← Eesti

1-13-2866/11

Obsah (4)§ 76§ 199§ 266§ 68

MÄÄRUS Kriminaalasi nr 1-13-2866 Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14.juuni 2013.a; Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-2866 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär K

§ 76

lg 3 alusel mitte vabastada O.B talle 27.03.2013.a Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13-2866 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale ja elektroonselt prokurörile ning allkirja vastu vanglasse O.B-le. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 2 PÕHIOSA, ASJAOLUD O.B on kriminaalkorras karistatud üle 10 korra, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise ja ebaseaduslike omavoliliste sissetungide eest. Käesoleval ajal kannab O.B vangistuses karistust 27.03.2013.a Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel. 27.03.2013.a Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja süüdimõistva kohtuotsusega kokkuleppemenetluses karistati O.B

§ 199

lg 2 p 8,9 järgi 8 kuu vangistusega ja

§ 266lg 1 järgi 6 kuu vangistusega. Kae

S § 64 lg 1 alusel mõisteti O.B-le liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses alates 26.11.2012.a viibitud aeg ja 10 kuu vangistuse kandmise alguseks loeti 26.11.2012.a. O.B on karistusest ära kandnud

§ 76

lg 1 punktis 2 märgitud 1/2 karistusajast ja enam kui kuus kuud vangistus.

§ 76

lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust.

§ 76

lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära O.B ja tutvunud prokuröri 13.06.2013.a elektroonselt kohtule esitatud kirjaliku arvamusega (lk 5 kohtutoimikus), on seisukohal, et O.B ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on O.B tähtaegselt vangistusest vabanemise ajaks märgitud 26.09.2013.a. 14.06.2013.a kohtuistungil avaldas O.B, et ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ja soovib vanglas enda karistuse lõpuni ära kanda ning vabaneda tähtaegselt. 14.06.2013.a kohtuistungil kinnitas O.B kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatut selle kohta, et vabaduses O.B elukoht ja töökoht puuduvad. Kohus aktsepteerib kinnipeetava soovi vangistuses enda karistuse lõpuni ärakandmiseks ja O.B vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ei vabasta. Enam kui 10-l korral kriminaalkorras karistatud O.B jaoks ei ole tema senisest elukäigust nähtuvalt kriminaalhooldus osutunud tõhusaks meetmeks uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks. 1-aastase katseajaga kriminaalhoolduse õnnestumiseks on vajalik, et süüdimõistetul oleks olemas soov ja tahtmine, teha enda kriminaalhooldusametnikuga koostööd. Käesoleval juhul ei soovi süüdimõistetu ennetähtaegselt vabaneda ja kohtul pole alust eeldada tal soovi ja tahte olemasolu enda kriminaalhooldusametnikuga koostööks. Sellistel asjaoludel ei ole otstarbekohane isikut vangistusest ennetähtaegselt vabastada. 2 3 Käesolevalt puudub O.B vabaduses ka kindel elukoht. Kindla elukoha puudumine välistab O.B vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise, kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli kohaldamise üheks vältimatuks eelduseks on hooldusalusel vabaduses kindla elukoha olemasolu. Ilma katseajata ja kriminaalhoolduse ja kontrollnõuete kohaldamiseta ei ole seadusest tulenevalt isikut võimalik tingimisi ennetähtaegselt käesoleval juhul vangistusest vabastada. Vangistuse ajal ei ole O.B osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, millega on jäänud uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid madaldamata. Vabaduses viibides elatus O.B kuritegelikul teel saadu müügist ja juhutöödest, elas nii tuttava juures kui ka kus juhtus, sealhulgas peatus ebaseaduslikult omavoliliste sissetungimistega hõivatud eluruumides. Kindel sissetulekuallikas, töökoht O.B vabaduses viibimise ajal puudus. Lähedastest on O.B ema surnud ja isaga pole tal kontakte olnudki, sugulastega O.B suhted puuduvad. O.B senisest elukäigust nähtuvalt on tema eluviis vabaduses viibimise ajal olnud kuritegelik juba aastaid. Senini O.B suhtes kohaldatud karistusõiguslikest meetmetest ei ole suutnud ükski panna O.B oma eluviisi muutma ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Ka kriminaalhoolduslike meetmetega ei ole olnud O.B käitumine korrigeeritav, kuna uute kuritegude toimepanek on jätkunud. Neil eeltoodud asjaoludel kogumis on kohus seisukohal, et O.B vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks põhjendatud alused puuduvad, kuna risk vabaduses uute kuritegude toimepanemiseks ja sellega väljakujunenud kuritegeliku eluviisiga jätkamiseks on endiselt kõrge ja reaalne. Teiste isikute turvalisuse, sealhulgas nende vara ja tervise kaitseks on põhjendatum, et O.B kannaks vangistuses enda karistuse lõpuni ära – sellisel juhul on uute kuritegude tõttu kannatanuid vähem. Heli Sillaots kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.