1-12-591/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-591 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Agu Timmi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. mail 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu R.H (R.H) kaitsja vandeadvokaat Valli Murde määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390, § 337 lg 1 p-st 1 ringkonnakohus määras: jätta Tartu Maakohtu
4. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu R.H kaitsja vandeadvokaat Valli Murde määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, vandeadvokaat Valli Murdele tema poolt R.H-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista R.H-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Valli Murde poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse.
7. R.H tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „R.H 1-12591 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. R.H tunnistati Tartu Maakohtu 08.02.2012 otsusega süüdi KarS § 120, § 121 ja § 424 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust R.H-le Tartu Maakohtu 16.05.
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 27 päeva vangistust. 1.
11. Karistuse kandmise algus on 05.10.2011 ja lõpp 01.11.
13. Tartu Maakohtu 03.05.2013 määrusega jäeti R.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
14. Maakohtu määruse kohaselt on R.H kriminaalkorras karistatud 8 korda ning ka reaalset vangistust kannab ta juba mitmendat korda. Maakohus pööras tähelepanu asjaolule, et R.H-le mõistetud vangistust on varasemalt korduvalt jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, karistust on asendatud üldkasuliku tööga ning teda on ka vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on ta oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Eelnevast järeldas maakohus, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Maakohus tõi välja, et kuigi R.H on vangistuses läbinud sõltuvuskäitumist ja agressiivsust käsitlevad sotsiaalabiprogrammid ning enda sõnul oma varasemast väärkäitumisest aru saanud, on ta siiski ka vangistuses jätkanud impulsiivset ja tagajärgedele mõtlematut käitumisstiili, millele viitavad vangladistsipliini rikkumised ning asjaolu, et R.H suhtes on tulnud kohaldada täiendavaid julgeolekumeetmeid ähvarduse eest tappa kaaskinnipeetav. Eeltoodu põhjal leidis maakohus, et on alust kahelda, kas R.H on tegelikult oma suhtumist vajalikul määral muutnud, suudab ennast piisavalt kontrollida ja käituda ühiskonnas aktsepteeritaval viisil. 3.
15. Arvestades R.H-le varasemalt korduvalt antud võimalusi seadusekuulekaks käitumiseks ja enese positiivseks tõestamiseks, kuid sellest hoolimata õigusvastase käitumise jätkumist, puudus maakohtul veendumus, et kinnipeetav ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
16. R.H kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja R.H vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
17. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldustega ning leidis, et maakohus vaatas ennetähtaegset vabastamist ühekülgselt, omistades liiga suurt tähtsust kaitsealuse varasemale käitumisele. Kaitsja arvates pidi maakohus antud asjas rohkem tähelepanu pöörama sellele, et R.H näol on tegemist isikuga, kellel peamine probleem seisneb alkoholi liigtarvitamises. Kaitsja rõhutas, et maakohus jättis tähelepanuta, et kinnipeetav püüab igapidi sõltuvusest vabaneda ning on selleks läbinud sotsiaalprogrammid Vihajuhtimine ja Eluviisitreening. R.H kinnitas, et mõistab alkoholi kahjulikku rolli ning on motiveeritud vabaduses otsima abi tugigrupist. 4.
18. Kaitsja sõnul ei ole piisavalt arvestatud, et kaitsealusel on vangistusest vabanemise korral väga realistlikud plaanid – asuda koheselt tööle, et mitte sõltuda sugulaste sissetulekust. Kaitsja viitas, et R.H võetakse tagasi tööle firmasse, kus ta varem töötas. Kaitsja hinnangul nähtub sellest, et kinnipeetava näol on tegemist inimesega, keda tööandja usaldab. Kaitsja arvates pidi kohus arvesse võtma ka seda, et R.H on head suhted lähedastega ja -2- ta tunneb muret oma lapse pärast. Kaitsja leiab, et R.H motiveeritus tööle asuda ning sõltuvusest lahti saada annab põhjust eeldada, et R.H suudab muuta oma elu seaduskuulekaks. 4.
19. Kaitsja hinnangul jättis kohus ülalmärgitud asjaolud täielikult arvestamata, mistõttu ei saa pidada maakohtu määrust põhjendatuks KrMS § 145 lg 3 p 1 tähenduses. Kaitsja lisab, et põhjenduste puudumine määruses loetakse KrMS § 339 lg 1 p 7 oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa määruse tühistamise.
20. Ringkonnakohus tegi 23.05.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses ning määruskaebemenetluse pooltel oli õigus esitada oma seisukohti määruskaebuse osas kuni 30.05.
21. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
22. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et R.H vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on R.H tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebustes välja toodud asjaolud alust maakohtu määruse tühistamiseks ja R.H vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa kaitsja poolt välja toodud R.H positiivselt iseloomustavatest asjaoludest tema ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna süüdimõistetu varasem elukäik viitab sellele, et ta võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Määruskaebuses väljatoodud R.H püüd alkoholisõltuvusest vabaneda, sotsiaalprogrammide läbimine ning head suhted lähedastega ja mure oma lapse pärast ei taga ringkonnakohtu hinnangul veel koheselt seda, et R.H suudaks vabanedes õiguskuulekalt käituma hakata. Kuna varasemalt mõistetud karistused ja kohtu poolt antud korduvad võimalused vabaduses õiguskuulekalt käituda ei ole R.H suutnud mõjutada seaduskuulekale teele asumiseks, puudub ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumus, et süüdimõistetu ei jätka käesoleval ajal vabanedes õigusvastast käitumist. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitab lisaks eelnevale ka R.H käitumine karistuse kandmise ajal, et tema puhul on risk kuritegeliku käitumise kordumiseks suur.
24. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et R.H tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebus jätta rahuldamata.
25. R.H kaitsja advokaat V. Murde on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt R.H-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,5 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus advokaat V. Murdele Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 64,80, sh käibemaks 10,80 eurot, R.H-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu R.H-lt välja. Tiit Lõhmus Agu Timmi -3- Aarne Sarjas