1-11-5881/18

1-11-5881 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2012.a, Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi
2. Kriminaalasja number 1-11-5881 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Prokurör Kirjaliku arvamusga Jane Pajus Kriminaalasi Kinnipeetav F.S-i tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine F.S Elukoht: XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: EV kodanik Kaitsja Adv. Rainer Objartel RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, § 432 kohus määras Jätta vabastamata F.S (isikukood: XXX) Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 29.07.
3. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista F.S-ilt kaitsjatasu 76.80 eurot, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber
4. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused F.S tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 29.07.2011.a otsusega KarS § 213 lg 1 järgi karistuseks 1 aasata vangistust; § 199 lg 2 p 4, p 8 järgi karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust; § 424 ja § 329 järgi karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskematega ning mõisteti F.S-ile liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS §-de 65 lg 2 ja 76 lg 6 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt 23.11.2007 mõistetud vangistuse ärakandmata osa ning mõisteti F.S-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aasta, 9 kuud ja 16 päeva vangistust. Vangistuse alguseks loetakse kahtlustatavana kinnipidamist alates 01.12.2010.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.12.2010.a ja lõpeb 17.09.2013.a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabastamist tekkis 11.10.2012.a. F.S-i on varasemalt kriminaalkorras karistatud 6 korda: 1) 23.09.1988 Tartu Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 197 lg 2 p 1 järgi vabadusekaotusega 1 aasta; 2) 14.05.1990 Tartu Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3, § 197 lg 2 p 1, p 2 järgi ja mõisteti ENSV KrK § 15 lg 2 alusel vabadusekaotus 2 aastat; 3) 25.04.1997 Tartu Maakohtu poolt KrK § 107 lg 2 p 1, p 5 järgi vabadusekaotusega 5 aastat; 4) 20.05.2004 Tartu Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, p 7, p 9; § 199 lg 2 p 4, p 8; § 424 järgi lõplikuks karistuseks KarS § 64 lg 1 alusel 3 aastat ja 7 kuud vangistust; 5) 23.11.2007 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi ja § 65 lg 2 alusel mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 14 päeva vangistust; 6) 29.07.2011 Tartu Maakohtu poolt KarS § 213 lg 1; § 424; § 329; § 199 lg 2 p 4, p 8 järgi mõisteti 2 aastat, 9 kuud ja 16 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole F.S kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Kinnipeetav asub vabanedes elama XXXX. Tegemist on kahetoalise üürikorteriga, kus enne vangistust elas kinnipeetu koos abikaasa ja kahe lapsega. Vabanedes töökoht puudub, kuid tulevikus plaanib tööle minna Soome. On kindel, et seal leiaks tööd. Ametlik töökogemus peale vangistuses töötatud aja puudub. On läbinud vestluse inspektor-kontaktisikuga ja osaleb alates 05.10.211 Tartu Vangla majandustöödel vastavalt kinnipeetava individuaalsele täitmiskavale. Varasemate vangistuste jooksul on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „12 sammu“, mistõttu ei pea vajalikuks uuesti sotsiaalprogrammis osalemist. Suhted lähedastega on head. Suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud, kuna on korduvalt vanglakaristust kandnud. Alkoholist loobumisega on raskusi. Vangla andmetel on F.S 12.09.2012 andmete seisuga tasumata nõudeid summas 2916,45 eurot ning vabanemisfondis on 329,34 eurot. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetava vabanemisel üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 32%; vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42%. Tuginedes korduvkuritegevuse retsidiivsusprotsendile toetab Tartu Vangla F.S-i vabanemist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt on kinnipeetaval pärast vabanemist olemas elukoht XXXX Tartu linn. Tegemist on kahetoalise üürikorteriga, kus F.S elaks koos oma perekonnaga. Suhted enne vangistust olid lähedastega head. Kinnipeetava suhted tema tütardega on olnud alati väga head. F.S suutis eemale hoida teatud aja ka alkoholist. Kuna peresuhted ja abielu olid kinnipeetaval olnud stabiilsed ka viimaste kuritegude sooritamise ajal, siis ei saa neid pidada kuritegevusriske otseselt maandavaks faktoriks. Kinnipeetava tutvusringkonna kohta puuduvad ametnikul otsesed andmed. F.S ei ole viimase vabaduses viibinud perioodi jooksul ametlikult töötanud. Ametniku arvates mõjutab vabaduses kinnipeetava käitumist põhiliselt tema soov võtta vastutus enda elu eest. Sisuliselt kuulub siia alla ka alkoholitarvitamine. Kinnipeetava suhtumine kriminaalhooldusesse on ametniku hinnangul olnud varasemalt formaalne – kontrollnõudeid ja kohustusi on hoolealune täitnud. Viimase kriminaalasja materjalidest selgub aga, et arvutikelmuse episood on toime pandud katseajal. Seega ei ole kriminaalhooldus hoidnud F.S-i kuritegude sooritamisest. Ametnik palub juhul, kui F.S vabastatakse, käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikumine ning kohustus otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks. F.S avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja seisukohalt tuleks anda F.S-ile võimalus ennetähtaegseks vabanemiseks vanglast. Prokuröri arvamuse kohaselt ennetähtaegselt. ei ole põhjendatud F.S-i vanglast vabastamine Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja seisukoha ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse leiab, et F.S-i tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Kars § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi neid ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. F.S ei ole peale tingimisi ennetähtaegset vabanemist kindlat töökohta. Ta on avaldanud soovi minna tööle Soome, kus ta kindlasti leiaks tööd. Vabaduses ootab F.S-i hetkeseisuga ka 2916,45 eurot tasumata nõudeid. Kuna F.S-i on korduvalt karistatud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning tal puudub vabaduses kindel töökoht, siis on säilinud reaalne oht, et vabaduses paneb ta toime uusi varavastaseid kuritegusid. Kui F.S vabastatakse ennetähtaegselt, tuleb tal kriminaalhoolduse käigus järgida KarS § 75 lg 1 ja lg 2 sätestatud kontrollnõudeid. Eelneval kriminaalhooldusel oleku perioodil, pani F.S toime uue kuriteo katseajal. Kinnipeetav ei täitnud talle pandud kohustusi ning rikkus kriminaalhoolduse nõudeid ja käesoleva aja seisuga ei nähtu selliseid asjaolusid, mis välistaksid katseajal uuesti nõuete rikkumised. F.S tuleb tasuda kaitsjatasu 76.80 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber
5. Kohtunik