Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Süüdimõistetu R.N-i kaitsja advokaat Aivar Hint´i 26.11.2012.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks 76 eurot 80 eurosenti (summa on koos käibemaksuga, käibemaks 12,80 eurot) advokaat Aivar Hinti süüdimõistetu R.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. 2 KrMS § 432 lg 3, KrMS § 180 lg 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista R.N-ilt riigituludesse menetluskuluna 76,80 eurot määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „R.N, 1-11-13186, menetluskulu 26.11.2012.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile. Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu vanglasse R.N-ile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD R.N on kriminaalkorras karistatud 6-l korral. Käesoleval ajal kannab R.N vangistuses karistust 27.04.2009.a, 30.11.2010.a ja 30.11.2011.a kohtuotsuste alusel moodustatud liitkaristusena II astme kuritegude eest
,
,
lg 1,
lg 1,
Viimati ehk kuuendat korda karistati R.N Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja 30.11.2011.a kohtuotsusega
lg 1,
lg 1,
järgi
lg 1,
lg 2 alusel 2 aasta 5 kuu 17 päeva vangistusega, karistuse kandmise alguseks 17.08.2011.a. R.N on karistusest ära kandnud
26.11.2012.a kohtuistungil avaldas R.N soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks.
lg 1 punktis 2 sätestatu kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole karistusajast ja mitte vähem kui 6 kuud vangistust. 2 3
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära R.N-i ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri 21.11.2012.a elektroonselt kohtule esitatud arvamusega, on seisukohal, et R.N ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. R.N on 39-aastane. Käesolevaks ajaks on R.N kriminaalkorras karistatud kokku 6-l korral. Karistusregistri teatiselt, süüdimõistvatest kohtuotsustest, kriminaalhooldaja arvamusest ja kinnipeetava iseloomustusest ning R.N-i enda 26.11.2012.a kohtuistungil avaldatust nähtuvalt on R.N-i kuritegeliku käitumise põhipõhjuseks olnud vabaduses alkoholi liigtarbimine. R.N-i senisest elukäigust nähtuvalt ei ole ta vabaduses viibides suutnud alkoholi tarbimisest hoiduda – alustas alkoholitarbimist noorukieas (kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt 15-aastaselt) ning alkoholi kuritarvitamine on teda vabaduses viibimise ajal saatnud senini. Karistusregistri teatisel kajastatu kohaselt kaasneb alkoholi kuritarvitamisega ka õigusrikkumiste toimepanek – nii väärtegude kui ka kuritegude toimepanek. Viimase 10 aasta kohta on karistusregistri teatiselt nähtuvalt teada, et R.N juhib alkoholijoobes mootorsõidukeid ja sellise tegevuse eest on teda karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärteomenetluse korras ning sõidukeid juhib ka siis, kui temalt on juhtimisõigus ära võetud. R.N on hulgaliselt karistusi ka
lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude eest ja teda on karistatud ka
ja alkoholiseaduse § 70 alusel kvalifitseeritud väärtegude eest ning muu liiklejana joobes liiklusnõuete rikkumise eest. Senini R.N-i suhtes kohaldatud meetmetest ei ole mitte ükski suutnud panna R.N alkoholi tarbimisest ja uute õigusrikkumiste, sealhulgas kuritegude toimepanemisest hoiduma. Pigem vastupidi. Ajal kui R.N pidi tegema viienda süüdimõistva kohtuotsuse alusel, s.o 30.11.2010.a Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja kohtuotsuse alusel 1440 tundi üldkasulikku tööd
,
järgi
lg 1,
lg 5,
lg 2 alusel moodustatud liitkaristusena, süütas ta alkoholijoobes olles tahtlikult 16.08.2011.a elumaja (et võlga selle maja eest kätte saada), maja hävis tules täielikult, ja võltsis üldkasuliku töö arvestuse arvestuslehti ning esitas need kriminaalhooldajale, ja lisaks jättis mitmel korral täitmata ka üldkasuliku töö tegemise ajaks 30.11.2010.a kohtuotsusega pandud kohustuse, mitte tarvitada alkoholi. 26.11.2012.a kohtuistungil avaldas R.N, et soovib küll alkoholitarbimisest loobuda ja on valmis ka sõltuvusprobleemiga tegelema, kuid kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatu seda ei kinnita. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt alustas R.N küll alkoholtarbimist käsitlevas taasühiskonnastavas programmis Õige hetk osalemist, kuid katkestas selle sisemise motivatsiooni ja valmisoleku puudumise tõttu. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt toimuvad küll R.N-i ja kontaktisiku vestlused alkoholi liigtarbimise teemadel põhjus-tagajärg näitel, kuid kinnipeetav R.N neisse vestlustesse tõsiselt ei süvene. 3 4 Hetkel on R.N 2 kehtivat distsiplinaarkaristust – 28.02.2012.a 5 ööpäeva kartserit tingimisi 6-kuulise katseajaga ja 03.08.2012.a 5 ööpäeva kartserit. Mõlemad distsiplinaarkaristused seonduvad suitsetamissõltuvusega - suitsetamisnõuete täitmatajätmisega, kuna omas 18.02.2012.a ja 19.07.2012.a selleks mitteettenähtud kohas ja ajal aluspesusse peidetuna sigarette, millised läbiotsimistel leiti ja ära võeti. Kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu ja asjaolu, et R.N katkestas alkoholtarbimist käsitlevas taasühiskonnastavas programmis Õige hetk osalemise ning ta ei osale vajalikul määral kontaktisikuga alkoholi liigtarbimist käsitlevates vestlustes, ei näita R.N-i asumist vangistuse ajal õiguskuulekale teele. 26.11.2012.a kohtuistungil avaldas R.N, et olevat novembri algusest alustanud osalemist taasühiskonnastavas programmis Eluviisitreening, mis pidavat lõppema 2012.a lõpul. Kinnipeetava isiklikus toimikus selle kohta andmeid ei ole ning kohtule ei ole vanglast selle kohta ka täiendavat infot edastatud. Juhul kui see peaks tõele vastama, siis kindlasti tuleb selles taasühiskonnastavas programmis osalemine R.N-ile tema edasises elus, kui ta soovib asuda õiguskuulekale teele, kasuks. Käesolevaks ajaks on teada, et R.N-i suhtes on kuritegude toimepanemise eest tema suhtes kohaldatud erinevaid meetmeid – rahalist karistust 01.11.2004.a kohtuotsuse alusel, kriminaalhooldusega katseajaga tingimisi vangistusi 15.12.2005.a Põlva Maakohtu kohtuotsuse ja 27.04.2009.a Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja kohtuotsuse alusel, reaalset vanglas
lg 2 alusel ärakandmisele kuuluvat vangistust 23.11.2006.a Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja kohtuotsuse alusel, mille kandmiselt vabastati tingimisi ennetähtaegselt 24.07.2007.a, kuid ärakandmata vangistus pöörati
lg 5 alusel uuesti täitmisele; üldkasulikku tööd kohaldati R.N-i suhtes 30.11.2010.a Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja kohtuotsuse alusel, kuid üldkasuliku töö kohaldamine tühistati ja vangistus pöörati täitmisele 25.08.2011.a Tartu Maakohtu, Põlva kohtumaja määrusega, kuna R.N hoidis üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja jättis mitmel korral täitmata kohustuse, mitte tarvitada alkoholi. Kohtu hinnangul on R.N-ile antud palju võimalusi vabaduses viibimiseks, kuid R.N-i enda süülisest käitumisest tingituna on ta jätnud need võimalused kasutamata, kui on vabaduses viibides jätkanud üha uute kuritegude toimepanemisega, mis on nüüdseks R.N-i jaoks kaasa toonud vangistuses reaalse vanglakaristuse kandmise. Kuna käesoleva vangistuse ajast ei osunda R.N-i käitumine üheselt ja selgelt õiguskuulekale teele asumisele, taasühiskonnastavates tegevustes on R.N osalenud ebapiisavalt, millest tulenevalt on uue võimaliku kuriteo toimepanemise riskid jäänud vangistuse ajal vajalikul määral madaldamata, siis ei pea kohus R.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist põhjendatuks. Pealegi on R.N-i senisest elukäigust nähtuvalt ülimalt küsitav, kas katseajaga kriminaalhooldus on R.N-i suhtes kohane meede. R.N-i senisest elukäigust ja vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolust lähtudes ei saa teha järeldust R.N-i vangistuse ajal 4 5 õiguskuulekale teele asumise kohta. Kuna R.N on ka vangistuse ajal jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ja tema distsiplinaarkaristused on kehtivad, siis on kohtu hinnangul R.N-i vabadusse naastes temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht jätkuvalt kõrge. Ka kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt on R.N-ist lähtuvad uue võimaliku kuriteo toimepanemise näitajad kõrged - mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 53%. R.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmisel arvestab kohus ka asjaoluga, et R.N-i senisest elukäigust nähtuvalt ei ole katseajaga kriminaalhooldus osutunud R.N-i suhtes kohaseks meetmeks kuritegelikust eluviisist hoidumiseks. Neil eelpooltoodud asjaoludel kogumis jätab kohus R.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Heli Sillaots kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.