KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Kohtuistungi aeg 08.aprill 2013.a. Otsuse tegemise aeg ja koht 08.aprill 2013.a.Rapla Kriminaalasja number 1-13-539 Kriminaalasi R.Z-i süüdistusasi KarS § 201 lg. 1 järgi lühimenetluses. Süüdistatav R.Z, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti, keskharidusega, varem kriminaalkorras karistamata, töövõimetuspensionär, elukoht xxxxx maakond xxxxx vald xxxxxx xxxx tee xxxx Kaitsja vandeadvokaat Eve Jundas Kohaldatud menetlusnormid KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 311-313, § 315 lg 1, 4 ja 5 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada R.Z kuriteos KarS § 201 lg. 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega seitsekümmend kaks
(72)miinimumpäevamäära, mida KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. neljakümne kaheksa
(48)miinimumpäevamäärani, millele vastab ükssada viiskümmend kolm
(153)eurot ja kuuskümmend
(60)senti. KarS § 73 lg. 1 ja 3 kohaselt ei pöörata karistust täitmisele, kui R.Z kolme
(3)aastase katseaja kestel ei pane toime tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistamise eest 328.80 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) Vabastada R.Z ¾ ulatuses riigile sundraha ja kaitsja tasu hüvitamise kohustusest. Välja mõista R.Z-ilt riigi tuludesse 120 eurot sundraha, 82.20 eurot kaitsja tasu ja 0,45 eurot kriminaalasja materjalidest koopia tegemise tasu. Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda vabatahtlikult kaheteist
(12)kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist s.o. ühes kuus 10 eurot sundraha ja 6.85 eurot kaitsja tasu. Summasid on võimalik tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja number 1-13-
- Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Süüdistatava jaoks algavad tähtajad menetlusdokumendi kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
- päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu R.Z süüdistatakse selles, et ta ei tagastanud lubatud tähtajaks 2011.aasta augustikuu jooksul AUlt 2011.aasta juulikuus kasutamiseks saadud videomagnetofoni LG väärtusega 5800 krooni, keeldus
- aasta veebruarikuus xxxxx maakonnas xxxxxxx xxxxxxxx x koridoris A.Ule videomagnetofoni tagastamast ja 26.märtsil 2012.a. sama magnetofoni omanikuna esinedes ja väljaostmise kavatsust omamata andis magnetofoni Raplas Viljandi mnt. 6 asuvas OÜ Incassor pandimajas 15 eurose laenu tagatiseks, jättis magnetofoni tagasi ostmata, võõrandades nii ebaseaduslikult tema kasutusse antud eseme. R.Z-i tegevus on kvalifitseeritud tema valdusse usaldatud võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramisena s.o. KarS § 201 lg. 1 ette nähtud kuriteona. Enne kohtuistungit oli süüdistatav esitanud prokurörile taotluse asja lahendamiseks lühimenetluses ja prokurör nõustus taotlusega. Seepärast arutas kohus üldmenetluses kohtusse saabunud kriminaalasja KrMS § 237-1 lg. 1 kohaselt lühimenetluses. Süüdistatava ütlused Süüdistatav tunnistab videomagnetofoni saamist kannatanult ja selle pantimist, kuid kinnitab, et kavatses magnetofoni siiski välja osta ja kannatanule tagastada. Videomagnetofoni väljaostmiseks ei olnud piisavalt raha ja see oli kõige vähem vajalik asi. Ristküsitluse käigus süüdistatav ütlusi anda ei soovinud. Seepärast avaldati kohtuistungil süüdistatava poolt 20.juunil 2012.a. kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Viimaste kohaselt sai süüdistatav 2011.a. juulikuus kannatanult kasutamiseks videomagnetofoni. Tagastamise tähtaega konkreetselt kokku ei lepitud. AU on süüdistatava poja pruudi isa. 2012.a. veebruaris käis A.U kannatanu korteri ukse taga magnetofoni küsimas. Ta palus magnetofon kokku pakkida ja lubas sellele samal päeval hiljem järgi tulla. A.U aga ei tulnud tagasi. Magnetofon jäänud pärast seda süüdistatava juures kasutult seisma. Märtsi lõpus tekkisid süüdistataval rahalised raskused ja ta viis koos mõnede oma asjadega Raplasse pandimajja ka sama videomagnetofoni. Oma jalgratta ostis süüdistatav hiljem välja. Videomagnetofon ei olnud eluliselt vajalik ja selle jättis ta pandimajja. Videomagnetofoni eest sai ta pandimajast laenuks 15 eurot. Süüdistatav tahtnud videomagnetofoni edaspidi välja osta ja kannatanule tagastada, kuid ta pidi xxxxxxx xxxxxxxxx ära kolima paar nädalat varem kui algul plaanis oli ja nii jäigi magnetofon pandimajja. Kolimine oli 2012.a. aprillikuus. Xxxxxxx asuva korteri müügist saadud rahast tasus süüdistatav oma võlad ja ülejäänud raha sai poeg uue korteri ostmiseks. Asju on süüdistatav pidanud pantima sageli selleks, et saada raha ravimite ostmiseks. Töövõimetuspension on 119 eurot kuus. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks pandud kuriteo objektiivseks tunnuseks R.Z-i tegevuses saab lugeda videomagnetofoni pantimise 26.märtsil 2012.a. OÜ-lt Incassor saadud 15 eurose laenu tagatiseks. Magnetofoni tagastamata jätmine kannatanule lubatud ajal 2011.a. augustikuus ja 2012.a.veebruarikuu algul, mil kannatanu seda küsimas käis, ei kujuta endast kannatanu vara enda kasuks pööramist. Süüdistatava niisuguse tegevuse saab lugeda kannatanuga magnetofoni kasutamiseks sõlmitud lepingu rikkumiseks. Asja lahendamisel on oluline, et süüdistataval oli kannatanuga kokkuleppe üksnes magnetofoni kasutamiseks, mitte aga volitust selle üleandmiseks teistele isikutele. 26.märtsil 2012.a. OÜ Incassor Rapla pandimajas laenu -ja pandilepingut sõlmides (punktis 1 t.l. 6) on süüdistatav esinenud videomagnetofoni omanikuna ja saanud magnetofoni üleandmise tingimusel 15 eurot. Niisugusel moel laenu saades pööras süüdistatav talle usaldatud võõra eseme ebaseaduslikult enda kasuks. Magnetofoni pandimajja üleandmisega laenu saamise eesmärgil tuleb lugeda ka kuritegu lõpuleviiduks ja seda ka juhul, kui süüdistatav oleks magnetofoni kannatanule hiljem tagastanud. Seepärast ei ole asja lahendamisel olulised põhjused, miks süüdistatav pandimajale laenu tagastada ei saanud ja magnetofoni pandimajast kätte ei saanud ega süüdistava väited kavatsuse kohta magnetofon edaspidi välja osta ja omanikule tagasi viia. Samuti ei ole asja lahendamisel oluline, et pandimajja viidud teised asjad on süüdistatav pandimajast välja ostnud. Neil põhjustel ei oma asja lahendamisel tähtsust kohtul esitatud lepingud jalgratta ja fotoaparaadi tagatisel laenude saamise kohta. (t.l. 25-26) Süüdistatava kavatsust magnetofon enda kasuks pöörata kinnitab ka asjaolu, et süüdistatav keeldus 2012.a. veebruarikuus kannatanule magnetofoni tagasi andmast ja ütles, et tal seda ei olegi. Kannatanu ütlustest (t.l. 3) nähtub, et ta andis 2011.a. juulikuus süüdistatavale kasutamiseks videomagnetofoni, mille süüdistatav lubas augustikuu lõpuks tagasi tuua, aga ei toonud. 2012.a. veebruarikuus käis kannatanu süüdistava elukohas ja süüdistatava abikaasa lubas magnetofoni kohe tagasi anda. Kui kannatanu samal päeval uuesti süüdistatava elukohta magnetofoni kätte saama läks, siis ütles süüdistatav, et tal ei ole magnetofoni ja sulges ukse. Mõni päev hiljem tunnistas süüdistatav telefonikõneluses, et oli andnud magnetofoni oma tütre kätte. Kannatanu hindab magnetofoni väärtuseks 100 eurot. Kannatanu magnetofon on politsei poolt OÜ Incassro Rapla pandimajast ära võtud ja asitõendiks tunnistatud. (t.l. 9-14) Kuna magnetofon on tagastatud, siis kannatanul rahalisi nõudmisi süüdistatava vastu ei ole. (t.l. 7-8) Tunnistajana üle kuulatud OÜ Incassor Rapla pandimaja töötaja EG ütlustest (t.l. 4-5) nähtub, et süüdistatav lubas videomagnetofoni välja osta hiljemalt 05.aprillil 2012.a. Muud esemed süüdistatav ostiski välja, kuid magnetofoni mitte. Hiljem tulid üks mees ja naine, kes ütlesid, et videomagnetofon kuulub neile. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused uuritud tõenditele midagi ei lisa. Süüks arvatud kuritegu tuleb lugeda toimepanduks KarS § 16 lg. 2 mõttes kavasetult. Süüdistatava tegevuses ei ole süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Samuti puuduvad karistust raskendavad või kergendavad asjaolud. Tegemist ei olnud ühiskonnale suurt ohtu kujutava kuriteoga. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütlustes, et kuriteole sundis teda raske materiaalne olukord. Süüdistatav ja kannatanu olid omavahel tuttavad. Neil põhjustel kohus leiab, et süüdistatava poolt uute kuritegude ärahoidmiseks on küllaldane mõista rahaline karistus, mis võib jääda alammäära lähedale. Süüdistatav ei ole varem karistatud ühegi kuriteo ega väärteo eest. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut peab kohus võimalikuks süüdistatav rahalise karistuse kandmisest KarS § 73 lg. 1 tingimisi vabastada. Kohtul ei ole alust kahelda süüdistatava ütlustes oma raske materiaalse olukorra kohta ja et perekonna ainsaks alaliseks sissetulekuks on tema töövõimetuspension, millest enamus kulub ravimitele. Seepärast peab kohus vajalikuks vabastada süüdistatav KrMS § 180 lg. 3 kohaselt osaliselt riigile menetluskulude hüvitamisest. Indrek Saar Kohtunik