, mis on LS § 227 lg 3 sätestatud piirmäära keskmist määra oluliselt ületav, siis puudub igasugune alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks karistuse kohaldamise osas. Kohus märgib lisaks eeltoodule, et üleväsimusest autorooli istumine on samuti keelatud tegevus ning sellises seisundis kiiruse ületamine 56 km/h on suur oht teistele liiklejatele. Samuti tuleb arvestada, et isik on liikluskorda rikkunud aastate vältel süstemaatiliselt. Teda on korduvalt karistatud ka kiiruse ületamise eest, sh nii rahatrahvidega kui ka juhtimisõiguse äravõtmisega. Soovitud tulemusi senised karistused ei ole avaldanud. Asjaolud nagu pere majanduslik toimetulek, õppimine ja töötamine olid kaebuse esitajale ka varem teada ega takistanud teda õiguskorda rikkumast ei sellel ega eelnevatel kordadel. Kohus leiab, et kuivõrd varasemalt mõistetud rahalised karistused ei ole oma eesmärki täitnud ega isikut suunanud õiguskuulekale käitumisele ning arvestades käesoleva teo ohtlikkustlinnatänaval lubatud sõidukiiruse ületamine üleväsinuna 56 km/h- on otsus isikult load kuueks kuuks ära võtta karistusena põhjendatud ja seaduslik. Rahaline karistus kui karistusliik on ennast selle isiku osas ammendanud ega anna soovitud tulemust. Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks ka otsuse tühistamist ning karistuse asendamist rahalise karistusega, sh selle asendamist omakorda ÜKTga. Kohus leiab, et menetleja otsus on seaduslik, põhjendatud ja määratud karistus on vastavuses isiku süüga ning selle muutmiseks puuduvad seaduslikud alused. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kristina Väliste Kohtunik