Kohtuvälise menetleja ametnik Herman Toom RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 50 lg 1 p 2, § 63 lg 1, § 66 lg 1, 2, 3, V™S § 132 p 1, § 133135, kohus otsustas: Jätta S.B kaebus rahuldamata ja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse politseimajor Oleg Lodeikini 31.12.2012 väärteootsus väärteoasjas nr 2373,12,006818 muutmata. Rahatrahv tasuda 10 võrdses osas igakuiselt (22-ks kuupäevaks) 80.00 eurot korraga, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank, viitenumber
lg 5,
lg 2 nõudeid ja tema väärtegu on kvalifitseeritud
lg 2,
. Väärteoprotokolli kohaselt tõendavad väärteo toimepanemist menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, tunnistaja ülekuulamise protokoll, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri tulemuse väljatrükk, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, blankett V™S §
26.03.2013 kohtuistungil antud ütlused (tl 51-52) Kohtuvälise menetleja ametniku HT26.03.2013 kohtuistungil antud ütlused (tl 52-53) menetlusalusele isikule õiguste ja kohustuste selgitamise leht (väärteotoimiku lk 2) sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (väärteotoimiku lk 4) indikaatorvahendi kasutamise protokoll (väärteotoimiku lk 6) tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (väärteotoimiku lk 7) maanteeameti liiklusregistri väljavõte (väärteotoimiku lk 8) karistusregistri väljavõte (tl 13) mõõtevahendi taatlustunnistus (tl 35) pädeva mõõtja tunnistus (tl 34) 3. Kohtuotsuse põhjendused 3.1 Esmalt analüüsib kohus seda, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja kas teo on toime pannud menetlusalune isik.
lg 5 kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Asjaolu, et S.B juhtis 08.12.2012 kella 04:17 ajal Tallinn-Paldiski tee 27 kilomeetril mootorsõidukit, on tõendatud menetlusaluse isiku ütlustega, menetlusaluse isiku autos viibinud isikute (RR ja KMH) ja Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseiniku
ütlustega. Kõik nimetatud isikud kinnitasid seda, et mootorsõidukit juhtis S.B. S.B, RR ja KMH ütlustega on tõendatud asjaolu, et samal ööl tarbiti ühiselt alkoholi ning enne mootorsõiduki juhtimisele asumist kontrollis S.B end puhudes alkomeetrisse. Tulemuseks oli 0,
lg 2 kohaselt tohib sõitjaid vedada ainult valmistaja poolt sõidukis ettenähtud kohtadel ja viisil. Asjaolu, et S.B poolt juhitud mootorsõidukis oli sõitjaid ettenähtust rohkem, on tõendatud nii menetlusaluse isiku enda ütlustega kui ka autos viibinud sõitjate RR ja KMH ütlustega. Nimetatut nägi ka politseiametnik
. Osad sõitjad reisisid sõiduki pagasiruumis. Nimetatud koht ei ole ette nähtud reisijate veoks. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud kavatsetult – isik on seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. 3.2
lg 2 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.
kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 3.3
kohaselt on
§-des 201–261 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. Seega on karistus määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt. 3.4 Kaebuse esitaja on seisukohal, et tema asja menetlemisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Kohus nimetatud seisukohaga ei nõustu. 3.4.1 Menetlusalune isik on seisukohal, et mõlemat politseiautos viibinud politseiametnikku tuleb käsitleda väärteo menetlejatena. Nimetatud seisukoht ei ole kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga. Riigikohus on kohtuasja 3-1-1-69-05 punktis 6 märkinud: „arusaadavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Need asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, s.t kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi." (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2005 otsus väärteoasjas nr 3-1-1-29-05, RT III 2005, 16, 163, p 7). Seega on kohtupraktikas asutud seisukohale, et KrMS § 66 lg 2 piirab kohtuvälise menetleja selle ametniku osalemist väärteomenetluses tunnistajana, kes menetles sama väärteoasja (kuid ka tema ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu käigu kohta ei ole põhimõtteliselt välistatud – vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi viimativiidatud otsus). Kohtuvälise menetleja teiste ametnike osalemisele väärteomenetluses tunnistajatena KrMS § 66 lg 2 aga piiranguid ei sea. Väärteomenetluse praeguses praktikas kasutatakse kohtuvälise menetleja menetlustoiminguid teinud ametnikuga koos olnud teise ametniku ütlusi laialdaselt. Kohtuvälises menetluses kasutatakse tihtipeale tõendina teenistuskohustusi täitnud politseiametnike ettekandeid, kohtumenetlusse kaasatakse nad 4 tunnistajatena. See on ka põhjendatud, kuna teatud juhtudel võib muude tõendite kogumine osutuda võimatuks. 3.4.2 Kohus ei nõustu menetlusaluse isiku seisukohaga, mille kohaselt puudus politseiametnikel menetlusaluse isiku sõiduki kinnipidamiseks õigus. Tunnistajana üle kuulatatud politseiametnik
andis kohtuistungil ütlused selle kohta, et esimest korda nägi ta antud autot seismas Statoili parklas Keilas. Ümber oli rohkem kui viis inimest, ühtegi teist autot parklas ei olnud. Keila poole sõites, tuli see auto varsti politseiautole vastu. Tundus olevat kahtlase sõidustiiliga, mistõttu otsustati masinat kontrollida. Politsei ja piirivalveseaduse § 732 lg 1 kohaselt politseiametnik võib anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki peatamiseks, kui see on vajalik ohu tõrjumiseks, korrarikkumise kõrvaldamiseks või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks. Võimalike liiklusrikkujate tuvastamine on politseiametnike igapäevane tegevus. Selle käigus on neil tekkinud oskused ja vilumus sõidustiili järgi muuhulgas ära tunda sõidukeid, mida võidakse juhtida alkoholi piirmäära ületavas seisundis. Politseiametniku hinnangul oli tegemist kahtlase sõidustiiliga ning kahtlused olid põhjendatud – mootorsõidukit juhtis isik, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,39 milligrammi liitri kohta. 3.4.3 Menetlusaluse isiku väiteid, mille kohaselt on protokolli võltsitud sellega, et tegelik menetleja oli
, kes tegutses teise nime all ja lasi Herman Toomil protokollile alla kirjutada ei loe kohus usaldusväärseteks. Menetlusalune isik ei tee reaalsuses nimetatud kahel politseiametnikul vahet. Nimetatu ilmnes 26. märtsi 2013 kohtuistungi alguses, kus menetlusalune isik teatas, et eristab kohtus politseiametnikke rinnas olevate nimesiltide järgi ning enne pidas ta
HT. Nimetatud kahe politseiametniku välimus on sarnane, mida seljas olev vormiriietus suurendab veelgi. Menetlusaluse isiku väidete kohaselt oli ta „sellest jamast segaduses ja närvis“. Segaduses ja närvis olek vähendab isiku võimet ümbritsevat adekvaatselt tajuda. Alkoholi tarvitamine vähendab seda veelgi. 3.4.4 Õiguste tutvustamine S.B on asunud seisukohale, et talle pole tutvustatud tema õigusi, vaid kästi ainult allkiri anda. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-6-07 asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta. Kohus ei loe S.B selgitusi selles osas usutavateks. Menetlusalune isik on protokolli koostamise ajal põhjalikult kaalunud oma õiguste kasutamise osas erinevaid võimalusi (vt otsuse p 3.4.5) ning puudub mistahes põhjust eeldada, et käesoleval juhul tegemist erandjuhtumiga, mis sunniks kahtlema menetlusaluse isiku tegelikus tahtes allkirja andmisel. 