Kokkuvõttes tuleb süüdistatav süüdi mõista T.
lg.2 p.9 järgi, so võõra vara äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, varguse katse ei vaja eraldi kvalifitseerimist. AS OG Elektra tsiviilhagi tuleb rahuldada esitatud kujul VÕS § 1043 alusel. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mida süüdistatav avaldas kohtueelsel uurimisel. Kohtuistungil süüdistatav ei avaldanud kahetsust isegi sõnaliselt, ta soovis vaid kergemat karistust. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega sanktsiooni alammäära ja keskmäära vahelises ulatuses, arvestades toimunu tehiolusid ja kuriteo raskust on põhjendatud, sest tegemist on suure ühiskonnaohtlikkusega ja laialt levinud kuriteoga. Süüdistatavale karistuse suuruse mõistmisel arvestab kohus toimepandud episoodide arvuga. Süüdistatavat iseloomustab kuriteo toimepanemise viis: tegemist on süstemaatiliste vargustega – süüdistatav käis kauplustes varastamas viiel korral ühe kuu jooksul, seejuures muuhulgas ka kolmel päeval järjest. Süüdistatava tegevuses on välja kujunenud süstemaatilisus. Süüdistatav ka ise ei ole eitanud mitte ühegi varguse toimepanemist, samuti on märkinud, et mõnikord sisenes juba poodi eelneva kavatsusega midagi varastada. Süüdistatavat on ka varem korduvalt kohtulikult karistatud sarnaste kuritegude toimepanemise eest, sh viimati 19.04.2012 Harju Maakohtu otsusega, mille kohaselt talle mõisteti vangistus kaheksa kuud, isik vabanes 2012.a augusti alguses. Vaevalt kolme kuu möödudes ta jätkas oma kuritegelikku ja õigusvastast käitumist, ta ei ole suutnud asuda seadusekuulekale teele, tööl ta ei ole käinud. Seega võib järeldada, et varguste toimepanek on üks tema eluviisist. Selline süüdistatava käitumine näitab, et talle mõistetud eelmine vangistus ning teised lühiajalised vangistused ei ole mõju avaldanud, ta ei ole varasematest karistustest õppinud. Tulenevalt sellest ei ole kohtul tekkinud kindlat veendumust, et ka sel korral süüdistatav suudaks käituda pikema aja jooksul seadusekuulekalt, seega on tema suhtes välistatud kriminaalhoolduse rakendamine, sh nii ühiskondliku töö tegemine kui ka vangistuse mõistmine tingimisi katseajaga. Isikut, kellel puuduvad rahalised vahendid ning kes varastab selleks, et saadu maha müüa ning raha kulutada enda jaoks, ei ole võimalik 5 karistada rahalise karistusega. Kohus on seisukohal, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega, sest karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus mõistab karistuse prokuröri poolt taotletud suuruses - allapoole keskmäära, arvestades kergendava asjaolu esinemist. KrMS § 175 lg.1 p.4,9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud, so süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja tasu osutatud õigusabi eest. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 179, 180, 315, 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada T.
MS § 238 lg.2 kohaselt vähendada T.K-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg.1 kohaselt arvata karistusaja hulka eelvangistuses 14-15.11.2012 ja 24.11.2012 viibitud kolm päeva, kandmisele jääb 1 aasta 3 kuud 27 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja karistuse kandmise alguseks lugeda 29.11.2012.a. Välja mõista T.K-lt AS OG Elektra (a/a XXXXXXXXXX) kasuks 225,93 eurot. Välja mõista T.K-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – sundraha 435 eurot ja kaitsjatasu 96 eurot. Menetluskulu tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „T.K, 1-12-12184, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend - 5 CD-plaati videosalvestusega– hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 08.jaanuaril 2013.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.