KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.mail 2013.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-1078 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Väärteoasi G.Z-i kaebus PPA Ida prefektuuri 23.02.2013 kiirmenetluse otsusele nr 10220912615188 väärteoasjas nr 2440,13,001081, millega temale LS § 259 lg 2 p 1 alusel määrati rahatrahv 30 trahviühikut s. o 120 eurot Väärteoasja arutamise aeg 29.04.2013 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Ida Prefektuuri esindaja Aleksandr Urb Menetlusalune isik G.Z, ik xxx, elukohtxxx Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus OTSUSTAS: Rahuldada G.Z-i kaebus osaliselt ning Osaliselt muuta Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri kiirmenetluse otsus nr 10220912615188 väärteoasjas nr 2440,13,001081, millega temale Liiklusseaduse § 259 lg 2 p 1 alusel määrati rahatrahv 30 trahviühikut s.o 120 eurot ja teha uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. G.Z süüdi tunnistada LS § 259 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahatrahv 10 trahviühikut s.o 40 eurot. Rahatrahv tasuda neljakuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbri 10220912615188 selgituseks G.Z nr 4-13-1078 rahatrahv. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 22.mail 2013. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: 1 G.Z-i kohta koostati 23.02.2013 aastal kiirmenetluse otsus nr. 10220912615188 selle kohta, et ta alkoholijoobes olles kell 22.30 liikus jalakäijana Kalevi t maja nr 35 suunas sõiduteel, kus tuigerdas ja segas liiklust, takistades sõidukeid. G.Z rikkus LS § 22 lg 1 s.o
(1)Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid vahendeid kasutav jalakäija ei tohi ohustada kõnniteel ning jalgratta- ja jalgteel jala käijat või ratastoolis liikujat. G.Z-i rikkumine kvalifitseeriti LS § 259 lg 2 p 1 järgi
(1)Jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241 sätestatud väärteokoosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.
(2)Sama 1) kui see on toime pandud joobeseisundis; teo eest: G.Z kinnitas kiirmenetluse kohaldamise nõusolekut oma allkirjaga. Oma seletuses tunnistas ta, et oli tarvitanud alkoholi tlk.
- Väärteo kiirmenetluses kontrolliti indikaatorvahendiga G.Z-i alkoholijoovet kell 22.33 23.02.2013 ja indikaatorvahendi näit oli 0,92 mg/l s.o isikul oli tuvastatud alkoholijoove. Samas protokollis, selle pöördel on kajastatud kontrollile allutatud isiku alkoholijoobele viitavad tunnused: G.Z-i käitumine oli tunnistatud normaalseks, tal esines silmade punetus ja tal olid kerged koordinatsioonihäired. Kohtuistungil esitas kohtuväline menetleja Aleksandr Urb kohtule tõendi tlk. 18, millest nähtub, et 19.04.2013 teatas Kohtla-Järve Linnavalitsus, et xxx maja eest läbivale sõiduteele olid novembri kuus 2012.aastal paigaldatud keelumärgid nr. 351 SUURIM KIIRUS -30 km/t ja nr. 361 Parkimiskeeld. Tõend tlk. 19 esitatud fotol on vaade kõnealusele tänavale talvetingimustes vastavate eelviidatud keelumärkidega, mis kajastatud tõendil tlk.
