4-13-4860/5

4-13-4860 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-4860 (2316,13,004937) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi A.K kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 02.07.2013 otsusele nr 2316,13,004937 A.K karistamises LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 481 lg 1 alusel sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Mari-Liis Reidi Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: A.K, ik XXX, elukoht: XXX. RESOLUTSIOON
2. Jätta A.K kaebus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 02.07.2013 otsusele nr 2316,13,004937 A.K karistamises LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 481 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks rahuldamata.
3. Jätta Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 02.07.2013 otsus nr 2316,13,004937 A.K karistamises LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 481 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks muutmata ja tühistamata.
4. Määratud põhikaristuse, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise 6 kuuline tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 6 kuulise tähtaja möödumisel.
5. Vastavalt LS § 127 sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse 1 kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 18.09.
6. Kui kassatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub otsus 26.09.
7. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 18.10.
8. Kui kassatsioonkaebust teate esitamise järgselt ei esitata, jõustub kohtuotsus 19.10.
9. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 02.07.2013 otsusega nr 2316,13,004937 karistati A.K 1 LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 48 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 08.06.2013 kell 02.54 Harju maakonnas, Tallinna linnas, Järvevana tee 7b juures juhtis mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h võrra, sõites kiirusega 100 +/- 3 km/h (lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h), millega rikkus LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles taotleb juhtimisõiguse äravõtmise asendamist rahatrahviga või alternatiivselt juhtimisõiguse äravõtmise aja lühendamist. Kaebuse kohaselt on kaebuse esitaja leidnud endale töö autojuhina ja kuna tal on riigi ees tekkinud rahalised kohustused, siis nende kohustuste täitmiseks on tal vaja teha tööd palgaraha saamiseks. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et jääb täielikult esitatud kaebuse juurde, selgitades, et paar korda on ületanud kiirust, kuid nüüd saab aru, kui oluline ja tähtis on nõuete järgimine. Arutuse all oleval juhul ületas samuti kiirust, kuna oli väga kiire, ühtegi autot, inimest või looma teel ei olnud. Teda on ka eelnevalt sarnase rikkumise toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega, mis pole täies mahus tasutud, kuid tasumine toimub kohtutäituri vahendusel. Kiirustamise põhjuseks olid võtmata jäänud ravimid, mille puhul tuleb režiimi järgida. Käesoleval ajal töötab kaebuse esitaja taksojuhina, tema suhtes kohaldatakse katseaega, mis lõppeb sellel nädalal. Saab aru, kui vajalik on juhiloa olemasolu. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebajale on määratud proportsionaalne ja õiglane karistus, kuna sõidukiiruse ületamise määr on suur ning sõidukiiruse ületamiseks puudusid mõjuvad põhjused. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud sellega, et kaebajat on enne käesolevat otsust karistatud 7-l korral kiiruse ületamise eest. Trahvid on jäetud tähtaegselt tasumata, mõned trahvid on senini tasumata ning polnud muud võimalust, kui kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist maksimaalmääras. Karistus on põhjendatud ja selle tühistamiseks alus puudub. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piidest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, asub kohus seisukohale, et väärteomenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt talle LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine. Nii tuleneb 08.06.2013 koostatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist, et patrullpolitseinik Rene Uustalu teostas 08.06.2013 kell 02.45 riikliku järelevalve korras A.K juhitud mootorsõiduki Toyota Corolla reg nr-ga XXX liikluskiiruse mõõtmist Harju maakonnas, Tallinna linnas, Järvevana tee 7b juures suunaga Tartu mnt poole ning seadme lugem fikseeris sõiduki kiiruseks 100 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli aga 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatuseks on +/- 3 km/h, mis tähendab, et sõidukiirust ületati mõõdetaval teelõigul mitte vähem kui 47 km/h. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist 2 nähtuvad ka üksikasjalikud andmed kiirusmõõteseadme, selle kehtiva taatluse, kasutamise käigu ja tulemuste kohta ning mõõtmise tehiolude kirjelduse kohta. Seega on eelmärgitud protokolli ja väärteoprotokollis kirjeldatu pinnalt tõendamist leidnud menetlusaluse isiku poolt talle inkrimineeritava väärteo toimepanemine. Süüteo toimepanemist ei vaidlusta ka kaebuse esitaja, tunnistades oma süüd. Vastavalt LS § 227 lg 3 sätetele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 kuni 60 km/h rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja LS § 227 lõikes 3 sätestatud süüteo toimepanemise eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuust kuni 6 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg-s 3 ettenähtud väärteo toimepanemise eest KarS § 481 alusel ja LS § 227 lg 3 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 227 lg-s 3 ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ületas kaebuse esitaja lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 47 km/h, so mõningal määral alla LS § 227 lg-s 3 sätestatud rikkumise keskmist määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib lubatud sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü LS § 227 lg 3 mõttes on mõningal määral alla keskmise. See omakorda tingiks karistuse ranguse ja sellest tulenevalt ka karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Ka kaebemenetluses selliseid asjaolusid ei ilmnenud. Peale karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude tuvastamise tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on menetlusalust isikut kuni menetlusesemeks oleva teo toimepanemiseni karistatud korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, viimati LS § 227 lg-s 2 sätestatud rikkumise eest 14.03.2013 otsusega. Ka eelneval aastal on menetlusalust isikut karistatud liiklusalaste rikkumiste eest kahel korral ning seejuures on nende rikkumiste eest määratud rahatrahvid tasumata. Arvestades eelnevalt toime pandud liiklusalaseid väärtegusid, kehtivate karistuste rohkust ning käesoleval juhul inkrimineeritavat süütegu, asub kohus seisukohale, et isikuandmed viitavad üheselt sellele, et menetlusalune isik jätkab vaatamata eelnevatele karistustele süstemaatiliselt liiklusalaste õigusrikkumiste toimepanemist ja rahalised karistused ei ole suunanud teda õiguskuulekusele. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist ning ohtlikud on need juhid, kes neid kohustusi täita ei soovi. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja ületas lubatud sõidukiirust asulasisesel teel, sõites peaaegu kaks korda kiiremini lubatud suurimast sõidukiirusest, siis leiab kohus, et kaebuse esitaja süü suurus tuleneb käesoleval juhul teo ohtlikkusest ja teiste liiklejate ohutuse suhtes üles näidatud äärmiselt üleolevast suhtumisest. See asjaolu aga tingib kohtu arvates karistusliigi valiku ja loobumise kergema karistusliigi kohaldamisest. Kaebuse esitaja on küll taotlenud karistuse muutmist, kohaldamaks rahatrahvi, kuid samas osutavad tema eelnevad karistusandmed, et rahatrahvid ei ole suunanud teda õiguskuulekusele, rahatrahvid jäetakse tasumata ning menetlusalune isik jätkab vaatamata tasumata trahvidele liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seega järeldub, et rahatrahv karistusliigina on end ammendanud ning 3 kohaldada tuleb karistusliiki, mis seondub juhtimisõiguse äravõtmisega. Arvestades rikkumise suurust ja menetlusaluse isiku isikuandmeid, siis leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kohaldatud 6-kuuline mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Arvestades kaebuse esitajale inkrimineeritud väärteo iseloomu ja ohtlikkust, leiab kohus, et kaebuse esitaja on oma suhtumiselt liiklusnõuetesse ohtlik nii iseendale, teistele liiklejatele ja võõrale varale ning selline ohtlikult käituv juht tuleb liiklusest kõrvaldada. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Ainuüksi menetleja otsusega mittenõustumine ei tingi otsuse muutmist või tühistamist. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik 4