) § 17 lg 5 p 3 nõudeid pannes toime
lg 1, s.o mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanem Tanel Pajumaa karistas 14.02.2013.a väärteoasjas nr 2302,12,018325 tehtud otsusega AKi
AK esitas Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse 14.02.2013.a otsusele väärteoasjas nr 2302,12,018325. Kaebuse esitaja taotleb tema suhtes väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist. Kaebuse esitaja leiab, et oli täitnud kõiki liikluseeskirja nõudeid ja veendunud selles, et keegi talle enne manöövri algust vasakult tagant ei lähenenud. Kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid kohtus esitatud kaebuse juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et täielikult on tõendamist leidnud, et sõiduauto Audi sooritas möödasõitu reguleerimata ülekäigurajal vastassuuna kaudu mitmest sõidukist, kaasaarvatud AK poolt juhitud sõidukist. Tõendatud on ka asjaolu, et AK alustas vasakpööret. See on tõendatud nii kaebuse esitaja enda ütlustega, tunnistajate kui ka teise liiklusõnnetuse osapoole ütlustega. Kohtuväline menetleja jäi kohtus oma kohtuvälises menetluses tehtud otsuse ja seal väljendatud seisukohtade juurde. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja, kaitsja seisukoha, tunnistajate ütlused, eksperdi arvamuse ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et AK kaebus on põhjendatud ning PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse menetlusteenistuse 14.02.2013.a otsus väärteoasjas nr 2302,12,018325 tuleb tühistada. 2 V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Vastavalt V™S §-le 87 arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Seega on väärteoasja arutamise piirid kindlaks määratud väärteoprotokollis sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on kohus seotud. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri avariitalituse avariipolitseinik Jacqueline Illissoni poolt koostatud 25.01.2013.a väärteoprotokollile AB 1178229 juhtis AK 30.01.2012.a kella 10.00 ajal Harjumaal, Tallinnas, Valukoja - Lõõtsa tänava ristmikul mootorsõidukit Mercedez Benz ning ei veendunud enne manöövri, pööre vasakule, alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, keeras ette temast möödasõidul olevale sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju KK’le. Kirjeldatud tegevusega rikkus AKLS § 17 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime
lg 1 sätestatud väärteo.
lg 5 p 3 järgi peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Nähtuvalt kohtule esitatud väärteotoimikus olevatest materjalidest on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri avariitalituse avariipolitseinik Jacqueline Illisson koostanud AKile 07.12.2012.a väärteoprotokolli AB 1178169 selle kohta, et AKjuhtis 30.01.2012.a kella 10.00 ajal Harjumaal, Tallinnas, Valukoja - Lõõtsa tänava ristmikul mootorsõidukit Mercedez Benz ning ei veendunud enne manöövri, pööre vasakule, alustamist, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid, keeras ette kõrval reas temast möödasõidul olevale otse liikunud sõidukile. Põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju KK’le. Kirjeldatud tegevusega rikkus AKLS § 33 lg 2 p 8 nõudeid ning pani toime
lg 1 sätestatud väärteo.
lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Võrreldes kahte eelpool nimetatud väärteoprotokolli on rikkumise kirjeldused olulises osas samad, muutunud on vaid norm, mida AKon rikkunud. 25.01.2013 a koostatud väärteoprotokollis AB 1178229 ei ole kajastamist leidnud, et sõiduk, millele menetlusalune isik ette keeras, liikus kõrval reas. Vaadates aga vaidlustatud otsust, siis kohtuväline menetleja on otsuses laiendanud teokirjeldust märkides, et AK keereas ette kõrval reas temast möödasõidul olevale sõidukile. Otuses toodud väärteokirjeldus on segadust tekitav ning arusaamatuks jääb kumb väärteoprotokoll on siis tegelikult otsuse tegemise aluseks võetud kas 07.12.2012.a või 25.01.2013.a koostatud protokoll, sest 2012.a koostatud protokolli kirjelduses on märgitud, et möödasõidul olev sõiduk liikus kõrval reas. Kuid kuna väärteoasja otuses on märgitud, et otuses tegemise aluseks on 25.01.2013 koostatud väärteoprotokoll, siis kohus, lähtudes viimasest, asub seisukohale, et tegemist on 3 väärteoprotokolli piiridest väljumisega V™S § 87 mõttes, kuna sellist asjaolu ei ole väärteoprotokollis esitatud. Mõlemas kõnealuses väärteoprotokollis kui ka väärteo otsuses on märgitud varalise kahju saajaks KK. Siinkohal tekib kohtul küsimus, kes on KK, kuna teine liiklusõnnetuses osalenud juht, kes on ka kohtus tunnistajana üle kuulatud, on KK. Kohus möönab, et üksikuid trükivigu võib dokumentides ette tulla, kuid kui vale isiku nimi figureerib erinevates dokumentides läbivalt, siis ei ole enam tegemist juhusliku veaga. Seda enam on vale nime märkimine hämmastav, kuna samas asjas on avariitalituse avariipolitseinik Jacqueline Illisson koostanud KK 07.12.2012.a väärteoprotokolli AB 1178170 ning 03.01.2013.a on väärteoasjas nr 2302,12,018325 koostatud karistamisotsus KK. Järgnevalt käsitleb kohus AKi poolt
