4,7,8 järgi vangistusega 1 a 6 k, millest koheselt kuulus kandmisele 7 k ja 13 p. Karistusest 10 kuud ja 17 päeva jäetud tingimisi kohaldamata
Elukoht XXXX Töökoht: firma „XXX“ , puusepp Vahi all alates 08.05.2013.a. Süüdistus Menetluse liik Kriminaalasja nr.
8,9 järgi lühimenetlus 11230109860 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista J.K
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 6 kuud vangistust.
– 12.09.2012.a., s.o. 2 päeva. Kandmata karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates kinnipidamisest – 08.05.2013.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi Välja mõista J.K-lt 291.44 eurot XXX kasuks (arve nr. XXXXXXXXXXXX Swedbank). Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista J.K-lt riigituludesse: - KrMS § 175 lg 1 p. 9 alusel sundraha 480 eurot - krMS § 175 lg 1 p. 4 alusel kaitsjatasu 163.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA ekspertiisi maksumus summas 114 eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata J.K kriminaalmenetluse kulude kogusummas 643.20 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 53.60 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-12-9188 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav ja tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Süüdistus J.K süüdistatakse selles, et tema olles viimati 18.12.2006.a Harju Maakohtu otsusega karistatud
lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, ajavahemikul 19.07.2011.a kuni 20.07.2011.a tungis varguse toimepanemise eesmärgil sisse Tallinnas aadressil XXXasuvasse korterisse, kust võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kannatanu XXX kuuluva sülearvuti Amilo LA 1703-17B koos Tele2 interneti modemiga, tekitades vargusega kahju summas 291.44 eurot. Samuti tema, olles 10.08.2012.a ja 02.09.2012.a Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo otsustega karistatud
lg 1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemise eest, taas 11.09.2012.a. kella 18.32 ajal Tallinnas, aadressil Mustakivi 3a asuvast Selver AS kuuluvast kauplusest Mustakivi Selver, üritas võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada: Seerum silma roll 3 tk, maksumusega 13.20 eurot/tk, kogumaksumusega 39.60 eurot ja Seerum roll Nutri 4 tk, maksumusega 12.90 eurot/tk, kogumaksumusega 51.60 eurot. Kokku kaupa summas 91.20 eurot, pannes nimetatud kauba müügisaalis endale jope põue ning möödudes kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna J.K peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega J.K, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ning süstemaatiliselt, pani toime
Otsuse põhjendus J.K tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist ei taotlenud. 2 Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega on süüdistus tõendatud: 19. kuni 20.07.2011.a varguse episood Kannatanu XXXütlustega on tõendatud, et 19.juulil 2011 lahkus ta oma elukohast Tallinnas XXXkella 20.30 paiku. 20.07.2011 helistas talle tütar XXX, kes ütles, et kella 02.30 paiku koju tulles ei olnud sülearvutit AMILO LA 1703-17B. Arvutil olid katki klahvid „8“ ja „CTRL“. Samuti varastati sideoperaator TELE2 interneti modem. Tunnistaja XXX ütlustega on tõendatud, et 2011.a. juuli keskel küsis Balti Jaama turul J.K tema käest, kellele ta võib sülearvuti müüa. Arvutil oli puudu kaks klahvi. Läksid koos Balti Jaama mobiiltelefone müüva kioski juurde. Seal osteti arvuti 45 euro eest. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt 2011.a. juulis Balti Jaama kioskis nr. 214, kus müüakse kasutatud tehnikat, ostis ta tundmatult meesterahvalt Fujitsu Siemens arvuti, klaviatuuril puudusid üks või kaks klahvi. Arvuti ostis 45 eurot eest ja ostu-müügi kviitungisse märkis müüja nimena J.K. Süüdistuses märgitud arvuti ostmist tõendab arve kviitung 23.07.2011.a J.K nimele. J.K tunnistas end süüdi talle esitatud süüdistuses. Ta tunnistas, et juulis 2011.a. elas paar päeva oma tuttava XXXjuures. Ei mäleta täpselt, kas Irina oli kodus, või lasi ta teda korterisse ja ise läks ära. Võis ka olla nii, et tuli korterisse, uks oli kinni, kuid mitte lukus, sisenes vabalt korterisse. Väikesest toast laua pealt võttis sülearvuti ja lahkus korterist. Sülearvuti müüs ta maha Balti Jaamas olevas pandimajas. Ta ei mäleta, kas võttis interneti modemi. Raha oli vaja viina ostmiseks. 