1-13-8418/8

Kriminaalasi nr. 1 – 13 - 8418 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. oktoobril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Natalja Kutepova kaitsja: Merike Allikmäe osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas S.H ik. XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, töök. XXX OÜ, eluk. XXX, varem kriminaalkorras karistatud 3.12.04.2012 Tartu Maakohtu poolt KarS § 169 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga 4.16.10.2012 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 11 kuu vangistusega, mis asendatud ÜKT-ga 656 tundi ja täitmise tähtajaga 12 kuud. Mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 10 kuuks. Seisuga 29.10.2013 tehtud 285 tundi ÜKT-d. süüdistusasja KarS § 329 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: S.H on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema, olles karistatud 16.10.2012 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi lisakaristusega 10 kuulise mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega, hoidis kõrvale jõustunud ja täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest, nimelt juhtis lisakaristuse kehtimisajal – 25.02.2013 kella 06.27 ajal Tallinnas Loitsu 13 maja juures mootorsõidukit BMW reg. nr. XXX. -Samuti tema juhtis lisakaristuse kehtimisajal 16.07.2013 kella 16.59 ajal Saue vallas Tallinn – Pärnu mnt. 31 km-l, liikudes Pärnu suunas mootorsõidukit Volvo reg. nr. XXX. Seega S.H pani toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaaltoimiku menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süüteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et ta oli teadlik temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisest. Vaatamata sellele, 25.02 hakkas sõidukit juhtima ja sõitis Lootsi tänavale, kus piirivalvuri märguandel peatas sõiduki. Tuvastati, et tal puudub mootorsõiduki juhtimisõigus. Tema suhtes koostati väärteoprotokoll ja lubati tal minna. Samuti kinnitab ütlusi selles, et juhtimisõiguseta juhtis mootorsõidukit ka 16.
2. olles eelnevalt tarvitanud ka pudeli õlut. Samuti koostati selle juhtumi kohta väärteoprotokoll. Kahetseb juhtunut. Lisab kohtuistungil, et koos elukaaslasega kasvatab kolme alaealist last. Töötab alaliselt Soome Vabariigis. Kriminaalhooldajaga on kokkulepe töötamiseks Soomes ja iga kolme nädala pärast on oma elukohas ja täidab ÜKT tunde. Ta on muutnud oma suhtumist elusse ja käib ka arsti juures end ravimas. Soomes töötamisega püüab end ja peret majanduslikult paremaks muuta. Süüdistatava süü on peale tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist 16.10.2012 kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, väärteoprotokolliga selles, et S.H juhtis 25.02.2013 ja 16.07.2013 mootorsõidukit juhtimisõiguseta ja väärteo lõpetamise määrusega, Maanteeameti teatega selles, et kohtuotsusega S.H-lt võetud mootorsõiduki juhtimisõigus alates 01.11.2012 kuni 31.08.2013 / t.l 2 – 4, 5, 8, 15 – 18, 47, 55 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistatust, ÜKT tundide täitmise ajal kohtuotsusega lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise perioodi ajal kahel korral teadlikult selle nõude eiramist ja viimasel juhtumil ka mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes ( väljahingatavas õhus lõplik alkoholijoove 0,56 mg/l kohta ), kohaldatud ÜKT tundide täitmist üheksa kuu jooksul natuke üle kolmandiku, temale mõistetud karistusena vangistuse asendamist tingimisi katseajaga, kuid nõuete eiramise ajal uue tahtliku kuriteo toimepanemist ja järjekordse karistusena mõistetud vangistuse asendamist ÜKT-ga. Lubadust positiivsete järelduste tegemisel. Süüdistatava ütluste kohaselt omab Soome Vabariigis töökohta, ja kriminaalhooldaja täiendava ettekande kohaselt on täitnud 285 ÜKT tundi. Peres kasvab kolm alaealist last. Süüdistatav puhtsüdamlikult kahetseb juhtunut. Kohus leiab vajaduse tema karistamist rahalise karistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada S.H KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 270 miinimumpäevamäära s.o. 864.00 eurot, Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks rahaline karistus 180 miinimumpäevamäära s.o. 576.00 eurot. 2 S.H suhtes mõistetud karistus Viru Maakohtu poolt 16.10.2012 kohtuotsusega jätta iseseisvaks täitmiseks 3 Välja mõista S.H-lt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse 4 Välja mõista S.H-lt kaitsjatasu 163.20 eurot. Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik