kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne, kui sellega rikuti kannatanu omandit.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava A.R-i kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt A.R-ilt tsiviilhagi summas 62.02 euro ulatuses välja mõista kannatanu Maxima Eesti OÜ kasuks. AS Selver on esitanud tsiviilhagi summas 197.01 eurot. Süüdistatav A.R tsiviilhagile vastu ei vaielnud, võttis selle kohtuistungil omaks.
kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne, kui sellega rikuti kannatanu omandit.
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava A.R-i kuritegeliku käitumise tulemusena. TsKMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu tuleb varaline kahju süüdistatavalt A.R-ilt tsiviilhagi summas 197.01 euro ulatuses välja mõista kannatanu AS Selver kasuks. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust, laadi ning süüdistatava isikut. KarS § 199 lg 2 p 9 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. A.R-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik ülestunnistamine ja kahetsus. Kohus arvestab sooritatud kuritegude arvu, nende toimepanemist niivõrd lühikese ajaperioodi jooksul (kahe nädala jooksul), tekitatud kahju suurust, seda, et A.R on eelnevalt kriminaalkorras ja väärtegude eest korduvalt karistatud (lk 28-32, 39-40), süüdistatav ei ole varasematest karistustest enda jaoks järeldusi teinud ning jätkas kuritegelikku käitumist, mis on kujunemas talle elustiiliks. A.R-i käitumises väljendub ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Viimati karistati A.R 09.06.2010 Viru Maakohtu Narva kohtumaja otsusega (lk 33-35) KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8, 9 ja KarS § 215 lg 2 p 1, KrMS §238 lg2, KarS § 65 lg2 alusel vangistusega 2a 7k 12p (vabanes karistuse kandmiselt 11.11.2011 seoses karistuse ärakandmisega). Nimetatud asjaolud kinnitavad, et eelnevad karistused pole mõju avaldanud ning hoidnud teda uute kuritegude toimepanemisest. Süüdistatav on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kohus on seisukohal, et kõigest eelnevalt johtuvalt ei ole süüdistatava puhul tegemist kriminaalhoolduse jaoks sobiva isikuga. Süüdistatava objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest nähtuvalt pani ta kuriteo toime kavatsetult. Karistusregistri andmetel (lk 28-32, 39-40) on süüdistataval määratud rahatrahvid tasumata. Arvestades kõike eeltoodut, tekitatud kahjude suurust ning karistuse 8 eripreventiivseid eesmärke (hoida A.R edaspidi kuritegusid toime panemast), leiab kohus, et A.R-i puhul ei ole põhjendatud kergema karistusliigi - rahaline karistus – kohaldamine ning isikut tuleb karistada sanktsiooni alammäärast pikema reaalse vangistusega 1 aasta. Kriminaalmenetluse kulud koosnevad antud asjas kaitsjale tasutud riigi õigusabi osutamise eest makstud hüvitisest ja sundrahast. Sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt antud asjas (II astme kuriteos süüdimõistmisel) 1,5 kuupalga alammäära, s.o. 480 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine ülejõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus KrMS § 424 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12-kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest, kuivõrd süüdistatav plaanib peale vabanemist tööle asuda. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. KrMS § 179 lg 1p 1 ja 2 kohaselt kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 480 eurot ja KrMS § 175 alusel kohtukulud riigituludesse. Kohustada A.R tasuma väljamõistetud menetluskulud 12-kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Juhindudes KrMS § 306, 311, 313, 315 lg 7, 238 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.R KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks vangistus üks aasta. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada liitkaristust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks kaheksa kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusele lugeda kinnipidamiseaeg 10.03.2013-11.03.2013, 13.03.201314.03.2013, s.o 4 päeva ja alates 20.03.2013 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 20.03.2013, millest alates kuulub kandmisele 7 kuud ja 26 päeva vangistust. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb saabub varem. Välja mõista A.R-ilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 151.20 eurot riigituludesse. Sundraha, kaitsetasu kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule Kohustada A.R tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsetasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. CD plaadid jätta kriminaalasja juurde Välja mõista A.R-ilt: Maxima Eesti OÜ (Swedbank XXXXXXXXXX) kasuks 65.02 eurot AS Selver (Swedbank XXXXXXXXXXX) kasuks 197.01 eurot 9 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel kohtus tutvumiseks kättesaadav 05.septembril 2013 Kohtunik Liina Pohlak 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.