järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav L.I isikukood: XXX; elukoht: XXXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja advokaat Aivar Kello Juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.I
elab määratud alalises elukohas – XXXX
Määrata L.I katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista L.I-lt kannatanule S.R. (isikukood: XXX, arveldusarve: XXX, SEB Pank) kahju hüvituseks nelisada neli
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese peksmise ja tervise kahjustamise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel määrata, et mõistetavat karistust täielikult täitmisele ei pöörata kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. L.I tuleb süüdi tunnistada
Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõendid – T-särk, kampsun ja teksapüksid, mis on tagastatud kannatanule – vabastada asitõendi staatusest. Kuriteoga on tekitatud kannatanule S.R. otsest varalist kahju summas 90 eurot ja saamata jäänud sissetulekuna kahju 314,60 eurot, s.o kokku 404,60 eurot, mille osas on kannatanu esitanud ka tsiviilhagi. L.I on avaldanud sõlmitud kokkuleppega nõusolekut tsiviilhagi 404,60 eurot väljamõistmisega kannatanu kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati 3 kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. L.I menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot ,kaitsjatasu 67,20 eurot, postikulu 5,22 eurot. Kohtunik leiab, arvestades väljamõistatavate menetluskulude suurust ning asjaolu, et käesoleva kohtuotsuse alusel tuleb süüdistataval asuda tasuma ka kannatanu tsiviilhagi, siis on alust arvata, et menetluskulude ühekorraga äratasumine käiks talle ilmselt üle jõu. Seega leiab kohtunik, et on põhjendatud kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja määrata menetluskulude tasumine süüdistatavale osade kaupa kümne kuu jooksul. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.