1-11-4293/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-4293 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus L.P (L.P) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.P määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. L.P on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 9.05.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti eelnimetatud 4 kuud vangistust kaetuks Harju Maakohtu 6.09.2010 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 266 lg 2 p 1, 3 ja § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest karistuseks mõistetud vangistusega ja KarS § 68 lg 1 alusel jäi karistuseks 3 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.11.2010 ja lõpeb 15.11.
5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 8.04.
7. Tartu Maakohtu 6.05.2013 määrusega jäeti L.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus leidis, et L.P ei ole tema senisest elukäigust nähtuvalt põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna katseajaga kriminaalhooldus ei ole suutnud panna teda oma kuritegelikku elustiili muutma ega uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Harju Maakohtu 3.07.2007 otsusega mõistetud karistuse kandmisest vabastati L.P tingimisi 3-aastase katseajaga. Katseajal jätkas L.P kuritegude toimepanemist, milliste eest karistati teda Harju Maakohtu 6.09.2010 ja 9.05.2011 kohtuotsustega. Karistusregistrist nähtuvate andmete kohaselt karistati L.P esimest korda kriminaalkorras
8. aastal. Valdavalt on teda karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja väärtegudest NPALS § 15¹ alusel. Kinnipeetava iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on L.P uimastisõltlane ja seda vähemalt
9. aastast alates. 6.05.2013 kohtuistungil tunnistas L.P tal esinevat narkosõltuvust. Kinnipeetava iseloomustuses ja kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt viitab vargustest elatumine riskivale elustiilile – L.P on pannud kuritegusid toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. 2.2 Maakohus leidis, et L.P kuritegelik elustiil kombineerituna uimastisõltuvusega osundab selgelt temast lähtuvale kõrgele uute kuritegude toimepanemise riskile, mida L.P senisest elukäigust nähtuvalt ei ole suutnud alandada ka katseajaga kriminaalhoolduse kohaldamine. Pigem vastupidi, 3.07.2007 kohtuotsuse alusel katseajaga kriminaalhooldusel olles lisandus L.P kuritegude hulka narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Neil asjaoludel kogumis jättis kohus L.P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata, kuna kriminaalhoolduslike meetoditega ei ole tema käitumine kontrollitav ega seaduskuulekale teele mõjutatav. Tulenevalt L.P kuritegelikust elustiilist on teiste vabaduses viibivate isikute turvalisuse, sealhulgas nende vara ja tervise kaitse huvides, et L.P kannaks karistuse vangistuses lõpuni ja vabaneks tähtaegselt. Vanglast tähtaegselt vabanemise järgselt on L.P võimalik näidata, et ta on teinud käesolevalt kantavast vangistusest vajalikud järeldused edasiseks õiguskuulekaks eluks. 2.3 Asjaolud, et L.P on vabaduses olemas garanteeritud töökoht ja kindel elukoht abikaasa juures ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ta on vangistuse ajal osalenud riigikeele õppes ja osalenud uimastisõltuvust käsitletavates taasühiskonnastavates tegevustes (suitsetamisest loobumise nõustamine, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi loengute tsükkel, Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi laiendatud koosolekudpresentatsioonid, tervisegrupi Convictus töö, sõltuvusvõõrutusprogramm Usk ja teadmine) ning teinud sporti, ei ole olukorras, kus kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole L.P käitumine tema senisest elukäigust nähtuvalt korrigeeritav, küllaldased tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ka Tartu Vangla on kinnipeetava iseloomustuses avaldanud, et ei toeta L.P vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist – L.P-st lähtuva uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on kõrge – 64%. 2.4 Asjaolule, et L.P ei ole vangistuses karistuse kandmise ajal teinud lõpparvet enda varasema eluga, sealhulgas uimastitega, osundab ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatu selle kohta, et L.P ei ole jätkunud piisavalt tahtejõudu suitsetamisest loobumiseks ja suitsetamisest loobumise tulemusena sõltuvusrehabilitatsiooni sektsiooni pääsemiseks, et seal läbida aktiivne rehabilitatsioon, sh läbida sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogramm Eluviisitreening. Neil asjaoludel on L.P-st lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid tema vabadusse naastes jätkuvalt kõrged. Kui isik vangistuses ei suuda astuda vajalikke samme selleks, et teha endast olenev narkosõltuvusest vabanemiseks, ei ole usutav, et ta suudaks seda ka vabaduses viibides.
10. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L.P, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 2 3.1 L.P-le jääb arusaamatuks kohtu otsus jätta ta ennetähtaegselt vabastamata, võttes arvesse, et igasuguseid vägistajaid ja pedofiile nagu A.D. kohtud vabastavad. Arusaamatuks jääb ka kohtu väide, et L.P sooritas I astme rahvatervisevastase kuriteo. L.P leiab, et kui tema tegu oligi suunatud tervise vastu, siis ainult tema isikliku tervise vastu. Süüdimõistetu leiab, et kaalukaks tõendiks sellest, et ta on otsustanud oma elu muuta ja lõpetada kriminaalse tegevuse, on see, et 15.11.2010 läks ta ise Tallinna Vanglasse karistust kandma. Vabanemisel on L.P olemas elukoht, samuti saab ta asuda tööle OÜ-sse XXX ehitajana. Esimese palgani on tal olemas elatusvahendid, arvestamata tema naise sissetulekuid. L.P palub kohtul eelnevat arvestades anda talle võimalus vabaneda ennetähtaegselt.
11. Tartu Ringkonnakohtu 17.05.2013 määrusega määrati süüdimõistetu L.P määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 23.05.
12. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et L.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on L.P puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
14. Enne määruskaebuses esitatud motiivide käsitlemist peab ringkonnakohus vajalikuks lahendada L.P taotluse endale ringkonnakohtus kaitsja saamiseks. Kohtukolleegium juhib tähelepanu asjaolule, et KrMS § 390 lg 3 kohaselt vaatab ringkonnakohus määruskaebused reeglina läbi kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Erandid sellest reeglist sätestab sama paragrahvi lõige 4, kuid süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamine nende hulka ei kuulu. Seega lahendab ringkonnakohus L.P määruskaebuse kirjalikus menetluses, mistõttu süüdimõistetu taotlus kohtus kaitsja osalemiseks on põhjendamatu ning kohus jätab selle rahuldamata.
15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et L.P ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures on maakohus arvestanud ka määruskaebuses esile toodud positiivsete asjaoludega (kindla elu- ja töökoha olemasolu), kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole piisavad, õigustamaks käesoleval ajal L.P ennetähtaegset vabastamist. Veel on L.P oma kaebuses esile toonud, et tal on vabanemisfondi kogutud XXX eurot ning seega omab ta esialgseid elatusvahendeid. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi nimetatud asjaolu ei lükka maakohtu järeldusi ümber. Liiati juhib kohus tähelepanu asjaolule, et L.P on ka XXX euro ulatuses tasumata nõudeid ning seega ületavad rahalised kohustused märgatavalt tema vabanemisfondi kogunenud vahendeid.
16. Maakohus on L.P tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest keeldumisel asjakohaselt arvesse võtnud tema varasemat kuritegelikku eluviisi ning korduvaid kriminaalkaristusi. Väheoluline ei ole määratava katseaja eeldatava edukuse hindamisel ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod pani L.P toime ajal, mil ta oli karistuse kandmisest tingimisi vabastatud ning allutatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Eeltoodu osundab selgelt sellele, et kriminaalhooldus ei 3 ole meede, mis suudaks mõjutada L.P kuritegude toimepanemisest hoiduma. Seetõttu on ringkonnakohtu jaoks väheusutav, et L.P suudaks sel korral katseaja edukalt läbida ega jätkaks oma kuritegelikku eluviisi. Olukorras, kus kohtul pole kinnipeetavat iseloomustavate asjaolude pinnalt kujunenud veendumust, et kantud karistus on oma eesmärgi täitnud, pole põhjendatud teda tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
17. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid L.P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
18. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4 Tiit Lõhmus