Riigikohtu varasemas praktikas on korduvalt rõhutatud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ja anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) süüteokoosseis on täidetud. Teisisõnu peab väärteoprotokollist nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja leiab, et väärteokoosseis on täidetud. See tähendab, et väärteo lühike kirjeldus peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. See tähendab, et "väärteo lühike kirjeldus" peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Kriminaalkolleegium toonitab siinkohal, et teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (vt nt RKKKo 3-1-1-77-12, RKKKo 3-1-1-9-08). Käesolevas väärteoasjas heidetakse AK ette seda, et ta ei veendunud enne manöövri, pööre vasakule, alustamist selle ohutuses, ja keeras ette temast möödasõidul olevale sõidukile, põhjustades liiklusõnnetuse ning varalise kahju K (K ) K . Sellega rikkus AK väärteoprotokollis märgitu kohaselt
§-s 17 lg 5 p 3 sätestatut, millest lähtuvalt peab mitterööbassõiduki juht andma teed vasakule või tagasi pöörates vastutulevale liiklejale ja temast möödasõidul olevale juhile, kui liikluskorraldusvahendid ei määra teisiti. Väärteotoimikus olev sündmuskohal koostatud liiklusskeem ja sündmuskohast tehtud fotod ning sündmuskoha vaatlusprotokoll tõendavad, et kokkupõrke koht asub vastassuunavööndis. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on Valukoja tn enne Valukoja-Lõõtsa tn ristmikku kahesuunaline, sõidusuundi eraldab katkendjoon. Pärisuunavööndis on raja laius 3,5 m ja vastassunnas on raja laius 3,5 m. Sõiduki Mercedez Benz parempoolne esiratas asub sõidutee parempoolsest äärest 4,9 m kaugusel ning parempoolne tagumine ratas sõidutee parempoolsest äärest 4,1 m kaugusel (väärteotoimik lk 12). Kaebaja kinnitas kohtus, et piltidel on tema sõiduk sellises asendis nagu kokkupõrge toimus, ta jäi kohaselt seisma ega liigutanud autot (kohtutoimik lk 41 pöördel). Ka tunnistaja KK kinnitas kohtus, et kokkupõrke koht oli vastassunnavööndis (kohtutoimik lk 45). Seda tõendab ka väärteotoimiku leheküljel 5 olev foto nr 2, millest nähtub, et Keevise tänava poole suunduv veoauto möödub sõidukist MB vastassuunavööndi kaudu ehk vasakult. Kohtu hinnangul ei mahu veoauto AK autost paremalt poolt mööduma, kuna Mercedez Benz asub teel sellises kohas ja asendis, et vastassuunast tulevate sõidukite möödumiseks sõidukist Mercedez Benz paremalt poolt omasuuna vööndi kaudu ruumi ei jätku. Kõiki tõendeid 4 kogumis hinnates teeb kohus ühese järelduse, et sõiduk Mercedez Benz asus liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõidutee telgjoonest vasakul ehk vastassuunavööndis. Kohus asub seisukohale, et AKei sooritanud manöövrit. Vastavalt
p-le 37 mõistetakse manöövri all igasugust pööret või mis tahes sõiduraja vahetust või ümberpõiget. Kaebaja kinnitas kohtus, et sõitis aeglaselt vastassuunavööndisse, kuskil 10 m sõitis vastassuunavööndis (kohtutoimik tk 41 pöördel). Tunnistaja VO avaldas kohtus, et ta oli AK sõidukis kokkupõrke momendidl. Manöövrit nad peaaegu ei jõudnud sooritada, kuna vastu tuli auto, mille möödumist nad ootasid. Samal ajal lähenesid tema ja kaebaja ristmikule, võtsid vasakule, manöövrit nad ei sooritanud. Peale seda, kui auto ära sõitis, said nad liikuda 20-30 cm, siis toimus kokkupõrge (kohtutoimik lk 48). Seega on nii kaebaja selgituse, kui ka tunnistaja VO ütlustega, samuti ka dokumentaalsete tõenditega kinnitust leidnud, et AK sõiduk paiknes nii enne kui ka pärast liiklusõnnetuse toimumist vastassuunavööndis. Seega puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks sooritanud ümberpõiget või sõiduraja vahetust. Kaebaja liikus otse vastassuunas, mitte ei liikunud seal sooviga seda ületada. Ühtlasi leiab kohus, et AK ei sooritanud ka pööret, mille all vastavalt
p 61 mõistetakse kõrvale- või tagasipööret.