- Kohtvälise menetleja selgitusest nähtub, et foto on tehtud detsembrikuus. 26.02.2013 esitas G.Z Kiirmenetluse otsuse peale kaebuse, milles selgitas, et ta ei ole nõus rikkumise faktiga ja trahvisummaga. Kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et ta oli tõepoolest tarvitanud alkoholi ja tuli koos sõbraga esialgu mööda kõnniteed. Kuna kõnniteel seisis ekskavaator, millest möödumiseks oli vaja astuda sõiduteele, et tänavat ületada, kuid ta ei käinud keset sõiduteed. Sõidutee ääres olevate lumevallide tõttu ei olnud võimalik antud kohas sõiduteed ületada. Väljas oli pime. Rohkem autosid sel teel ei liikunud. Kohtule esitatud tõend, Google internetiportaalis kaardilt tehtud fotolt oli näha, et tegemist on õuealaga ja Kalevi t 35 maja juures on liiklusmärk, mis tähistab õueala. Foto on tehtud suvel. Kiirmenetlusega nõustus menetlusalune isik seetõttu, et teda oleks vastasel korral viidud kainenema, kuid tal oli kodus rase naine ja seetõttu, et hoida ära tema olukorras närveerimine nõustus ta kiirmenetlusega. Kohus uuris tlk. 9, kus on esitatud kiirmenetluse otsuses menetlusele allutatud isiku omakäelise ütluse tõlge vene keelest eesti keelde, mis on tõlgi poolt allkirjastamata ja tõlge ei vasta G.Z-i omakäeliselt kirjutatud selgituse tekstile ja on valetõlke tunnustega. Nimetatud eestikeelne tõlge on eksitav ja moonutab väärteo asjaolusid. Väärteos ei ole tuvastatud elektriautole etteastumist vaid on kaebuse esitaja poolt nimetatud ekskavaatoriks. Seega kohus jätab nimetatud leheküljel asuva tõlgitud teksti välja tõendite kogumist. Kiirmenetluse otsuses kajastatud süüdistuses on märgitud, et G.Z tuigerdas sõiduteel ja segas liiklust, takistas sõidukeid. Samas ei nähtu tunnistaja ütlustest ega ka G.Z-i ütlustest, et peale politseisõiduki oleks antud teelõigul teisi sõidukeid liikunud. 2 G.Z-i ütlustest nähtub otseselt, et teisi sõidukeid ei olnud ja nimetatud väide on ümber lükkamata. Sõiduteel liikunud ja liiklusjärelvalvet teostanud politseipatrullauto pööras antud tänavale just maja nr 35 juures ja liikus tunnistaja ja G.Z-i väitel väga aeglaselt. Seega kiirmenetluses ei ole tuvastatud sõidukite vaid ühe politseisõiduki liiklemine xxx suunas ja väärteootsuses kajastatud väide – G.Z takistas sõidukeid - ei ole kiirmenetluses kogutud tõenditega tõendatud. Kohus leiab, et eeltooduga on vähenenud menetlusalusele esitatud süüdistuse maht kuna tegemist oli ühe politseipatrullautoga. G.Z-ile on esitatud süüdistus, et ta tuigerdas kõnniteel. Samas ei kinnita nimetatud süüdistust kiirmenetluses kogutud tõendid: Kohus uuris tunnistaja Axxx Rxxx ütlusi kohtuistungil ja kohtuvälises menetluses ning leidis, et need ütlused on omavahel vastuolus ning esmalt ei seondu need indikaatorvahendi kasutamise protokollis kajastatud asjaoludega. AxxxRxxxa ülekuulamise protokollis tlk. 11, tunnistaja selgitas, et 23.
- 2013 kell 22.30 märkas tunnistaja patrullautoga sõites, et Kalevi t 35 juures kõndisid 2 isikut sõiduteel patrullautole vastu. xxxt xxx üks noormees - G.Z - lõi käega vastu politseiautot. Politseiauto peatus ja selgitati välja, et isik oli alkoholijoobes ja tal olid kerged koordinatsioonihäired. G.Z-i ütlustest nähtub, et ta ei käinud keset sõiduteed. Ta ei tekitanud sõidukile mingeid vigastusi. Indikaatorvahendi kasutamise protokollis on kajastatud, ning tunnistaja Axxx Rxxx ülekuulamise protokollis tlk.11 on kinnitus, et kaks inimest liikusid sõiduteel neile vastu konkretiseerimata sõidutee osa kus need isikud liikusid. Kohtuistungil ei iseloomustanud tunnistaja menetlusaluse isiku käitumist mingil moel tuigerdamisena ja ei kinnita väärteootsuses kajastatud asjaolu, et isik tuigerdas sõiduteel. Samuti ei selgitanud tunnistaja, milles kerged koordinatsioonihäired isikul väljendusid, kui tegemist oli lumise sõiduteega, mille äärtes kuhjatud lumevallid, kuigi isik oli ka alkoholijoobes. Tunnistaja ütlustest ei selgu, kas isiku koordinatsioonihäired olid tingitud alkoholi tarvitamisest, lumisest teest või mõlemast ja kas see on samastatav tuigerdamisega. Kohus