MS § 426, 432 Jätta vabastamata R.D temale Harju Maakohtu 18.10.2010 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista riigieelarvest 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks kaitseülesande täitmise eest advokaat Valli Murde poolt. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista R.D-lt 57 (viiskümmend seitse) eurot ja 60 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber
lg 2 p 5,7,9 ja § 200 lg 2 p 7 järgi ning
MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 6 päeva karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust, alates 25.04.2010. Karistusaeg algas 25.04.2010.a ja lõpeb 18.04.2013.a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabanemist tekkis 18.04.2012.a. R.D on varem kriminaalkorras karistatud 7-l korral: 1) 12.05.1997.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 115 lg 2 p 1,2,3; § 195 lg 2 järgi 4 aastat vabadusekaotust; 2) 13.04.1998.a Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 1 aasta vabadusekaotust; 3) 13.08.2004.a Ida-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4,5,7,8 järgi 8 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud 4) 21.09.2004.a Ida-Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 5) 18.09.2008.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4,5 järgi 4 kuud vangistust tingimisi katseajaga 2 aastat; 5) 02.12.2008.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 6 kuud vangistust; 6) 04.12.2008.a Tartu Maakohtu Valga kohtumaja poolt
7) 21.05.2009.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 9 –
Väärteokorras on R.D karistatud 55-l korral. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.D vanglas distsiplinaarkorras karistatud 2-l korral, viimati 07.12.2011.a kartseriga. Vabanedes asub elama venna juurdeXXXX linna. Kindel töökoht puudub. Vabaduses kuritarvitas alkoholi kuni 2007.a, mil hakkas tarvitama narkootikume. Tunnistab sõltuvust. Kinnipeetav on uimastisõltlane ning paikneb alates 21.01.2012.a sektsioonis, kuhu paigutatakse kinnipeetavad, kes soovivad tegeleda taasühiskonnastavate tegevustega ja sõltuvusprobleemidega. 2011.a läbis sõltuvusvõõrutusprogrammi „Usk ja teadmine“. Kriminaalhoolduse ajal pani toime uued kuriteod. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 3700 euro. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 70%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33% ning seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 41-62%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla ei toeta R.D ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt puudub R.D vabaduses kindel töökoht. Vabanemise korral asub elama venna juurde XXXX linna. Puudub toetav sotsiaalne võrgustik. Vabaduses käitumist mõjutavaiks faktoreiks on alkoholi- ja narkosõltuvuse võimalik aktiviseerumine, töö ja sissetuleku puudumine, kriminaalne suhtlusringkond, korduv karistatus, uue kuriteo toimepanemine katseajal. Kriminaalhooldusametnik palub R.D vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda tööle või võtta end töötuna arvele 2 nädala jooksul vabanemisest, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu märatud isikutega. R.D seletas kohtuistungil, et ta on vanglas pöördunud jumala poole ja tahab käia tema õpetuse järgi. Varem oli ta ka koguduse liige ja käis kirikus, kuid pidas tähtsamaks raha ja sellest tulid pahandused. Tahab loobuda alkoholist ja narkootikumidest. Usub, et suudab seda teha. Vend on valmis teda aitama eluaseme ja tööga. Tal on diagnoositud HIV positiivne. Vanglas on tervise osas toimunud vestlused. Prokurör andis kirjaliku seisukoha ning leiab, et R.D vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks
Analüüsides sisulisi aluseid asus prokurör seisukohale, et ei saa toetada tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamist tema varasema kriminaalse elukäiguga seotud põhjustel. R.D on varasemalt korduvalt sooritanud erinevaid kuritegusid ja kriminaalkorras on teda karistatud 8-l korral. Teda on varasemalt karistatud nii reaalse vangistusega kui viibinud ka katseajal, kuid vaatamata sellel on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemist on ta ka jätkanud katseajal. Väärteokorras on teda karistatud 55-l korral, mille eest talle määratud karistused on valdavalt täitmata. Ka vangistuses on ta käitunud mitteõiguskuulekalt ja teda on distsiplinaarkorras karistatud 2-l korral. See iseloomustab ilmekalt tema suhtumist õiguskorda ja näitab, et ta ei ole võimeline tegema oma tegudest piisavaid järeldusi ning enda käitumist ja hoiakuid muutma. Erinevate rikkumiste toimepanemine on tema puhul tavapäraseks käitumismustriks. Kriminaalpoliitilisest huvist lähtuvalt ei ole sellise isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamine põhjendatud ja see riivaks oluliselt avalikku õiglustunnet. Kaitsja leiab, et R.D vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka küllaldaselt materiaalseid aluseid. Tal on venna juures elukoht, töö ja võimalus saada sissetulekut. Tema isik võimaldab tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tervislikku olukorda tuleb ka vabastamise korral arvestada.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et R.D tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus, kuid ei ole küllaldaselt materiaalset alust. Ka kinnipeetava varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 2/3 karistusajast.
lg 2 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on elukoha olemasolu ja võimalus tööle asuda. Eelnimetatud materiaalsetest alustest ei ole küllaldaselt alust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. R.D loodab ja usub kõrvalisele abile. Tema enda panus õiguskuulekale käitumisele ja vabaduses toimetulekule ei ole selge. R.D on varem korduvalt karistatud isik. Ka käitumisele karistuse kandmise ajal on tema etteheiteid, mis väljendub distsiplinaarkaristustes. Tema varasem sõltuvusainetest sõltuv eluviis on kahjustanud oluliselt tervist ja viinud kuritegude kordumisele. Vangla spetsialistid hindavad uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks ning see asjaolu annab alust järeldada kuritegude kordumist. Eeltoodud põhjustel ei ole vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik. Vanglas on meditsiiniline abi olemas ja see lahendab tervislikud probleemid. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 3 pooltunni ulatuses, s.o. 48 eurot, millele lisandub 20 % käibemaksu. Tasu taotlus on tehtud tööga põhjendatud ja tuleb välja maksta riigieelarvest. KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi on kaitsjatasu menetluskulu, mis KrMS § 180 lg 1 järgi jääb kinnipeetava kanda. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.