lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel mõisteti 30 päeva vangistust,
väärteokorras korduvalt karistatud, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: V.B süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud vähemalt kaks vargust /23.06.2012 karistati teda
lg 1 alusel 23.06.2012 toimepandud varguse eest, Harju Maakohtu 28.11.2012 otsusega karistati teda
süstemaatiliselt, uuesti 01.02.2013 kl 12.50 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuvast Järveotsa Säästumarketi kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Rimi Eesti Food AS-le kuuluva ühe 0,5-liitrise pudeli viina Saaremaa Rabarber, maksumusega 6,99 eurot, misjärel möödus kassadest kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna peeti kinni turvatöötaja poolt. Seega V.B pani toime
lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil (varguse katse), mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud V.B seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistused on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: 01.02.2013 kl 12.50 ajal Tallinnas Õismäe tee 107a asuvas Järveotsa Säästumarketi kaupluses toimepandud varguse episoodis: Kannatanu Rimi Eesti Food AS avaldust, õigusvastase teo toimepanemise akti, mille kohaselt 01.02.2013.a. kell 12:50 peeti Rimi Eesti Food AS Järveotsa Säästumarketi kaupluses kinni naisterahvas, kest jättis kauba eest tasumata 6,99 eurot. Kaubaks oli Saaremaa Rabarberi viin ning kaup tagastati kauplusele. /tl 2, 4/; Tunnistaja XXX ülekuulamise protokolli, mille kohaselt tunnistaja on andnud ütlusi, et olles 01.02.2013.a. Järveotsa Säästumarketis tööl, kui kahtlusalune pani kotti pudeli viina ning läbis kassad jättes kauba eest tasumata. Isik peeti kinni ja naisterahva asjade hulgas oli pudel poele kuuluvat viina maksumusega 6,99 eurot. Kaup tagastati kauplusele. /tl 3/; V.B kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, millest nähtub, et V.B peeti kahtlustatavana kinni 01.02.2013.a. kell 12:50 Õismäe tee 107A ning vabastati 02.02.2013.a. kell 09:45. /tl 8-9/; Kahtlustatava V.B ülekuulamise protokolli, milles ta tunnistas oma süüd ja andis ütlusi, et 01.02.2013.a. kella 12:50 paiku läks Järveotsa Säästumarketisse, mis asub Õismäel ja tahtis osta kaupa. Tal ei olnud piisavalt raha ning ta otsustas varastada viina. Ta võttis müügisaalis 1 pudeli 0,5 l viina Saaremaa ja pani selle musta värvi käekotti. Seejärel möödus kassadest kauba eest tasumata. /tl 10-12/; 28.11.2012 Harju Maakohtu otsust nr 1-12/10789, millega V.B mõisteti süüdi
lg 2 p 9- § 25 lg 2 alusel 31.08.2012 toimepandud teo eest /tl 22/; 23.06.2012 kiirmenetluse otsust, millega V.B karistati
lg 1 alusel rahatrahviga 40 eurot 23.06.2012 toimepandud teo eest /tl 20-21/; Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on V.B süü kuriteokatse episoodis tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
V.B on isikuks keda on varem karistatud ühel korral, käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda ühe vargusekatse episoodi toimepanemises, seega pani ta toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, olles isik, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Süüdistatav pani otsese tahtlusega toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et V.B karistati viimati kriminaalkorras 28.11.2012.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 alusel vangistusega 30 päeva tingimisi, katseajaga 3 aastat. Väärteokorras on isikut samuti korduvalt karistatud, sh on teda 23.06.2012.a. ja 02.10.2011.a. karistatud
2 V.B poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks karistuse eesmärke, kuna isik on jätkanud eelmisest karistustest (vangistusest tingimisi) hoolimata uute kuritegude toimepanemist. Samuti isikul puudub legaalne sissetulek ning väärteokorras määratud rahatrahvid on isikul osaliselt tasumata. Seega kohus leiab, et V.B ei saaks rahalist karistust täita. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning samuti asjaolu, et tsiviilhagi antud kriminaalasjas esitatud ei ole, toime on pandud 1 kuriteokatse. Kohtu seisukoha kohaselt on võimalik antud kuriteo puhul kohaldada vangistust keskmisele määrale alamas määras. Kohus peab põhistatuks karistada V.B 2 kuulise vangistusega, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 20 päeva vangistust), seega on V.B-le mõistetavaks karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva (s.o. 01.02 – 02.02.2013.a.) ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 kuu ja 8 päeva. Vastavalt
65 lg 2 käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust tuleb suurendada Harju Maakohtu 28.11.2012.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 30 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 2 kuud ja 8 päeva vangistust. Kohus peab võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasulikku tööga. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad V.B KrMS § 175, § 179 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista toimiku koopia tasu. Kohtu hinnangul ei esine V.B erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, kuid menetluskulude tasumiseks võib anda mõistliku aja. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,5,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312, § 313, § 315,
lg 2, § 69 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada V.B
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 kuu ja 10 päeva.
01.02 – 02.02.2013.a. kokku 2 päeva), kandmata karistus 1 kuu ja 8 päeva vangistust. Vastavalt
65 lg 2 käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust suurendada Harju Maakohtu 28.11.2012.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 30 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 2 kuud ja 8 päeva vangistust.
lg 1,2,3,4 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistusele ühele päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega kandmisele kuulub 136 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 8 kuud. 3 Määrata V.B üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrata, et üldkasuliku töö tegemise ajal on V.B kohustatud järgima
lg.1-ga ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused: - Elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); - Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. - Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
p 1 alusel arvestada V.B-le määratud katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.09.2013.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista V.B-lt 480 eurot sundraha, toimiku koopia tasu 0,45 eurot ja kaitsjatasu summas 115.20 eurot riigi tuludesse, mis tuleb tasuda hiljemalt 25.09.2014.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034796011 SEB EÜP viitenumber või 221023778606 Swedbangas 2800049777. Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.