KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- novembril
- a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-12-833 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Tõlk Rina Gontšukova Kriminaalasi Süüdimõistetu K.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamine Süüdimõistetu K.J (IK: xxx; viibimiskoht: Tartu Vangla) Kaitsja Niina Agarjova RESOLUTSIOON Juhidudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 175, 180, 426 ja 432 lg 3, kohus määras : Jätta vabastamata süüdimõistetu K.J temale Tartu Maakohtu
- veebruari
- a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista K.J-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu kolmkümmend kaks
(32)eurot. Määrata, et K.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust kolme
(3)kuu jooksul. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda kolme
(3)kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks
- Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud K.J tunnistati Tartu Maakohtu
- veebruari
- a otsusega süüdi KarS § 120 ja § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust K.J-ile Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust. Kohtuotsus jõustus
- veebruaril
- a. K.J-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel
- veebruaril
- a. K.J on varem kriminaalkorras karistatud:
- Valga Maakohtu
- aprilli
- a otsusega KarS § 263 p 1 alusel 3-kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;
- Tartu Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega KarS § 121 alusel 5-kuuluise vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga. K.J on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K.J uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 68% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 54%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on K.J vabanemisel võimalik asuda elama oma invaliidist isa juurde, kes on aga olnud tema kuritegudes kannatajaks ning seetõttu kujutab süüdimõistetu sinna elamaasumine uute kuritegude riskifaktorit, eriti kui ta jätkab alkoholi kuritarvitamist. Kindel töökoht süüdimõistetul vabaduses puudub. Kohtumenetluse poolte seisukohad K.J selgitas kohtuistungil, et on vanglas veedetud aja jooksul oma vigadest aru saanud, on püüdnud ennast parandada, lõpetanud vanglas alkoholi tarvitamise ning üritab edaspidi normaalset elu elada. Kuritegu, kus ta isa lõi, oli seotud nii tema kui ka isa alkoholi tarvitamisega, kus ta kaotas isa käitumise tõttu enesekontrolli. Algul väitis süüdimõistetu, et ei saa invaliidsuse tõttu vabaduses tööle minna, kuid samas hiljem selgitas, et plaanib siiski töökoha leida ja tööle asuda. Samuti plaanib ta hakata vabaduses isa aitama. 2 Kaitsja toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuna tegemist on süüdimõistetu esmase vangistusega, mille jooksul on toimunud mitmed positiivsed võimalused, siis tuleks talle anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada. Prokurör kirjalikult esitatud arvamuses K.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta, arvestades nii korduvat karistatust vägivallaga seotud kuritegudes, varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumist, jätkuvaid kuriteoriske kui ka asjaolu, et vabanemisel asuks ta elama oma invaliidist isa juurde, kelle suhtes on vangistuse aluseks olevad kuriteod toime pandud. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on K.J ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. K.J-i puhul on positiivne vangistusest distsiplinaarkaristuste puudumine ning asjaolu, et tema suhtumine ametnikesse on olnud üldiselt positiivne. Samas aga peab kohus arvestama, et teda on kolmel korral kriminaal- ja korduvalt väärteokorras karistatud. Temale mõistetud vangistust on kahel korral jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on allutatud kriminaalhooldusele, kuid sellest hoolimata pani ta katseajal toime uue kuriteo. Reaalset vangistust kannab ta esmakordselt. Kuna süüdimõistetu kõik kriminaalkaristused on seotud vägivalla tarvitamisega, siis tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda ning vaadata, kas uue kuriteo riskitegurid on piisavalt maandatud. Ennetähtaegse vabastamise puhul soovib süüdimõistetu asuda elama oma isa juurde, kes on aga materjalidest nähtuvalt olnud tema kuritegudes kannatanuks. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu sinna elamaasumine kujutaks endast olulist ohutegurit süüdimõistetu poolt uute kuritegude toimepanemiseks, eriti juhul, kui ta jätkab ka alkoholi tarvitamist. Materjalidest ja kohtuistungil avaldatust nähtuvalt on süüdimõistetul varasemalt esinenud probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mis on põhjustanud ka tema impulsiivset ja agressiivset käitumist ning viinud tema poolt õigusrikkumiste toimepanemiseni. Kuigi käesoleval ajal on süüdimõistetu enda sõnul motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma ning on valmis osalema ennetähtaegse vabastamise puhul ka seda toetavates sotsiaalabiprogrammides, siis leiab kohtunik, et talle oleks siiski kasulikum pikemaaegselt vangistuses viibida ja seega ka alkoholist võõrduda, et kindlustada endale vabaduses paremad võimalused hakkamasaamiseks ja ahvatlustest hoidumiseks. Samuti on kohtul tekkinud süüdimõistetu poolt kohtuistungil avaldatu põhjal kahtluseid sellest ega süüdimõistetu ei kaldu oma käitumise osas mõningasele eneseõigustusele ning hinda oma võimalusi vabaduses hakkamasaamiseks ja alkoholist hoidumiseks liigselt optimistlikult. Seega leiab kohtunik, et süüdimõistetul tuleks vangistuses ka enam oma käitumist ja selle põhjuseid analüüsida, et seeläbi oma suhtumist ja teguviise korrigeerida ning püstitada reaalsed tulevikueesmärgid. 3 Arvestades asjaolu, et süüdimõistetu on juba varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud ja jätkanud katseajal oma õigusvastast tegevust, on kohtul tekkinud kahtlusi ka sellest, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt täita ennetähtaegse vabanemisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et K.J-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Kuigi tegemist on isiku esmase reaalse vangistusega, mistõttu võiks ka selle õiguskuulekusele suunav mõju olla ilmselt oluliselt kiirem ja tõhusam, siis ei ole kohtul siiski tekkinud piisavat veendumust, et praeguseks ärakantud karistus oleks süüdimõistetu puhul oma eesmärgid täitnud ning ta suudaks edaspidiselt vabaduses seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist tema vabastamisjärgsed elutingimused, kus ta asuks elama oma isa juurde, kes oli tema vangistuse aluseks olevates kuritegudes kannatanuks. Kohtunik 4