lg 2 p 4, 7, 8 järgi 8 kuud vangistust.
otsusega mõistetud karistuse, vangistus 11 kuud ja 29 päeva, liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 29 päeva.
otsusega mõistetud karistus 2 kuud vangistust, mis loeti kaetuks raskema kuriteoga ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 29 päeva.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.september 2009.a03.september 2009.a. so 3 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 26 päeva, mille kandmise alguseks loeti 03. september 2010.a. Kohtuotsus jõustus 06.novembril 2010.a. F.Z-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 29.märtsil 2012.a. F.Z on varem kriminaalkorras karistatud: - Tartu Maakohtu 02.mai 2005.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 ja § 140 lg 2 p 1,2,3 järgi
lg 1 alusel 3 aasta ja 9 kuu pikkuse vangistusega; - Tartu Maakohtu 06.veebruari 2008.a otsusega
lg 2 p 4,7,8 ja § 215 lg 2 p 1,2 järgi
alusel 2 aasta pikkuse vangistusega; - Tartu Maakohtu 19.veebruari 2008.a otsusega
lg 2 p 4,8 järgi
lg 1 alusel 2 aasta pikkuse vangistusega; - Tartu Maakohtu 10.juuni 2009.a otsusega
lg 1,2 - § 199 lg 2 p 4 järgi
lg 2 alusel 11 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistusega; - Viru Maakohtu 01.oktoobri 2010.a otsusega
lg 2 p 4,8 järgi
Väärteokorras on F.Z korduvalt karistatud. Tartu Vangla toetab F.Z-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist allutamisega käitumiskontrollile. Vangla iseloomustuse kohaselt F.Z vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust töötas F.Z lühiajaliselt ametlikult XXXX, ent sissetulekud olid ebastabiilsed ja ebapiisavad toimetulekuks, mistõttu sooritas majandusliku kasu saamise eesmärgil varavastaseid kuritegusid. Vabanedes kavatseb F.Z koheselt töökoha leida. Positiivne asjaolu, mis on üheks võimalikuks aluseks süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, on vabanedes elukoha olemasolu, kus süüdimõistetu ka varem elas, samuti toetava lähisuhtevõrgustiku olemasolu, mille säilitamine aitab kuritegude toimepanemise riski vähendada ning toetab emotsionaalse stabiilsuse säilitamist. Teiste kinnipeetavatega suhtleb minimaalsel, vabaduses puuduvad kontaktid väljaspool perekonda. Alkoholisõltlaseks kinnipeetav end ei pea, samas ise tunnistab, et tal on esinenud agressiivset käitumist just alkoholijoobes olles. F.Z mõistab, et alkohol on varem soodustanud agressiivset käitumist ja ka kuritegude sooritamist. Kinnipeetav saab aru oma tehtud vigadest ning on tulevikus motiveeritud oma probleemidele seadusliku lahenduse leidmiseks. Teisalt on isiku varasemast käitumisest võimalik välja lugeda, et majanduslike raskuste tekkides oli just kuritegelik viis see, mis aitas tal oma probleeme lahendada. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38%. Kriminaalhooldusametnik ei toeta F.Z-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et F.Z on korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest, mis on toime pandud majandusliku toimetuleku ning kasu saamise eesmärgil. Kuritegude toimepanemist võib olla soodustanud ka alkoholi tarvitamine. Kinnipeetava enda sõnul tal alkoholisõltuvust ei ole. Kinnipeetav on ka varasemalt ennetähtaegselt vabanenud, mil ta suutis olla seadusekuulekas vaid 21 päeva enne kui ta tabati uue varguse toimepanemiselt. Kahe vangistuse vahelisel ajal on kinnipeetav pannud toime mitmeid varguseid, milles on ta ka süüdi tunnistatud ning samuti hoidis kinnipeetav karistuse kandmisele asumisest kõrvale. F.Z-i abikaasa väitel on kinnipeetav avaldanud soovi edaspidi perekonnale keskenduda ja seadusekuulekas olla, kuid vanemate hinnangul on ta kergesti mõjutatav. F.Z kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Kinnipeetava sõnul on tal lähedastega head suhted ning vabanemisel plaanib ta elama asuda vanaema juurde, kus elab ka tema abikaasaga, kes hetkel töötab Soomes. Samuti plaanib kinnipeetav vabanemisel leida endale töökoht. Majanduslikult nõus teda aitama ka lähedased. Kinnipeetava sõnul soovib ta edaspidiselt seadusekuulekalt elada ning pühendada ennast perele. Varasemalt on ta pannud kuritegusid toime, kuna oli teiste isikute poolt mõjutatav. Enam ta kriminaalse taustaga isikutega ei suhtle.