Kriminaalasi nr 1-11-13191 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 14.juunil 2012.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Anna Jänes sekretär Kristi Martin juuresole

§ 140

lg 2 p 1, 2, 3, 4 ja § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1 aasta 4 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 2. Kohtla-Järve Linnakohtu 30.septembri 1999.

§ 115lg 2 p 2 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 3.

Kohtla-Järve Linnakohtu 14.märtsi 2002.

§ 140lg 2 p 1, 3, 4 alusel 5289 krooni suuruse rahatrahviga; 4.

Kohtla-Järve Linnakohtu 02.aprilli 2002.

§ 139lg 2 p 2, 3 alusel 5kuulise vabadusekaotusega; 5. Ida-Viru Maakohtu 27.augusti 2003.a otsusega Kar

S § 199 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 200 lg 2 p 7, 8 alusel 3-aastase vangistusega;

1. Tartu maakohtu 31.juuli
2. a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 alusel 4 aasta 6 kuu pikkuse vangitsusega, mille kandmiselt ta vabanes tingimisi ennetähtaegselt 23.märtsil 2009.a, kuid mis pöörati Tartu Maakohtu 01.septembri 2009.a määrusega uuesti täitmisele. Väärteokorras on V.J karistatud ühel korral. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on V.J-i uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 52% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 65%. Seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus on viie aasta jooksul 41-62%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad vabaduses arvestatavad lähisuhted. Samuti ei ole tal vabanemisel kindlat elu- ega töökohta. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on süüdimõistetu uue kuriteo riskiteguriteks kindla elu- ja töökoha puudumine, madal haridustase, vajaliku töökogemuse ja tööharjumuse puudumine, lähedaste toetuse puudumine, algsete vahendite puudumine materiaalseks toimetulekuks, alkoholi tarvitamise tagajärjel võimalik agressiivne käitumine, oma tegude eest vastutuse mittevõtmine, suhtlusringkonna kriminaalne taust ja rohke vangistuste hulk. Ka süüdimõistetu varasem kriminaalhooldus on olnud problemaatiline. V.J selgitas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja soovib oma karistuse vangistuses lõpuni ära kanda. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör avaldas kohtuistungil, et ta ei toeta V.J-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist kuna isik on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Samuti puuduks tal vabanedes kindel elukoht. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on V.J ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuna V.J ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabastamist ja soovib oma karistuse lõpuni ära kanda, siis leiab kohus, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud. Samuti leiab kohus, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ka sisulisest küljest. Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral ja reaalset vangistust kannab ta seitsmendat korda. Teda on varasemalt ka vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid kuna ta ei suutnud täita temale katseajaks määratud nõudeid ja kohustusi, siis pöörati karistus täitmisele. Ka käesoleva vangistuse ajal on süüdimõistetu pannud toime ühe distsiplinaarrikkumise. Seega nähtub eeltoodust, et varasemad karistused ja käesolev vangistus ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning on alust arvata, et isikul puudub ka käesoleval ajal tegelik motivatsioon oma käitumise muutmiseks. Kohtule esitatud materjalidest ja kohtuistungil avaldatust nähtub, et süüdimõistetul puudub vabaduses kindel elukoht, mistõttu ei oleks kriminaalhoolduse teostamine tema suhtes ka võimalik. Samuti ei ole süüdimõistetule vabanemisel garanteeritud kindlat töökohta, mida tuleb tema varasemate peamiselt varavastaste kuritegude iseloomu arvestades lugeda oluliseks uue kuriteo riskiteguriks, eriti arvestades seda, et süüdimõistetu suhtes on täitmisel ka suhteliselt suures summas tasumata rahalisi nõudeid. Samuti võib töökoha leidmine süüdimõistetule vabaduses raskusi tekitada, arvestades tema kriminaalset tausta ja varasemate töökogemuste puudumist. Oluliseks uue kuriteo riskifaktoriks tuleb süüdimõistetu puhul lugeda ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Kuigi enda sõnul süüdimõistetu mõistab probleemi, siis on kohtul siiski alust kahelda, kas tal on piisavalt motivatsiooni ja tahtejõudu sõltuvusainetest loobumiseks. Arvestades seda, et asja materjalidest nähtub, et süüdimõistetu tutvusringkonna on moodustanud peamiselt kriminaalse taustaga isikud ja toetavad lähisuhted tal puuduvad, on kaheldav ka see, kas isikul on olemas piisav väline toetus, et edaspidiselt sõltuvusaineid vältida ning seadusekuulekalt käituda. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et V.J-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta süüdimõistetu V.J (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 30.novembri 2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik