Lääne-Viru Maakohtu 04. mai 2004.
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust: 3. Tartu Maakohtu 27. juuli 2005.
ja § 209 lg 2 p 1 - § 25 lg 1, 2 alusel 1 aasta 5 kuu pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 29 päeva vangistust; 4. Tartu Maakohtu 03. augusti 2007.
S § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga ja KrMS § 3101 järgi kohaldati V.V-le ka lähenemiskeeld Aili Rästase suhtes tähtajaga 3 aastat; 5. Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2007.
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud vangistust, mille kandmiselt ta vabastati Tartu Maakohtu
järgi 3-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 kuud 29 päeva vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega ärakandmata karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud vangistust; 7. Tartu Maakohtu 14. aprilli 2010.
MS § 3101 järgi kohaldati V.V-le ka lähenemiskeeld Aili Rästase ja Viive Kruglova suhtes tähtajaga 3 aastat. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on V.V uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 52%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel võimalik asuda elama oma tuttava juurde, kes on nõus teda ka igakülgselt toetama. Samuti on tuge valmis pakkuma ema, kelle suhtes ta on aga varem käitunud vägivaldselt. Kindel töökoht süüdimõistetul vabaduses puudub. Varasemalt on süüdimõistetu pannud toime varavastaseid kuritegusid oma lähedase suhtes ning tema majandusliku toimetulekuoskused on olnud kesised. Oluliseks riskiteguriks on süüdimõistetu puhul alkoholi kuritarvitamine. Kohtumenetluse poolte seisukohad V.V kinnitas kohtuistungil, et on vangistuses oma varasema käitumise üle mõelnud, selle väärolemusest aru saanud ning soovib edaspidi seadusekuulekalt elada. Süüdimõistetu usub, et ta saab kriminaalhoolduse nõuete ja kohustustega hakkama ning soovib lisaks vabaduses minna Anonüümsete Alkohoolikute tugigruppi, kus osaleb ka praegu. Vabaduses on teda toetamas ka hea tuttav. Süüdimõistetu usub, et saab kergesti omale vabaduses ka töökoha. Prokurör V.V katseajaga tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Tegemist on korduvalt karistatud isikuga. Vanglas on ta küll osalenud Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi tööd, aga muid programme veel läbida ei ole jõudnud, mistõttu ei saa ka järeldada, et tema suhtes oleks vajalikud muutused juba toimunud. 2 Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on V.V kandnud ära enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. V.V puhul on positiivne, et vangistusest ei ole tal ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning ta osaleb Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi töös. Samuti on positiivne, et vabaduses on tal olemas kindel elukoht ning hea tuttava toetus Samas aga tuleb kohtul arvestada, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kaheksal korral ning reaalset vangistust kannab ta juba kuuendat korda. Temale mõistetud vangistust on varasemalt kahel korral jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning teda on vangistuse kandmiselt ka tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma kuritegelikku käitumist jätkanud ja ei ole kinni pidanud ka katseajaga kaasnevatest nõuetest. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud toime nii varavastaseid, vägivalla- kui õigusemõistmisevastaseid kuritegusid, kus kannatanuteks on olnud tema lähedased. Tema oluliseks õigusvastase käitumise riskiteguriks tuleb pidada alkoholi tarvitamist ning impulsiivsusele ja agressiivsusele kalduvat käitumist. Kuigi vangistuses on ta osalenud küll Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi töös ning materjalidest nähtuvalt teadustab oma alkoholiprobleeme ja soovib nendega tegeleda, siis ei ole kohtul siiski tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetu kuriteoriskid oleksid praeguseks piisavalt maandatud ning tema ennetähtaegne vabastamine koos kriminaalhooldusele allutamisega põhjendatud. Materjalidest nähtuvalt ei ole süüdimõistetu läbinud veel temale individuaalses täitmiskavas kuriteoriskide maandamiseks vajalikuks peetavaid sotsiaalabiprogramme, et oma väärkäitumist ja selle põhjuseid analüüsida ning omandada teadmisi ja oskuseid oma käitumise kontrollimiseks ja muutmiseks. Samuti nähtub materjalidest, et ta kaldub kohati oma õigusvastase käitumise puhul enda rolli vähendama ning süüdistama selles pigem väliseid tegureid ja ohvreid. Seetõttu leiab kohtunik, et süüdimõistetul tuleks siiski vangistust edasi kanda, et oma käitumisviisi ja selle mõjureid sügavamalt analüüsida ning läbida seejuures ka temale vajalikuks peetavad kuriteoriske maandavad tegevused. Samuti ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ka asjaolu, et käesoleval ajal vabanemisel puuduks tal kindel töökoht, samas, kui varasemalt on ta toime pannud muuhulgas majanduslikust kasust tingitud kuritegusid. Seega on reaalne oht vabanemisel ebastabiilse majandusliku olukorra tõttu kuritegude toimepanemisega jätkamiseks, eriti kui ta jätkab ka alkoholi tarvitamist, mida omakorda soodustab tööalase tegevusega hõivatuse puudumine. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et V.V katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et kuriteoriskid oleksid tema puhul vajalikul määral maandatud, ta ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudaks nõuetekohaselt ennetähtaegse 3 vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt korduvalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et V.V puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekalt käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.