lg 1 ja 2 kohaselt peab juht enne vasak- või tagasipööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. Pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Kohtu hinnangul reguleerib
lg 5 p 3 liiklussituatsiooni, kus juht asub vasakpööret sooritama korrektselt oma suunavööndist juhindudes
Olulist tähendust omab asjaolu, et mõlemad õnnetusse sattunud sõidukid liikusid vastassuunavööndis. Ajal, mil toimus kokkupõrge, sõitis AKvastassunavööndis ning korrigeeris oma sõiduki asendit selleks, et asuda pööret sooritama ning KK tegi vastassuunavööndi kaudu möödasõitu.
lg 1 sätestab, et sõidukite liiklus on parempoolne ning
lg 1 järgi teekattemärgistusega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides. Antud juhul on jätnud kohtuväline menetleja jätnud välja selgitamata millal ning kus kaebuse esitaja väljus oma sõiduraja piirest. Kuna kaebaja liikus vastassuunas juba enne ristmikule jõudmist, mida kinnitavad kaebaja ütlused, et ta sõitis umbes 10 m vastassuunas, siis sõiduki paiknemise muutmine oma sõiduraja piires ei ole
Seda ka olukorras, kus tema liikumine vastassuunavööndis ei olnud seadusega kooskõlas. Seega asub kohus seisukohale, et AK ei sooritanud manöövrit, mistõttu ei saa talle ka ette heita selle ohutuses veendumata jätmist (RKKKo 3-1-1-75-07, p 5.1). Väärteoprotokolli kohaselt keeras kaebuse esitaja ette temast möödasõidul olevale sõidukile. Kui kaebaja oleks ette keeranud KK poolt juhitud sõidukile, siis ei saaks viimase sõidukil olla vigastatud parempoolse külje tagaosa. Nähtuvalt fototabelilt algavad vigastused KK juhitud sõiduki Audi 80 parempoolse tagaukse esiosalt ja ulatuvad tagarattakoopa kaarele (väärteotoimik lk 10,11). Seega on väärteokirjeldus ebatäpne ning kuna kohus on seotud väärteoprotokollis isikule etteheidetava teo kirjelduse sisuga ning seda täiendada ega muuta ei saa, siis tulenevalt kõigist 5 eelpool märgitud põhjustest ei saa AK ette heita
§-s 17 lg 5 p 3 sätestatud nõude rikkumist ning tema vastutus
Ühe liiklusõnnetuse osapoole vastutuse küsimust ei saa lahendada ilma teiste osapoolte käitumist arvestamata (vt nt RKKKo 3-1-1-1-79-06, p 6). Menetleja on otsuses märkinud, et väärteoasjas kogutud materjalidega on tõendamist leidnud Audi juhi poolt
Kohus asub seisukohale, et kuna liiklusõnnetus toimus ristmikul, nii on leidnud ka kohtuväline menetleja, sest nii AK 25.01.2013.a kui KK 07.12.2012.a koostatud väärteoprotokollis on märgitud liiklusõnnetuse toimumise kohaks Valukoja-Lõõtsa tn ristmik, siis oleks pidanud kohtuväline menetleja ka analüüsima, kas KK tegevus oli kooskõlas
Viidatud sätte järgi ei tohi juht vastassuunavööndi kaudu mööda sõita ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud selline ristmik, kus teistest suundadest lähenevatel juhtidel on tee andmise kohustus. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, kas teistest suundadest, st Lõõtsa tänavalt ristmikule lähenevatel juhtidel on tee andmise kohustus. Kohtule esitatud liiklusõnnetuse skeemilt nähtub, et Keevise tänava poolt Lõõtsa tn poole sõites on juhtidel peatee, millest on liiklejaid vastava liiklusmärgiga ka teavitatud ning mis on kajastatud ka skeemil ning leidnud äramärkimist ka sündmuskoha vaatlusprotokollis (väärteotoimik lk 4, 12). Kuidas on aga reguleeritud liiklus Lõõtsa tänaval, missugune liikluskorraldus on juhtidele, kes liiguvad Valukoja-Lõõtsa tänava ristmikule mööda Lõõtsa tänavat, selle kohta puudub teave. Ei kõnealusel skeemil ega ka sündmuskoha vaatlusprotokollis ei leia infot Lõõtsa tänaval paiknevate liikluskorraldusvahendite kohta. Kas see on ka põhjus, miks menetleja on jätnud andmata hinnangu KK poolt võimalikule
