S § 74 alusel tingimisi 1 aasta ja 6kuulise katseajaga täitmisele pööramata; - Põlva Maakohtu 15. novembri 2004.
lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1-aasta ja 3-kuulise vangistusega, millest loeti ärakandmisele 11 kuud ja 20 päeva vangistust ning millele liideti KarS § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus, lugedes liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata; - Põlva Maakohtu 12. oktoobri 2005.
S § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata, kuid katseaega pikendati veel 6 kuu võrra, - Tartu Maakohtu 01. veebruari 2007.
lg 2 p 4, 7 ja § 263 p 4 järgi 2 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega; - Tartu Maakohtu 29. märtsi 2007.
S § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 3 kuud vangistust; - Tartu Maakohtu 23. aprilli 2008.
lg 2 p 4, 8, § 209 lg 2 p 1 ja § 213 järgi 3 aasta ja 1 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmiselt ta
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus ja liitkaristuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel 2 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust. H.H on korduvalt karistatud ka väärteokorras. 2 Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on H.H uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 29%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas kindel elukoht oma ema juures, kes on valmis teda ka moraalselt ja materiaalselt toetama. Vangistuse ajal on süüdimõistetu säilitanud suhted ka oma endise elukaaslese ja pojaga. Süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise riski suurendavad varasemad ebaõnnestunud katseajad, varasem pikaajaline kriminaalne käitumine ja kriminaalse taustaga sõprade olemasolu, harjumuse puudumine pingutada ja eesmärgipäraselt käituda, vähene vastutustunne ja kergekäeline suhtumine oma lubadustesse ning suured rahalised võlgnevused. Kohtumenetluse poolte seisukohad H.H kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu sõnul on vangistus talle mõju avaldanud ning ta ei taha sinna enam sattuda. Vabaduses ei soovi ta suhelda oma endiste sõpradega, soovib asuda tööle ning suunduda oma pere juurde. Süüdimõistetu sõnul on ta valmis võtma endale vabanemisel ka elektroonilisele järelevalvele allumise kohustuse. Kaitsja toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja usub, et vanglas viibimine on süüdimõistetule kasu toonud, ta on enda eluviisi analüüsinud, oma suhtumist muutunud ning käitunud vanglas positiivselt, mistõttu tuleks talle anda võimalus ennast vabaduses seadusekuulekana tõestada. Samuti toetavad vabastamist tema vabastamisjärgsed elutingimused. Prokurör on kohtule esitatud kirjalikus seisukohas avaldanud, et ei toeta H.H katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist, leides, et isik suhtes ei esine neid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid ta vabastada. Samuti puudub prokuröril piisav veendumus, et süüdimõistetu käitumist oleks praegu võimalik korrigeerida kriminaalhoolduslike vahenditega. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on H.H ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. H.H puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha olemasolu ema juures ning ema materiaalne ja moraalne toetus. Ta on vangistuse ajal säilitanud suhted ka oma endise 3 elukaaslase ja pojaga. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammid „Õige hetk“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“, osalenud tööhõives ning omandab põhiharidust. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kaheksal korral ning korduvalt ka väärteokorras. Talle on antud varasemalt korduvalt võimalusi kanda oma karistust kriminaalhooldusele allutatuna katseajaga vabaduses, sealhulgas ühel korral ka ennetähtaegselt vabastatuna, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud ega ole kinni pidanud ka kriminaalhoolduse nõuetest. Käesolev vangistus on talle teine reaalne vangistus ja ka selle ajal ei ole süüdimõistetu suutnud käituda korrakohaselt, mistõttu on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega tuleb järeldada, et nii varasemad karistused kui ka praegune vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta ei ole oma käitumist vajalikul määral veel muutnud. Kuigi kohtuistungil kinnitas süüdimõistetu ise, et ei soovi enam vangistusse sattuda, soovib elada seadusekuulekalt ning on valmis võtma endale katseajaks ka elektroonilisele järelevalvele allumise kohustuse, siis ei tekita eeltoodu kohtus siiski piisavat veendumust, et süüdimõistetu ka tegelikult vabaduses õigusvastasest käitumisest hoiduda suudaks ning järgiks nõuetekohaselt temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal võib järeldada, et kuritegusid on süüdimõistetu pannud toime peamiselt majandusliku kasu teenimise eesmärgil. Kuna käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhuks ei ole süüdimõistetule garanteeritud kindlat töökohta ning tema suhtes on täitmisel ka suures summas tasumata rahalisi nõudeid, siis leiab kohtunik, et süüdimõistetu majanduslikust olukorras tulenev kuriteorisk on jätkuvalt kõrge ega toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Kuigi süüdimõistetu on lubanud ennast vabanemisel ka Töötukassas arvele võtta, hakata töökohta otsima ning tema ema on lubanud teda vabanemisel vajadusel materiaalselt toetada, leiab kohtunik, et nimetatud asjaolud ei ole vastava kuriteoriski maandamiseks siiski piisavad ja süüdimõistetul tuleks võimalusel oma majanduslike tingimuste parandamisega tegeleda juba enne vangistusest vabanemist, sealhulgas tegeleda edasi hariduse omandamisega, võimaliku töökoha otsimise ja võimalusel ka nõuete tasumisega vanglas töötamise läbi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et H.H katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Samuti on kohtunikul alust kahelda selles, kas süüdimõistetu suudaks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse ja katseaja nõudeid täita, arvestades seejuures nii vangistusest distsiplinaarrikkumiste olemasolu kui ka varasemat kriminaalhoolduse ebaõnnestumist. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et H.H puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades seejuures temale korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase ja reeglitele allumatu käitumise jätkumist. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.