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on F.Z ära kandnud enam kui poole temale mõistetud karistusajast ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. F.Z on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Samuti on teda mitmel korral väärteokorras karistatud. Käesolev vangistus on tal teine reaalne vangistus. Isik on ka varasemalt olnud allutatud käitumiskontrolli nõuetele, mida ta on rikkunud ning katseajal pannud toime uusi kuritegusid. Käesolevast vangistusest distsiplinaarkaristused puuduvad, mis näitab, et isik allub käesoleval ajal kehtestatud korrale ning on kinnipidamiskohas olnud seadusekuulekas. Antud ajal on süüdimõistetu väidetavalt oma käitumismustri vigadest aru saanud, plaanib vabanedes tööle asuda ning tasuda oma võlgnevused vastavalt ettekirjutustele ning oma võimalustele. Seda aitab kindlasti tagada ka teda vabaduses toetav lähedaste ringkond. Süüdimõistetu on vangistuses viibides teiste kinnipeetavatega minimaalselt suhelnud, mis näitab tema suhtumist kuritegeliku eluviisidega isikutesse. Vabanedes on F.Z olemas kindel elukoht, kus ta elas ka enne kinnipidamisasutusse sattumist aadressil XXXX Seal elavad tema vanaema, samuti väidetavalt tema elukaaslane ja elukaaslase poeg. Kinnipidamise ajal on ta olnud tööga pidevalt hõivatud. Viimased 5 kuud on ta töötanud keevitajana, mis annab lootust tal ka vabanedes leida samalaadne töökoht. F.Z-i sõnul on ta erinevad vangla poolt pakutavad sotsiaalprogrammid läbinud eelmise vangistuse ajal. Kuigi käesolev vangistus on süüdimõistetu jaoks mitmes reaalne vangistus ning varasemalt on teda kriminaalhooldusele allutatud, kuid karistus on täitmisele pööratud, siis leiab kohus, et nimetatud asjaolu ei välista isiku ennetähtaegse vabastamise põhjendatust iseenesest. Kohus leiab, et süüdimõistetu on käesolevaks ajaks kandnud ära piisava osa oma karistusest. Tema positiivset iseloomustust ja tulevikueesmärke arvestades oleks võimalik anda talle uus võimalus oma karistust vabaduses kanda ja ennast seadusekuulekana tõestada. Kohus peab oluliseks arvestada asjaoluga, et F.Z peab vajalikuks võtta endale tunduvalt pikamaks ajaks reaalseid kohustusi kui on tema vangistuse tähtaja lõpp. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et F.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on põhjendatud. On alust arvata, et karistuse kandmine on oma eesmärgi täitnud, isik omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu ning talle tuleb selleks võimalus anda. Ta on ära kandnud enam kui kaks kolmandikku talle mõistetud karistusest, s.o veidi enam kui 2 aastat ja 9 kuud vangistust ning tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. Samuti aitaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste ning elektroonilise järelevalve määramine. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et F.Z-i katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud, kuna isik on oma käitumisvigadest aru saanud ning motiveeritud edaspidi seadusekuulekalt käituma. Samuti on välja kujunenud arusaam, et isik ei jätka vabaduses olles kuritegude toimepanemist ning temaga on võimalik kriminaalhooldust teostada. Juhindudes KrMS §-dest 426 ja 432, kohus määras: Vabastada süüdimõistetu F.Z (IK XXX) temale Pärnu Maakohtu 18.oktoobri 2010.a.otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega.
Määrata F.Z katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talitluse (Tartu, Kalevi1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada F.Z katseajal järgima
§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid:
mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 2. asuda tööle või võtta end töötuna tööbüroos arvele ühe
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.