Küll aga peab kohus vajalikuks juhtida menetleja tähelepanu liiklusmärkidele, mis paiknevad Lõõtsa tänaval enne ristumist Valukoja tänavaga ning mis on selgelt nähtavad väärteotoimikus lk 47 oleval fotol. Seega tuvastas kohus, et ka Lõõtsa tänaval enne ristumist Valukoja tänavaga on paigutatud liiklusmärgid, millest peavad juhinduma Lõõtsa tänaval liikuvad juhid. Mis põhjusel on kõnealused liiklusmärgid jäetud skeemile kandmata ning sündmuskoha vaatlusprotokollis kajastamata jääb kohtule arusaamatuks. Kuna väärteoasjas koostatud liiklusskeem ning sündmuskoha vaatlusprotokoll ei kajasta tegelikku liikluskorraldust kõnealusel ristmikul, siis ei saa pidada ka menetlust igakülgseks ja objektiivseks. Ka peab kohus vajalikuks märkida, et kohtumenetluse käigus selgus, et liiklusõnnetuse toimumise järel muudeti sõiduki Audi asukohta. Kaebuse esitaja sõnul Audi lendas lumehange, juht sõitis hangest välja ja sõitis lähemale (kohtutoimik lk 40 pöördel). Kaebaja ütlused haakuvad teise liiklusõnnetuses osalenud juhi T.F-i ütlustega, kes kinnitas, et peale piruetti jäi auto seisma peale ristmikku tee äärde. Ta liigutas oma autot ajades auto otseks. Seiskumise kohast on sõiduk natukene edasi liikunud ning skeemil ja fotodel olev auto asukoht ei ole auto tegelik seiskumise koht (kohtutoimik lk 45 pöördel). Ka tunnistaja VO väitel lendas Audi peale kokkupõrget kaugele, seejärel tuli tagasi. Audi juht pani tagurpidikäigu sisse ning tuli peaaegu ristmikuni tagasi (kohtutoimik lk 48 pöördel). Seega on tõendamist leidnud, et peale liiklusõnnetust ei jäänud mootorsõiduk Audi kohale, kus ta peatus ning KK rikkus
lg 6 (liigutas oma sõidukit enne politsei liiklusõnnetuse sündmuskohale jõudmist, jättes eelnevalt tunnistajate juuresolekul ära märkimata sõiduki asendi). Kuna liiklusõnnetuse skeemile on märgitud Audi asukoht peale selle liigutamist, siis märgitud asukoht ei kajasta tegelikku sõiduki peatumiskohta ega asendit peale kokkupõrget. Kuna aga antud asjas läbiviidud ekspertiisi käigus esitati eksperdile ka küsimus, kas sõidukite kiirused enne liiklusõnnetust, arvestades sõidukite asendit liiklusõnnetuse järgselt ja sõidukite vigastuste ulatust olid lubatud sõidukiiruse piires, siis ekspert, võttes ekspertiisi lähteandmeteks sündmuskoha vaatlusprotokollis ning teistes dokumentides märgitu, jõudis järeldusele, et võttes arvesse sõidukite paiknemist pärast 6 liiklusõnnetust, ei ole põhjust arvata, et enne kokkupõrget sündmusosalised sõidukid liikunuks lubatust suurema kiirusega (väärteotoimik lk 29-31). Kuna aga kohtuväline menetleja on AK koostatud otsuses andnud hinnangu ka KK poolt juhitud sõiduauto Audi liikumiskiirusele, viidates ka eksperdi arvamusele, siis kohus leiab, et kohtuväline menetleja on valed järeldused teinud, öeldes, et väärteoasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et Audi liikumiskiirus oli lubatust suurem. Kohtu arusaama järgi ei ole võimalik anda hinnangut sõidukite liikumiskiirusele, kuna eksperdi järeldused tuginevad ebaõigetele eeldustele (ekspertiisiakti lähteandmete p 4). Tulenevalt eeltoodust kuulub PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse 14.02.2013.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,12,018325 tühistamisele, AKi kaebus rahuldamisele ning väärteomenetlus tema suhtes V™S § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetamisele. Menetluskulud KrMS § 181 p 1 alusel õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, seega V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel kohtukulu summas 457.00 (nelisada viiskümmend seitse) eurot liiklustehnilise ekspertiisi teostamise eest tuleb jätta riigi kanda. Aulike Salo Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.