1-11-12065/13

1-11-12065 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2012.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi
2. Kriminaalasja number 1-11-12065 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Kriminaalasi Tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine Kinnipeetav K.P Isikukood xxx; kindel elukoht puudub; EV kodanik Kaitsja Adv. Roman Levin (määratud) Prokurör Kirjaliku arvamusega Evelin Merilaine RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras Jätta vabastamata K.P (isikukood xxx) Pärnu Maakohtu 22.11.2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista K.P-lt kaitsjatasu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti), mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber
3. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. 1 Põhjendused K.P tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 22.11.2011.a otsusega KarS § 188 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 alusel loeti karistus kaetuks raskema karistusega, s.o 26.05.2011.a Pärnu Maakohtu poolt mõistetud 4 aasta 3 kuu 28 päeva vangistusega ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 12.10.2009.a ja lõpp on 09.02.2014.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 30.08.2012.a. K.P on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral: 1) 23.01.1990.a Tartu Linna Rahvakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta; 2) 31.05.1993.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, § 197 lg 1, §204 lg 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta ja 6 kuud; 3) 25.06.1996.a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 2, § 139 lg 2 p 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta 10 kuud; 4) 14.01.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 1411 lg 3 p 1 järgi vabadusekaotus 4 aastat; 5) 29.04.2009.a Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja poolt KarS § 424, § 199 lg 2 p 4 järgi vangistus 3 kuud 28 päeva tingimisi 18-kuulise katseajaga; 6) 14.06.2010.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 214 lg 2 p 1,4 järgi vangistus 4 aastat 3 kuud 28 päeva 7) 26.05.2011.a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi vangistus 6 kuud, KarS § 65 lg 1 alusel lõplik karistus 4 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K.P vanglas distsiplinaarkorras karistatud 5-l korral, viimati 15.02.2012.a kartseriga. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht. Kindel töökoht samuti puudub. Vanglas töötab majandusabitöödel. Enne vangistust kuritarvitas alkoholi, kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav eitab sõltuvust. Proovinud ka narkootilisi aineid. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32% ja üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 22%. Lähtudes riskivalemi tulemist Tartu Vangla toetab K.P ennetähtaegset vabastamist koos allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt puuduvad kinnipeetaval vabaduses kindel elu- ja töökoht. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 10 400 euro. Vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on varasem karistatus, alkoholi tarvitamine, kriminaalse taustaga tutvusringkond. Eeltoodust lähtuvalt kriminaalhooldusametnik ei pea K.P vabastamist otstarbekaks, kuid palub juhul, kui K.P vabastatakse, käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustuseks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; otsida töökoht kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud, osaleda sotsiaalabiprogrammides „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Eluviisitreening“, isiku enda võetud lisakohustus - tasuda igakuiselt rahalisi nõudeid. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud K.P vanglast vabastamine ennetähtaegselt, kuna vaatamata teatud positiivsele muutusele jäävad ülekaalu ikkagi määrava tähtsusega negatiivsed asjaolud, mis ei võimalda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K.P avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja seisukohalt tuleks K.P vabastada ennetähtaegselt. 2 Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja vaadanud läbi prokuröri arvamuse leiab, et K.P tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on ära kandnud suure osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Teiselt poolt on prokurör oma arvamuses välja toonud K.P kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: varasemad korduvad karistused, s.h. esimese astme kuriteo eest reaalne vangistus ning katseajal kuritegude toimepanemine, sõltuvusprobleemid alkoholiga. Peale selle on teda vangistuses korduvalt karistatud distsiplinaarkorras ja käesoleva aja seisuga on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust ning vabaduses puudub kindel elukoht. Viimane asjaolu on määrava tähtsusega kriminaalhoolduse rakendamiseks üldse. Vaatamata K.P-le antud võimalustele, aga ka reaalse vangistuse kohaldamisele on ta jätkanud kuritegelikku eluviisi. Kohus nõustub prokuröri arvamusega. Nendel asjaoludel jääb väheks K.P lubadustest, viidetest võimalikule tööle saamisele ja seni ilmnenud positiivsetest sammudest tema ennetähtaegseks vabastamiseks koos hulga lisatingimustega. Kohtunik 3