leidis, et tunnistaja ütlused kohtuistungil on vastuolus indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, kus viimases on G.Z-i käitumise kohta märge, et see oli normaalne. Tunnistaja ülekuulamise protokollis G.Z-i käitumise kohata peale tema alkoholitarvitamist iseloomustavaid andmeid ei ole selgitatud kuid kohtuistungil tunnistaja iseloomustas menetlusaluse isiku käitumist agressiivseks seda täpsustamata. Samas nähtub, et väärteo menetlustoimingute tegemise ajal G.Z-i suhtes erivahendeid: gaasi, käeraudu, kainenemisele toimetamist ei kasutatud, mistõttu kohus leiab, et tunnistaja väide agressiivsuse kohta ei vasta kogutud tõendite kogumile. Ligi kolm kuud peale sündmuse toimumist tunnistaja antud täpsustamata iseloomustava väite jätab kohus eeltoodust tulenevalt tähelepanuta. Tunnistaja A.Rxxx selgitas, et menetlusalune isik peatus hetkeks politseiauto juures lõi käega vastu politseisõidukit. Teine isik läks edasi. Tunnistaja ütlustest nähtub, et menetlusalusele isikule esitati küsimusi eelkõige politseiauto löömise kohta ja kohe paluti istuda politseiautosse. Kuna teine isik, kes samuti väidetavalt kõndis sõiduteel ja mõlemad isikud olid koos, siis politseiametnike menetlushuvi teise sõiduteel liikuva jalakäija suhtes täielikult puudus. Seega järeldab kohus, et G.Z-i poolt politseiautoga füüsiline kontakt toimus ja seda ei eita otseselt ka menetlusalune isik ise, kuid kuna kiimenetluse otsuses ei ole menetlusalusele isikule inkrimineeritud LS § 259 lg 2 p 3 liiklusohu tekitamist, ei ole kohtul alust raskendada menetlusaluse isiku, kaebuse esitaja olukorda. Kohus leidis, et G.Z rikkus LS § 22 lg 1 sätestatut ja tema liikumine alkoholijoobes jalakäijana sõiduteel ohustas tema enda tervist ja elu, kusjuures inkrimineeritud rikkumise ohtlikkust iseloomustab isiku tahtlik füüsiline kontakt sõidukiga ja raskemad tagajärjed hoidis ära üksnes sõidukijuhi poolt tarvituselevõetud abinõud s.o väga aeglane liikumine ja õigeaegne peatumine. Kohus leidis, et kiirmenetluse käigus on kohtuväline menetleja keskendunud eelkõige aga G.Z-i käitumises just liikuva politseiauto löömise asjaolude väljaselgitamisele jättes aga sellise käitumise süüdlasele inkrimineerimata. Kohus leidis, et kiirmenetluse käigus ei ole ka kohtuväline menetleja esitanud kohtule sündmuskoha kohta fotomaterjali sündmuskohast vahetult selle toimumise ajal, mis kajastab ekskavaatori paiknemist kõnniteel ja jalakäijate võimalusi sellest takistusest ohutuks möödumiseks ja sõidutee ületamiseks. Kiirmenetluse materjalides ühe tunnistaja ja menetlusaluse isiku 3 vastuoluliste ütluste tõttu ei ole kohtul võimalik tõendi kujunemist jälgida sündmuskoha visuaalselt tajutavate asjaoludega tihedalt seostatud sündmuse käigus. Väärteomenetluse käigus kohtus ei tuvastanud kohus G.Z-i vastutust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leidis, et kiirmenetlust kohaldatakse tulenevalt VTMS § 55 lg 1 alusel kui selle toimepanemise asjaolud on selged. Kohtuväline menetleja on seega rikkunud VTMS § 55 lg 1 nõudeid, mida riigikohus oma otsuses nr. 3-1-1-39-03 selgelt väljendas. Kohtuväline menetleja määras menetlusalusele isikule karistuseks LS § 259 lg 2 p 1 järgi rahatrahvi 30 trahviühikut s.o 120 eurot, kuid on kajastanud väärteootsuses selle toimepanemise asjaolusid mitmetitõlgendatavalt, konkretiseerimata sõidukite takistamise asjaolusid puudutavat käitumist( kas isik liikus keset sõiduteed või muu tegevusega) ja ilmselgelt on antud süüdistuses väljendatud sõnaline süüdistus mahult suurem kui seda väljendab väärteona kvalifitseeritud rikkumine LS § 22 lg 1 järgi s.o
(1)Jalakäija peab liikuma temale ettenähtud teel või teeosal. Seega eeltoodut arvestades vähendab kohus kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse suurust miinimumilähedaseks, sest seadusest tulenev raskendav asjaolu - alkoholijoobes viibimine - on hõlmatud väärteokvalifikatsiooniga, isik tunnistab oma süüd ja on motiveeritud edaspidi hoiduma sellistest rikkumistest. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 4