4-13-2226/6

Väärteoasi nr. 4-13-2226 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 16.05.2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Piret Liivo Vaidlustatud lahend Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse 01.04.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2302,13,002415 lisakaristuse tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik J.J, isikukood XXX, elukoht: XXX Menetluse liik Kirjalik menetlus KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse 01.04.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2302,13,002415 lisakaristuse määramise osas. Liiklusseaduse § 223 lg.1;§ 226 lg.1 alusel määratud karistus -rahatrahv kokku 960 eurot- jätta muutmata. Täpsustada otsust ning määrata, et KarS§ 66 lg.3 alusel kuulub rahatrahv summas 960 eurot tasumisele ositi igakuiselt 12 kuu jooksul, s.o. 80 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtule, teatades sellest seitsme päeva jooksul Harju Maakohtule arvates otsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul arvates otsuse tutvumiseks kättesaadavusest Vaidlustatud otsuse sisu Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse 01.04.2013.a otsusega väärteoasjas nr. 2302,13,002415 tuvastati, et J.J 13.02.2013.a. kell 17.52 Virbi 18 juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit, ei hoidnud ohutut külgvahet ja riivas seisvat sõidukit. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju RTA Grupp OÜ'le ja KO'le. Tarvitas alkoholi peale liiklusõnnetust enne politsei sündmuskohale jõudmist ja liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal, millega pani toime LS§ 223 lg.1;§ 226 lg.1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Vastavalt otsuse karistati J.J-i Liiklusseaduse § 223 lg. 1 alusel rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses, s.o. 520.00 eurot, liiklusseaduse § 226 lg. 1 alusel rahatrahviga 110 trahviühiku ulatuses, s.o. 440.00 eurot ja liiklusseaduse § 226 lg. 2 alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kaebuse sisu J.J esitas 15.04.2013.a Harju Maakohtule kaebuse, milles ei vaidlusta määratud rahatrahvi suurust, kuid palub jätta alles juhtumisõigus. Ja nimelt selgitab kaebaja, et ta on onkoloogiliselt haige ning sõidukit vajab regulaarseks arsti külastuseks. Tal on liikumishäired, seega muul moel liikumine on raskendatud. Seega on juhtumisõigus talle hädavajalik igapäevaseks liikumiseks. Oma väidete kinnituseks esitas J.J ka tõendid ja nimeltarstitõendi oma haigusjuhu kohta, pensionitunnistuse, millest nähtuvalt on J.J töövõimetus 100%. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteotsus on õige ning määratud karistus proportsionaalne, kuid arvestades kohtule esitatud täiendavaid tõendeid ning tuginedes KarS§ 50 lg.2, millest tulenevalt ei tohi juhtumisõigust karistusena ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu, ei vaidle kohtuväline menetleja vastu, kui kohus rahuldab kaebuse esitaja taotluse juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud väärteoasjas esitatud tõendeid kaebust, leiab, et kohtuväline menetleja seisukoht on põhjendatud ning kaebus tuleb selles osas rahuldada. KarS§ 50 lg.2 sätestab, et mootorsõiduki juhtumisõigust ei või ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Siin peetakse silmas isikut, kes juhtis ise oma sõidukit või andis oma sõiduki juhtimise üle joobeseisundis isikule. Juhtis ta aga ise sõidukit joobeseisundis, ei tule piirang kohaldamisele ning antud lisakaristuse kohaldamine on võimalik. Nähtuvalt kohtuvälise menetleja otsusest, ei ole J.J juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Esitatud tõenditest nähtub, et J.J esineb liikumispuue, mis oluliselt võib raskendada tal muul viisis, kui sõiduautoga liiklemist ning teostada hädavajalikku liikumist. Seega on põhjendatud kaebaja taotlus jätta talle juhtumisõigus alles. Samuti asub kohus seisukohale, et karsitusena määratud rahatrahvi tasumiseks tuleks kaebajale anda mõistlik aeg. J.J ei ole esitanud küll sissetulekut tõendavat dokumenti, kuid nähtuvalt pensionitunnistusest on ta 100% töövõimetu. Nimetatu annab alust eeldada, et rahatrahvi kokku summas 960 eurot tasumine 15 päeva jooksul võib kaebajale käia üle jõu. Seega määrab kohus, et karistusena mõistetud rahatrahvi on võimalk tasuda osadena 12 kuu jooksul. Kohus juhindub V™S § 111; §132 p 2; § 133-135.. Piret Liivo Kohtunik 2