11.09.2012.a varguse episood Kannatanu Selver AS avaldus nr 97, mille kohaselt 11.09.2012.a Mustakivi tee 3a Mustakivi Selveri kaupluses jättis õigusvastase teo toime pannud isik kauba Seerum silma roll 3 tk, kogumaksumusega 39.60 eurot ja Seerum roll Nutri 4 tk, kogumaksumusega 51.60 eurot eest tasumata. Tunnistaja XXX ülekuulamise protokoll, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et olles tööl 11.09.2012.a Selveri kaupluses Mustakivi tee 3a, nägi kella 18.22 kuidas heledas jopes ja sinistes teksastes meesterahvas sisenes kauplusesse, sealt edasi kosmeetikaosakonda ja võttis riiulilt seitse silmakreemi ning läks läbi kassarivi kauba eest tasumata. Isik peeti kinni, turvatoas ladus ise tasumata kauba välja. Kaup kogumaksumusega 91.20 eurot oli rikkumata ja tagastati kauplusele. J.K kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab oma süüd ja selgitab, et 11.09.2012.a. kella 18.30 paiku läks Mustakivi Selverisse eesmärgiga varastada. Ta võttis riiulilt 7 kreemi, pani need oma jope põue. Seejärel möödus kassadest millegi eest tasumata. Ta peeti kinni ja tagastas kauba. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et J.K süü mõlemas varavastases kuriteoepisoodis on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud vargusena, mis on esimeses episoodis toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o.
8,9 järgi. 3 On tõendatud, et Balti Jaama turul müüs süüdistatav kannatanu XXXkuuluva sülearvuti Amilo LA 1703-17B. Süüdistatava eeluurimisel antud ütlused kannatanu korteris elamise või vabalt sisenemise kohta ei ole eluliselt usutavad. Juhul kui süüdistataval oleks olnud õigus seal elada, oleks ka XXXseda ülekuulamisel maininud ning palunud ka J.K üle kuulata. Kuid seda ei ole kannatanu teinud. Seega on J.K käitumises tuvastatav varguse toimepanemine sissetungimisega, kuna korterisse sisenemine toimus valdaja tahte vastaselt. Samuti kannatanu ütlustest ei tulene vastava nõusoleku andmine korterisse sisenemiseks. Samuti on süüdistatav andnud ütlusi, et läks kohe pärast vargust Balti Jaama turule, kus müüs arvuti. Kuivõrd turg öösiti ei tööta, sest arvuti vargus pandi toime ajavahemikul kella 20.30 kuni 02.20, siis ei saanud ta kuidagi varguse järgselt kohe minna turule arvutit müüma. Samuti nähtub arve kviitungist, et J.K müüs arvuti alles 23.07.2011, s.t kolm päeva pärast vargust. Seega ei mäletanud J.K kahtlustatavana ülekuulamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid enam detailselt. Igal juhul ei tulene ka tema ütlustest, et tal oleks olnud XXXkorteri võti või et tal oleks olnud õigus üksinda ilma korteri elaniketa siseneda korterisse. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kogutud tõenditega on J.K-le inkrimineeritud varguse toimepanemine XXXkorterist tõendamist leidnud. Kuna varastatud sülearvuti asus korteris ning ei ole tõendatud, et tal oleks olnud korteri omaniku või valdaja luba korterisse üksinda sisenemiseks, siis on selline tegevus kohtu hinnangul vaadeldav valdaja tahte vastaselt ja tema teadmata võõrasse eluruumi sisenemisena, s.o omavolilise sissetungimisena
Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud poole aasta jooksul vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need tuleks üksikult subsumeerida
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks- näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikaks või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et J.K on 2012. aastal karistatud kahel korral pisivarguste eest: 10.08.2012.a. ja 02.09.2012.aastal
