S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: U.B, ik: XXX, elukoht: XXX RESOLUTSIOON 1. Jätta U.B kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 28.05.2013 otsusele nr 2317,13,003888 U.B karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 28.05.2013 otsus nr 2317,13,003888 U.B karistamises LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.
S § 50 lg 1 p 2 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 08.05.2013 kell 11.30 Tallinnas, Viljandi mnt 21 juures suunaga Pärnu mnt poole juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,60 mg, millega rikkus LS § 69 lg 5 nõudeid ja pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et kohtuväline menetleja ei ole võtnud arvesse menetlusaluse isiku täielikku ja puhtsüdamlikku kahetsust ning esmakordselt väärteo toimepanemist. Kaebuse kohaselt kaebuse esitajal samalaadsed karistused puuduvad. Tegemist on isikuga, keda kuni käesoleva väärteo toimepanemiseni võiks nimetada eeskujulikuks liiklejaks. Kaebuse esitaja märgib, et ei soovi karistust toimepandud väärteo eest vältida ja rõhutab, et rahatrahvi määramine 210 trahviühiku ulatuses, so 840 euro suuruses summas on tõhus meede. Selles osas karistust ei vaidlustata ega paluta ka selle kergendamist. Kaebuse esitaja kahetseb siiralt toimepandud tegu, kuid leiab, et kohtuvälise menetleja poolt lisakaristusena määratud juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ei ole kooskõlas kaebuse esitaja teoga seotud asjaoludega, karistuspraktikaga ning on põhjendamatult karm. Seda arvestades taotletakse kohtult kohtuvälise menetleja vaidlustatud otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebuse esitajale mõistetakse rahatrahv vastavalt LS § 224 lg-le 2. Alternatiivselt taotletakse juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja selgitas, et oli suvilas ja seoses linna veetrassi ja kanalisatsiooniga liitumisega paigaldas torusid. Tarvitas kuni keskööni vanast ajast jäänud koduveini ja hommikul naine teatas, et torud on valesti paigaldatud. Läks naisega tülli ja otsustas ära sõita. Enne väljasõitu oma seisundit ei kontrollinud, sest alkomeetrit ei olnud. Tundis ennast normaalselt ja kinni pidanud politseinik samuti väliseid joobe tunnuseid ei tuvastanud. Taotleb rahatrahvi kohaldamist maksimummääras, jättes lisakaristuse kohaldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tehtud on õige otsus. Määratud karistus vastab karistuse määramise alustele, KarS § 56 lg 1 sätestatule. Tegu on ohtlik, tuvastatud piirmäära ületamine suur, 0,60 mg/l. Teoga ohustatud isikute ring oli suur, Viljandi maanteel on sellel kellaajal liiklusintensiivsus küllaltki suur. Eesti ühest otsast teise on võimalik sõita 4 tunniga ja ei ole normaalne, et igal hommikul teatatakse paarikümne alkoholi tarvitamise tunnustega juhi kinnipidamisest. Õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt tuleb juhtimisõigus lisakaristusena ära võtta. Lisakaristust ei kohaldata vaid erandlikel asjaoludel, kuid käesolevas väärteoasjas ei ole erandlikke asjaolusid tuvastatud. 2 Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoasjas leiduvast indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist nähtuvalt kasutati 08.05.2013 kell 11.30 kaebuse esitaja seisundi kindlakstegemiseks indikaatorvahendit, mille näit oli positiivne, so 0,80 mg alkoholi ühe liitri väljahingatava õhu kohta. Sellele järgnevalt on ajavahemikul kell 11.31 kuni 11.35 kasutatud tõenduslikku alkomeetrit, milline oli taadeldud. Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,65 mg ja 0,67 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust arvestades oli lõplikuks tulemiks 0,60 mg alkoholi. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu kaebuse esitaja käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on kaebuse esitaja käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteona. Vastavalt LS § 224 lg 2 sätetele karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest isikut, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50 – 1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 – 0,74 milligrammi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, so kuni 1200 eurot või arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 210 trahviühiku ulatuses,
S § 50 lg 1 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 224 lg 2 ettenähtud ülemmäära 2/3 ulatuses ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku väljahingatava õhu liitri kohta alkoholisisaldus 0,65 +/- 0,05 mg, kusjuures laiendmääramatus 0,05 mg arvestatakse isiku kasuks, vähendades mõõtetulemust laiendmääramatuse võrra. Seega on lõplikuks näiduks, millest lähtutakse süüteo kvalifitseerimisel, loetud alkoholisisaldus 0,60 mg väljahingatava õhu liitri kohta. Selline piirmäär on sätestatud rikkumise keskmist määra oluliselt ületavas määras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib alkoholipiirmäära ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmisest määra ületavas määras. See aga omakorda tingib karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuvälise menetluse jooksul on kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse ning kohus nõustub sellega. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on kaebuse esitaja varasemad karistused väärtegude toimepanemise eest kustunud ning teda võib pidada varem karistamata isikuks. Ometigi ei takistanud see asjaolu kaebuse esitajat toime panemast menetlusesemeks olevat ohtlikku liiklusalast väärtegu. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on vastavuses isiku suhteliselt suure süü ja kaebuse esitaja isikuga. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks rõhutada, et senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse LS § 224 sätestatud süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel saab 3 lisakaristuse jätta kohaldamata vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Peale selle ei ole menetlusaluse isiku puhul tegemist isikuga, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, milline asjaolu välistaks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise. Arvestades senist karistuspraktikat leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse kohaldamine oli täiesti põhjendatud ja seaduslik ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu ja vastuolus väljakujunenud karistuspraktikaga. Kaebuses on taotletud lisakaristuse tühistamata jätmise korral alternatiivselt selle vähendamist ühe kuuni. Sellega seonduvalt selgitab kohus, et sellise taotluse rahuldamiseks seaduslik alus puudub. Kohus osutas eelnevalt, et LS § 224 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem LS § 224 sätestatud süüteo eest karistatud. Seega ei või lisakaristust kohaldada väiksemas määras kui seda on seaduses sätestatud kolm kuud. Samas ei pea kohus põhjendatuks lisakaristuse mõistmist ka sanktsiooni alammääras või alammäära lähedasena. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades kaebuse esitaja süü suurust, mis eelkõige tuleneb tuvastatud alkoholisisaldusest kaebuse esitaja organismis, mis on LS § 224 lg 2 sätestatud piirmäära keskmist määra oluliselt ületav, siis puudub igasugune alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks lisakaristuse kohaldamise osas või lisakaristuse määra vähendamiseks. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.