MS § 426, 432 Jätta vabastamata N.O temale Tartu Maakohtu 25.02.
MS § 238 lg 2 alusel vähendati N.O-le mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 1 ja lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, liites üksikaristustest raskema suurendamise teel Tartu Maakohtu 17.08.2010.a otsusega mõistetud karistus, lugedes liitkaristuseks 3 aastat vangistust, millest arvati maha ärakantud karistus, s.o 5 kuud 11 päeva vangistust ja suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 17.08.2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 3 kuud 14 päeva vangistust võrra. N.O lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks loeti 3 aastat vangistust. Karistusaeg algas 25.02.2011.a ja lõppeb 25.02.2014. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 25.02.2012.a. N.O on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral: 1) 10.12.2003. a Põlva Maakohtu poolt
§-de 215 lg 2 p 3 ja 199 lg 2 p 8 järgi 2-aasta 1kuulise vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga; 2) 15.11.2004. a Põlva Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8 järgi 1-aasta ja 3-kuulise vangistusega, millest loeti ärakandmisele 11 kuud ja 20 päeva vangistust;
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 1 aasta 9 kuud ja 27 päeva vangistust, mille kandmisest vabastati
a; 3) 12.10.2005. a Põlva Maakohtu poolt
lg 2 p 4,7,8 järgi 3-kuulise vangistusega;
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 1 aasta 11 kuud vangistust, mille kandmisest vabastati
lg 1 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga, 4) 01.02.2007.a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt
§-de 199 lg 2 p 4, 7 ja 263 p 4 järgi 2 aastat ja 2 kuud vangistust; 5) 29.03.2007.a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,7,8 ja § 65 lg 1 järgi 2 aastat ja 3 kuud vangistust 6) 23.04.2008.a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt
lg 2 p 4,8; § 209 lg 2 p 1 ja § 213 järgi 3 aastat ja 1 kuu vangistust; 7) 17.10.2010.a Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja poolt
lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ja § 65 lg 2 alusel 2 aastat ja 8 kuud ja 25 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on N.O vanglas distsiplinaarkorras karistatud 3-l korral, viimati 13.02.2012.a kartseriga. Vabanedes olemas elukoht ema juures XXXX, korter vastab elektroonilise valve nõuetele. 2011.a sügisest õpibXXXX, osalenud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 8300 euro. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 70% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 32%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta N.O ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on N.O vabaduses olemas kindel elukoht ema juures XXXX. Korter on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on varasem karistatus ja uute kuritegude toimepanemine katseajal, kriminaalse käitumisega isikutega suhtlemine eelmisel katseajal, vähene vastutustunne, puudub harjumus pingutada ja eesmärgipäraselt käituda, kriminaalse taustaga sõbrad, tasumata rahalised võlgnevused. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: heastada kuritegudega tekitatud kahju alates esimesest töötasu saamisest; mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele kohtu määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega ning osaleda sotsiaalabiprogrammis. 2 N.O seletas kohtuistungil, et on nõus alluma elektroonilisele järelevalvele. Varem karistatud korduvalt, kuid karistuste hulk on suur seetõttu, et toimusid kriminaalasjadest eraldamised. On varem reaalselt vangistust kandnud, millest vabastati tingimisi enne tähtaega. Katseajal pan toime uued kuriteod. Karistuse kandmise ajal on olnud distsiplinaarkaristusi. Viimane karistus tätoveeringu tegemise eest. Ta tahtis varasema tätoveeringu lõpetada. Prokurör on seisukohal, et N.O ei saa vabastada elektroonilise järelevalve alla, kuna puuduvad sisulised alused. Nimelt on N.O varem korduvalt kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud. Ta on ka varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, samuti on teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud ja allutatud kriminaalhooldusele. Viimased kuriteod pani ta toime katseajal. Vangistuses viibib N.O juba kolmandat korda. Vaatamata talle kohaldatud erinevatele mõjutusvahenditele on ta jätkanud kuritegelikku käitumist ning mõjutusvahendid pole seni oma eesmärki täitnud ega N.O õiguskuulekale käitumisele suunanud. Käesoleval hetkel kannab N.O vangistust mitme varavastase kuriteo eest, seega võib asuda seisukohale, et tema käitumismuster on vaatamata kohaldatud karistustele jäänud samaks. Ka vangistuses pole olnud tema käitumine õiguskuulekas ning omab hetkel kolme kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane on kohaldatud 13.02.2012. Vanglas viibides on N.O osalenud küll sotsiaalabiprogrammides, õpib XXXX, vabanedes on olemas elukoht ning toetav sotsiaalvõrgustik, on Tartu vangla, arvestades isiku varasemat elukäiku ja käitumist vanglas, asunud seisukohale, et ei toeta N.O ETV-d elektroonilise järelevalvega. Vanglas läbi viidud riskihindamise tulemusel leiti, et N.O puhul on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Prokuröri hinnangul võib uue kuriteo toimepanemise riski suurendada ka asjaolu, et vabanedes ei ole N.O töökohta, seega materiaalsete vahendite hankimise eesmärgil võib ta panna toime uusi varavastaseid kuritegusid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et N.O varasem elukäik ning tema käitumine vangistuse ajal iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et varasemalt ei ole ta suutnud teha oma tegudest piisavaid järeldusi ning erinevate rikkumiste toimepanemine on tema puhul tavapäraseks käitumismustriks. Sellise käitumise ja hoiakutega isik ei sobi kriminaalhooldusele ja kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt ei ole sellise isiku ETV põhjendatud. Kaitsja leiab, et N.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on olemas formaalsed ja materiaalsed alused. Ta on nõus elektroonilise järelevalvega. Tal on elukoht ja lähedased.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, tutvunud prokuröri arvamusega ja kuulanud kaitsja seisukoha, leiab, et N.O tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus kuid puudub küllaldaselt materiaalseid aluseid. Ka kinnipeetava varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda vabastamist esimesel tähtajal. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 1/3 karistusajast.
lg 1 p 1 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. N.O on andnud nõusoleku elektroonilise järelevalve alla vabanemiseks ning tehnilised tingimused selleks on tema elukohas olemas. Materiaalseteks alusteks on elukoht ja lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. N.O puudub töökoht ja seetõttu kindel elatusallikas. Elatusallika puudumine võib kiiresti viia uute kuritegudeni. N.O on varem korduvalt samasuguste kuritegude eest karistatud isik. Ka juhul, kui karistuste hulka on suurendatud kriminaalasjade eraldamisega, ei ole kuritegude hulk seetõttu väiksem. Viimasest reaalsest vangistusest vabastati N.O tingimisi enne tähtaega ning ta pani katseajal toime uue kuriteo. Ka karistuse kandmise aega iseloomustab distsiplineerimatus. Tema eluviise 3 iseloomustab aktiivne õigusrikkumine ja normide eiramine. Eeltoodud põhjustel ja uute kuritegude toimepanemise suure tõenäosuse tõttu ei ole võimalik N.O ennetähtaegne vangistusest vabastamine esimesel tähtajal. Ene Muts täitmiskohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.