lg 2 p 1, § 266 lg 1, § 215 lg 2 p 1, § 424 ja § 329 järgi ja liitkaristuseks mõisteti 2 kuud vangistust.
alusel arvati eelvangistuse aeg karistusaja hulka ning kandmata karistuseks loeti 1 kuu 27 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust R.S-ile Tartu Maakohtu 21.jaanuari 2010.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuu ja 12 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 9 päeva vangistust. Karistust asus R.S kandma 07.detsembrist 2010.a. Tartu Maakohtu 27.juuli 2011.a määrusega jäeti R.S mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 08.augustil 2011.a. R.S karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 16.mail 2012.a. R.S on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Tartu Maakohtu 22.detsembri 2006.a otsusega
lg 2 p 1 alusel 2-aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga, mida pikendati 6 kuu võrra; 2. Tartu Maakohtu 12.novembri 2009.a otsusega
järgi 1-aastase vangistusega tingimisi 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga ja juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 3. Tartu Maakohtu 21.jaanuari 2010.a otsusega
lg 1 alusel 4-kuulise vangistusega, mida suurendati
lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust, mis asendati 480 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 24 kuud. R.S on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.S uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 41%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et R.S on vabanemisel olemas kindel elukoht oma ema ja viimase elukaaslase juures. Kindlat töökohta talle garanteeritud ei ole, kuid väidetavalt on teda lubanud majanduslikult toetada tema lähedased ning samuti oleks tal võimalik taotleda töötu abiraha. Süüdimõistetu ema teeb juhutöid ja ema elukaaslane elatub pensionist. Vabaduses võivad süüdimõistetu käitumist mõjutada eelkõige tema alkoholi liigtarvitamisega seonduvad probleemid ja vägivaldus, kriminaalse taustaga alkoholisõltlaste sõpruskonna olemasolu, kindla töö ja sissetulek ning ametialase kutse puudumine, vähene tööharjumus, mõjutatavus ning tahtekindluse ja distsipliini puudumine. Arvestada tuleb ka sellega, et süüdimõistetu on juba varasemalt kriminaalhooldusel olnud, kuid sellega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi rikkunud ning samuti ei ole ta suutnud alluda vangla sisekorrale. R.S kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Süüdimõistetu sõnul asuks ta vabaduses elama oma ema ja tolle elukaaslase juurde, hakkaks tööl käima ning jätkaks oma elu edaspidiselt seadusekuulekalt. Prokurör ei toeta enda kirjalikult antud arvamuses R.S ennetähtaegset vabastamist.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on R.S ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks on R.S puhul vabaduses kindla elukoha ja toetava lähisuhtevõrgustiku olemasolu. Väidetavalt on tal olemas töökoht endise tööandja juures. Samas tuleb arvestada, et ta on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud isik, kellele on korduvalt antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna. Sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud ega ole suutnud täita ka kriminaalhoolduse nõudeid. Käesoleva vangistuse aluseks olev kuritegu on süüdimõistetul toime pandud üldkasuliku töö tegemise ajal. Kuigi käesolev vangistus on süüdimõistetule esimene reaalne vangistus, mistõttu võiks ka selle positiivne efekt olla isikule potentsiaalselt mõjusam, nähtub materjalidest, et süüdimõistetu ei ole ka vangistuses ettenähtud korra järgi käituda suutnud ning tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei ole kohtul piisavat veendumust, et vangistus oleks käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning et tal oleks olemas motivatsioon edaspidiselt seadusekuulekalt elamiseks. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu peamisteks uue kuriteo riskiteguriteks alkoholi kuritarvitamine ning sellest tulenev agressiivsusele ja impulsiivsusele kalduv käitumine. Kõik süüteod on ta enda sõnul toime pannud just alkoholijoobes. Kuigi käesoleval ajal tunnistab süüdimõistetu sõnades, et varasemalt esines tal alkoholi tarvitamisega probleeme ning praeguseks on ta sellest enda arvates vabanenud, nähtub materjalidest, et ta ei ole olnud piisavalt motiveeritud läbimaks temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetud sotsiaalabiprogrammi, mis aitab tegeleda sõltuvusprobleemidega. Samuti on ta ka vabaduses mitmel korral katkestanud alkoholismivastase ravi ning eiranud ka raviarsti sellekohaseid ettekirjutusi. Seega ei ole süüdimõistetu tegelikult oma probleemi täielikult mõistnud, sellega tegelenud ja ei ole kindel, et ta alkoholi tarvitamisest loobuda suudab. Arvestades seda, kui raskekujuliselt alkoholi tarvitamine varasemalt süüdimõistetu elu on mõjutanud ning et ta on ka varasemalt selle ravimiseks abi otsinud, kuid siiski tarvitamist jätkanud, leiab kohtunik, et vastava probleemiga tegelemine ja alkoholi tarvitamise lõpetamine nõuaks süüdimõistetult tugevat enesedistsipliini oskust ning tahtejõudu. Samas aga viitab süüdimõistetu vangistuse aegne käitumine distsiplinaarrikkumiste toimepanemisel distsipliini ja motivatsiooni puudustele. Arvestada tuleb ka seda, et materjalidest nähtuvalt on alkoholi tarvitamise kalduvusi ka süüdimõistetu emal ja tolle elukaaslasel, kelle juurde ta vabanemisel elama asuks, mis võib omakorda raskendada süüdimõistetul oma probleemidega tegelemist. Samuti koosnes suur osa tema varasemast sõprusringkonnast alkoholi tarvitavatest ja ühiskondlikult mitteaktsepteeritava mõtteviisiga isikutest, kes võivad talle omakorda negatiivset mõju avaldada. Seega leiab kohtunik, et on reaalne oht, et süüdimõistetu jätkaks vabanemisel alkoholi tarvitamist ning sellest tulenevalt impulsiivset ja kuritegelikku käitumist. Uue kuriteo riskiteguriks tuleb süüdimõistetu puhul lugeda ka tema vabanemisejärgset majanduslikku olukorda. Tema väitel on tal olemas töökoht, kuid selle kohta puudub garantii ja seega ei saa seda arvestada olulise asjaoluna. Tema suhtes on täitmisel võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid. Kuigi süüdimõistetu ema ja tolle abikaasa on lubanud teda materiaalselt toetada, tuleb arvestada sellega, et viimatinimetatud ka ise juhutöödest ja pensionist: Samuti puuduvad süüdimõistetul endal märkimisväärsed töökogemused ja haridus, mistõttu võib töökoha leidmine talle ka mõnevõrra raskendatud olla. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et R.S katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta süüdimõistetu R.S (IK xxx) temale Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17.novembri 2010.a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.