järgi ning karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 30.11.2011 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 (viis) kuud 28 päeva vangistust võrra ning P.F-i liitkaristuseks mõisteti 11 (üksteist) kuud 28 päeva vangistust.
alusel asendati P.F-ile mõistetud vangistus 716 (seitsmesaja kuueteistkümne) tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 18 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati P.F Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustati P.F-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametnikult Ingrit Glückilt saabus kohtule 16.05.2013 erakorraline ettekanne P.F-ile mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks tegemata üldkasuliku töö tundide ulatuses, sest süüdimõistetu P.F ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et 01.05.2013.a koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik K. Jõemets indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt tuvastati P.F alkoholijoove 0,43 mg/l. Kriminaalhooldusametnikule 2 10.05.2013 antud kirjalikus seletuses põhjendas P.F alkoholi tarbimist 01.05.2013 sellega, et tal oli janu ning autos ei olnud mittealkohoolseid jooke. Esmakohtumine P.F-iga toimus 22.11.2012, mil talle selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi-kohustusi. Süüdimõistetu allkirjastas ÜKT tegija õiguste-kohustuste lehe. Kohtumistel on vesteldud kohtu poolt määratud kohustusest mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning selle kohustuse rikkumise tagajärgedest. P.F broneeriti üldkasuliku töö tunde tegema Rakvere Linnahoolduse OÜ juurde. 16.05.2013.a seisuga on P.F sooritanud 201 üldkasuliku töö tundi, seega on tegemata veel 515 tundi. Kriminaalhooldusametniku hinnangul sooritab isik üldkasuliku töö tunde üldiselt ajakava kohaselt ning täidab talle määratud kontrollnõudeid. Kriminaalhooldusametnik Krista Schönberg jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juurde, lisades, et P.F on nüüdseks sooritanud 242 tundi üldkasulikku tööd. Süüdimõistetu P.F võttis kohtuistungil omaks, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. P.F-i väitel oli ta võtnud enne joobe tuvastamist lonksu kanget õlut. Ta lubas kohtule alkoholi enam mitte tarvitada. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.
lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Ingrit Glücki erakorraline ettekanne P.F-ile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks on kohtule põhjendatult esitatud, sest süüdimõistetu P.F rikkus temale
lg 2 p 2 alusel pandud kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. 01.05.2013 koostas Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullpolitseinik K. Jõemets indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt tuvastati P.F alkoholijoove 0,43 mg/l. P.F oma kirjalikus seletuses kriminaalhooldusametnikule võttis rikkumise omaks, põhjendades alkoholi tarvitamist sellega, et tal oli janu ning autos ei olnud mittealkohoolseid jooke. Kohtuistungil tunnistas P.F, et oli võtnud enne joobe tuvastamist lonksu kanget õlut. Arvestades P.F-i poolt kohtule antud lubadust, et ta edaspidi enam alkoholi ei tarvita, võib kohtu arvates seekord veel jätta P.F-ile mõistetud ja ärakandmata vangistuse täitmisele pööramata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
MS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: 3 Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Ingrit Glücki erakorraline ettekanne nr 53416 16.05.2013 P.F-ile (isikukood xxx, elukoht xxxx, töötu) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-10331 29.10.2012
järgi liitkaristusena mõistetud ja ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks, rahuldamata. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Heli Väinaste Ärakiri õige №oremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Kohtumäärus jõustus 15. juunil 2013. a. №oremreferent Lea Herne
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.