lg 1 järgi vangistusega 3 kuud,
lg 1 alusel asendadti karistus üldkasuliku tööga 180 tunni ulatuses, täitmise tähtaeg – 6 kuud. RESOLUTSIOON Jätta süüdimõistetu T.N-i, isikukood 39110172229, taotlus karistusest vabastamisest rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Maakohus tuvastas Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.07.2012 kohtuotsusega tunnistati T.N süüdi
lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
lg 1 alusel asendati T.N-ile mõistetud karistus, 3 (kolm) kuud vangistust, 180 1 1-13-4737 (ühesaja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga.
lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustati T.N üldkasuliku töö tegemisel järgima kontrollnõudeid vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 lg 1 sätestatule, nimelt: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. T.N-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.06.2013 kohtuotsus jõustus 03.07.2013. 13.09.2013 esitas T.N Viru Maakohtule taotluse mõistetud karistuse ümbervaatamiseks, kuna
Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et T.N-i taotlus karistusest vabastamise kohta ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. 15.07.2013 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 05.07.2013,2), millega muu hulgas muudeti ka
Kehtiv sõnastus on järgmine: deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooni või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides, kui teo objektiks oli kaup suures koguses - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud sõnastusega on
lg-st 1 jäetud välja väärteoprejuditsioon st et korduvalt väikeses koguses toimepandud salakaubavedu ei ole enam kuritegu. Seega on tegemist muudatusega, mis välistab osaliselt teo kriminaalkorras karistatavuse. Sama seadusega täiendati alates 15.07. 2013 karistusseadustiku rakendamise seadust §-ga 332, mille kohaselt kohaldatakse karistusseadustiku § 391 lõike 1 15.07.2013 jõustunud redaktsiooni tagasiulatuvalt isikule, kes on enne 15.07.2013 nimetatud sätte alusel süüdi mõistetud ja kes kannab vangistust. Vangla, milles kannab vangistust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik, teatab talle karistusseadustiku § 391 lõike 1 muudetud redaktsiooni tagasiulatuvast mõjust ning esitab täitmiskohtunikule andmed isiku vabastamise otsustamiseks kriminaalmenetluse seadustiku §-s 431 sätestatud korras.” Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel
391 lg 1 alusel vangistust. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.06.2013 kohtuotsusest nähtuvalt asendati T.N-ile mõistetud karistus (3 kuud vangistust) üldkasuliku tööga 180 tunnis ulatuses täitmise tähtaega 6 kuud. T.N-ile valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistati kohtuotsuse jõustumisel. Muudatusettepaneku kohaselt kohaldatakse § 391 lõike 1 muudatusi tagasiulatuvalt jõustunud kohtuotsuse korral üksnes neile isikutele, kes kannavad reaalset vanglakaristust. Selliste isikute karistused vaadatakse kohtu poolt üle KrMS § 431 korras. Riigikohus on oma lahendites (3-4-1-19-07 p 23; 3-1-3-10-02) viidanud, et Põhiseaduse § 12 lg 1 ja 23 lg 2 teises 2 1-13-4737 lauses sätestatud põhiõigused ei ole piiramatud. Tegemist on ilma seadusereservatsioonita põhiõigustega, mille piiramise õigustusena saavad arvesse tulla teised põhiõigused, aga ka põhiseaduslikud väärtused, näiteks kohtusüsteemi efektiivne toimimine, karistusotsuse seadusjõud, õiguskindlus ja õigusrahu. Teatud juhtudel võivad teised põhiõigused või põhiseaduslikud väärtused kaaluda osaliselt või täielikult üles PS § 12 lg 1 esimesest lausest ja § 23 lg 2 teisest lausest tuleneva süüdimõistetu õiguse sellele, et tema olukord viidaks kooskõlla pärast õiguserikkumise toimepanemist kehtima hakanud leebema seadusega. Sellistel puhkudel võib seadusandja näha ette, et leebemat seadust kohaldatakse juba süüdimõistetud isikute suhtes üksnes piiratud ulatuses või ei kohaldata seda üldse, kitsendades nii süüdimõistetute teatud kategooriate põhiõigust saada osa leebema karistusseaduse tagasiulatuvast mõjust. Riik on võtnud vastu õiguspoliitilise otsuse, et tagasiulatuvalt kohaldatakse
Oluline on märkida, et kõik seni karistatavaks loetud teod jäävad endiselt karistatavaks, kuigi teises vormis. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et T.N-i taotlus karistusest vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus teeb määruse juhindudes KrMS § 431. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.