5 3.4.5 Menetlusalune isik tugineb menetlusõiguse rikkumisena asjaolule, et ta keeldus puhumast ning soovis anda vereproovi alkoholisisalduse määramiseks veres. Politsei ja piirivalveseaduse § 724 lg 1 kohaselt politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on indikaatorvahendi reaktsiooni näit olnud 0,29 mg/l kohta. Menetlusalune isik on andnud allkirja selle kohta, et nõustub alkoholijoobe tuvastamisega tõendusliku alkomeetriga, talle on selgitatud õigust toimingust keelduda ning seda, et keeldumise korral tuvastatakse alkoholi joove vereproovi uuringutega. Kohus loeb usaldusväärseks menetluslikes küsimustes üle kuulatud kohtuvälise menetleja HT ütlused, mille kohaselt isik juurdles pikalt selle üle, mida ta tahab – kas tõenduslikku alkomeetrit või vereproovi. Küsis, kumb on talle kasulikum. HT sõnade kohaselt ei anna tema selles osas kunagi soovitusi. Menetlusalune isik uuris, kus vereproovi võetakse. Aga lõpuks oli tõendusliku alkomeetriga nõus. Politseiametniku kirjeldatu langeb kokku menetlusaluse isiku käitumisega kohtuistungitel – ta selgitab välja võimalikud lahendusvariandid, võtab endale mõnevõrra mõtlemiseks aega ning seejärel teeb otsuse. Isegi juhul kui menetlusalune isik oleks keeldunud tõenduslikku alkomeetrisse puhumisest, ei omaks nimetatu tähendust. Vastavalt Riigikohtu lahendis 3-1-1-52-09 sedastatule on tõend lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud (RkKKo 3-1-1-33-06 p 6.29). Tõend sõiduki juhtimise kohta mittelubatud seisundis oleks saadud igal juhul – vereproovi võtmise teel. 3.4.6 Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Kohtule on esitatud mõõteseadme väljatrüki kohaselt kasutatud mõõtevahendi taatlustunnistus. MõõteS § 5 lg 1, et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 1 teises lauses tehakse eeltoodud nõuetest erand ja nähakse ette, et kui mõõtevahend on kantud MõõteS § 7 lõike 3 alusel kehtestatud metroloogilise kontrolli nimistusse ning nõuded mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele tulenevad eriseadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktist, piisab mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamiseks taatluskohustuse läbinud mõõtevahendi kasutamisest. 3.5 Karistuse määramine on kohtu hinnangul toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 6 KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.
lg 2 kohaselt on karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalune isik on kirjutanud kohtuvälisele menetlejale kahetsuskirja, milles palub juhtimisõigust mitte ära võtta ja selle asemel parem suuremat rahalist trahvi, kuid sedagi tagasihoidlikku. Samuti palus S.B rahatrahvi osade kaupa tasumise võimalust, kuna on õpilane ja ei oma püsivat sissetulekut. Kohtule avaldatu kohaselt palub S.B kohaldada võimalusel aresti. S.B on avaldanud, et soovib karistuseks pigem rahatrahvi, millise karistuse liigi on kohtuväline menetleja ka valinud. Isiku süü on suur. Toime on pandud tegu, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Ta on pannud ohtu kaasliiklejate, enda ja oma sõprade elu ja tervise. Osad sõbrad on paigutatud sõidu ajaks pagasiruumi. Keelatud seisundis juht ning reisijad pagasiruumis on kohtu hinnangul eriliselt ohtlik olukord. Eeltoodud asjaolusid arvestades on ka avaldatud kahetsuse korral karistuse määramine sanktsiooni keskmist ületavas määras igati põhjendatud. Samuti on põhjendatud lisakaristuse määramine. Senise kohtupraktika kohaselt kohaldatakse sellise süüteo toimepanemisel üldjuhul lisakaristust ning erandlikke asjaolusid, mis võiksid tingida selle kohaldamata jätmise, ei esine. Menetlusaluse isiku näol on tegemist algaja juhiga, kes omab juba eelnevalt üht karistust liiklusalase rikkumise eest. Isiku avaldatud kahetsus ei ole kohtu hinnangul siiras. Mitmete kohtuistungite käigus on kohtul tekkinud siseveendumus selles, et S.B puudub mistahes teokriitika või üldse arusaam sellest, et ta on toime pannud tõsise rikkumise. Sellise isiku puhul on põhjendatud ka esmakordsel lisakaristuse määramisel teha seda minimaalmäärast suuremas määras. Aresti ei ole võimalik isikule määrata, kuivõrd V™S § 132 ei võimalda kohtuvälise menetleja otsuse tühistamisel teha uut otsust, mis menetlusaluse isiku olukorda raskendab. 3.6 V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud puuduvad. Väärteomenetlus V™S § 30 sätestatud alustel otstarbekuse kaalutlustel lõpetamisele ei kuulu. Ingrid Kullerkann kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.