lg 2 p 1, 3 alusel 3300 krooni suuruse rahatrahviga; - Ida-Viru Maakohtu 21.detsembri 1999.
lg 2 p 1, 3 alusel 1 aasta pikkuse vabadusekaotusega; - Kohtla-Järve Linnakohtu 21.märtsi 2000.
lg 2 - § 139 lg 2 p 2 alusel 3-kuulise vabadusekaotusega; - Lääne-Viru Maakohtu 16.novembri 2000.
lg 1 alusel 1-kuulise arestiga; - Lääne-Viru Maakohtu 13.veebruari 2001.
lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1aastase vabadusekaotusega; - Kohtla-Järve Linnakohtu 13.juuni 2002.
lg 2 p 1, 2, 3 alusel 1aastase vabadusekaotusega; - Ida-Viru Maakohtu 24.oktoobri 2003.
lg 2 p 2, 3, 4 alusel 4kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga; - Ida-Viru Maakohtu 11.veebruari 2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 alusel 1 kuu ja 20 päeva pikkune vangistus; - - Lääne-Viru Maakohtu 07.aprilli 2004.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 alusel ning KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 kohaldades 6 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistusega; Ida-Viru Maakohtu 22.juuli 2005.a otsusega KarS § 200 lg 1 ja § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 alusel 2-aastase vangistusega, millele liideti varasema kohtuotsusega mõistetud karistus ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 4 kuud vangistust, mille kandmiselt ta Harju Maakohtu 26.aprilli 2007.a määrusega tingimisi ennetähtaegselt vabastati; Viru Maakohtu 14.septembri 2009.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel 45 päeva pikkuse vangistusega, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra mõistes karistuseks 30 päeva vangistust ning mille hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 28 päeva vangistust. Väärteokorras on D.D korduvalt karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.D uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 65% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%, mistõttu ei toeta vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et süüdimõistetu soovib asuda vabanemisel elama oma ema ja vanaema juurde, kes ei ole aga nõus teda enda juurde võtma. Muidu on süüdimõistetu suhted lähedastega head. Viimati elas süüdimõistetu sotsiaalmajas, kuid käesoleval ajal puudub tal kehtiv elamisluba ning seega võib sotsiaalmajas elamispinna ja teiste sotsiaalsete garantiide saamine olla problemaatiline. Varasemast on süüdimõistetul olemas ehitusalased töökogemused, kuid kindel töökoht vabanedes puudub. Vabanemisel on oluliseks hoiduda sõltuvusainete tarvitamisest ja kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest. D.D kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning asuda elama enda ema ja vanaema juurde. Talle ei olnud teada, et tema lähedased teda enda elukohta peale vabanemist elama ei soovi. D.D puudub vabanedes töökoht ja ta loodab esialgu lähedaste või sõprade abile. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on D.D ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusest, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. D.D on kriminaalkorras karistatud kokku 12-l korral. Käesolev vangistus on tal 6-s reaalne vangistus. Samuti on teda varasemalt käitumiskontrollile allutatuna karistusest tingimisi vabastatud ning tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud. Sellest hoolimata on ta süütegude toimepanemist jätkanud. Seega nähtub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule mõju avaldanud ning hoolimata temale antud korduvatest võimalustest ennast positiivselt ja seadusekuulekalt tõestada, on ta õigusvastast tegevust jätkanud. Ka käesoleva vangistuse ajal ei ole süüdimõistetu suutnud õiguspäraselt käituda ja temale seatud reeglitele alluda, millele viitab asjaolu, et tal on vangistusest 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Süüdimõistetu kuritegelikku käitumist on iseloomustanud peamiselt varavastaste kuritegude toimepanek ning seejuures on ta mitmel korral kasutanud ka vägivalda, mistõttu peab kohus sellise isiku vabastamisel eriti hoolikalt kaaluma, kas varasema käitumisega jätkamise ja uue kuriteo riskid on piisavalt maandatud. Kuna käesoleval ajal vabastamise puhul ei ole süüdimõistetul olemas kindlat töökohta ning tal on võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi kohustusi, siis tuleb tema vabanemise järgset majanduslikku olukorda lugeda uue kuriteo riskifaktoriks. Kuigi süüdimõistetul on omandatud keevitaja eriala ning varasemast ajast on tal olemas ka mõningad töökogemused, siis võib vabaduses töökoha leidmine talle siiski mõningaid probleeme põhjustada, arvestades seda, et korduva vangistuses oleku tõttu on tema varasemad töökogemused vaid lühiajalised ning samuti ei ole ta omandanud riigikeelt. Kuna materjalidest on näha, et süüdimõistetut on korduvalt karistatud ka narkootikumidega seoses ning iseloomustusest nähtub, et ta on narkootikume tarvitanud juba pikka aega, siis võib järeldada, et nende tarvitamisega jätkamisel vajaks süüdimõistetu mõnevõrra suuremaid sissetulekuid, et narkootikume hankida, mis aga omakorda suurendab majandusliku kasu saamise eesmärgil kuritegude toimepanemise riski. Kuigi süüdimõistetu iseloomustavatest materjalidest on näha, et ta on sõnades avaldanud motivatsiooni elustiili muutmiseks ja narkootikumide tarvitamisest loobumiseks ning samuti on ta varasemalt saanud narkootikumidega seoses ravi, siis on kohtul põhjendatud kahtlusi, kas ta ka tegelikult neist käesoleval ajal vangistusest vabanedes loobuda suudaks. Kuna süüdimõistetu on juba pikka aega narkootikume tarvitanud, siis vajab neist loobumine ilmselt väga suurt tahtejõudu ja enesekontrolli oskust. Arvestades seda, et süüdimõistetu on oma vangistuse aegse ja varasema käitumisega näidanud, et tal on kalduvus impulsiivsele ja hetkelise heaolutunde saavutamisele suunatud käitumisele, arvestamata selle tagajärgedega, siis ei ole kohtul piisavat veendumust, et süüdimõistetu suudaks ennast piisavalt distsiplineerida, et mitte uuesti narkootikume tarvitama ja sellest tulenevalt ka varavastaseid kuritegusid sooritama hakata. Samuti nähtub materjalidest, et süüdimõistetu ei ole vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogramme ega muid tegevusi, mis on talle kuriteoriskidega ja sõltuvusharjumustega tegelemiseks vajalikuks peetud, mistõttu on kohtul kahtlusi sellest, kas süüdimõistetul ka tegelikult piisav motivatsioon muutumiseks olemas on ning kas ta on valmis selle nimel ka reaalseid samme astuma. Süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka asjaolu, et tal puudub vabaduses kindel elukoht. Kuigi süüdimõistetul on olemas lähedased, siis ei ole nemad nõus teda vabanemisel enda juurde elama võtma. Enne vangistust elas ta sotsiaalkorteris ning vabanemise korral oleks tal ilmselt võimalik uuesti sotsiaalkorterit taotleda. Seega võib tekkida olukord, kus süüdimõistetu on mõnda aega kindla elukohata, millises olukorras ei ole aga võimalik teostada kriminaalhooldust, mis ennetähtaegse vabastamisega kohustuslikult kaasneb. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime muuhulgas grupis, siis tuleb riskiteguriks lugeda ka seda, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kusjuures selliseid isikuid on ka tema perekonnaliikmete seas. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et D.D katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et karistus on käesolevaks ajaks isikule piisavalt mõju avaldanud, et ta ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata D.D (IK xxx) temale Viru Maakohtu 16.septembri 2009.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajja 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.