Käesolevas kriminaalasjas on isik ühe varguse toime pannud 11.09.2012.a. Süüdistatava selgitused viitavad otseselt sellele, et varastamine on J.K elustiiliks ning varguste toimepanemine on vähemalt osaliselt J.K sissetulekuallikaks. Sellest tulenevalt on süüdistatava käitumine hinnatav
lg 2 p 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Õigusvastast või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohus leiab, et J.K pani talle süüks arvatud kuriteod toime kavatsetult, sest ta on ise tunnistanud, et soovis sülearvuti eest osta viina ja Mustakivi Selverisse sisenes varastamise sooviga. Tsiviilhagi Antud kriminaalasjas on tsiviilhagi esitanud XXX. Hagiavalduse kohaselt on seoses korterist aadressil XXX, Tallinn toime pandud sülearvuti vargusega tekitatud kannatanule kahju 291.44 eurot. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kriminaalasjas on tõendatud, et kannatanule kuuluva sülearvuti varastas J.K. Seega on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu ja kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule 4 õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista J.K-lt. Kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbi vaatamisel kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõttega. Süüdistatav hagisummat ei vaidlustanud, mistõttu selle suurust kohus eraldi tõendama ei pea. Hagi kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS § 440 lg 1 ja § 444, mille kohaselt tingib hagi õigeksvõtt selle rahuldamise. Karistamine Karistamise aluseks on
lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus nõustub prokuröriga osas, et J.K, keda on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude ja väärtegude toimepanemise eest, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Varavastaste süütegude toimepanemine näitab ka rahaliste vahendite nappust, mistõttu ei ole rahaline karistus tema puhul ka täidetav, seda enam, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad tsiviilhagina välja mõistetud summa tasumine ja menetluskulud. Pealegi ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise printsiipidega, kui isikule, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on jätkanud varavastaste süütegude toimepanemist, mõistetakse järjekordse kuriteo eest kergemaliigiline karistus. Järelikult tuleb J.K-le mõista karistuseks vangistus. Hinnates süü suurust
lg 2 p-de 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemise eest, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe episoodi, s.o varguse katse ja varguse toimepanemist. Varguse katsega kannatanule kahju ei tekkinud, kuna varastatu tagastati kauplusele rikkumata kujul. Lõpuleviidud varguse puhul tekitati kannatanule kahju 291.44 euro suuruses summas. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kuigi väikese kahjuga. Samas sisaldub ka süüdistatava käitumises kaks kvalifitseerivat asjaolu, mis vaieldamatult muudab süüdistatava süü suuremaks. Arvestades, et süüdistatav on oma süüd tunnistanud, tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud ja raskendavad asjaolud puuduvad, nõustub kohus prokuröri poolt taotletud karistuse määraga ning peab põhjendatuks karistada teda alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 9-kuulise vangistusega, mida lühimenetluse sätteid arvestades tuleb vähendada ühe kolmandiku võrra. J.K hoidus kõrvale kriminaalmenetlusest, seetõttu 22.10.2012.a Harju Maakohus kuulutas ta tagaotsitavaks ja tema kinnipidamisel võeti isik vahi alla. 25.02.2013.a. andis Harju Maakohus välja Euroopa vahistamismääruse, kuna kohtule laekus informatsioon, et J.K viibib Soome Vabariigis ja on varguse eest kinnipeetav vanglas ning 28.02.2013.a. toimub tema kriminaalasjas Soomes kohtuistung. Peale Soome kohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmist loovutati J.K 08.05.2013.a. Eestile. J.K on kinnipidamisprotokolli kohaselt kinni peetud Eestis 08.05.2013.a. Seega tuleb
MS § 238 lg 1 p. 4. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu kättesaadav alates 17.06.2013.a. Kohtunik 5 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.