4-13-5392/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev

1. september 2013.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4-13-5392 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Liilia Kesküla Väärteoasi I.G süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik I.G; isikukood XXX; kodakondsus: määratlemata; elukoht: XXX; töökoht: XXX AS Asja läbivaatamise kuupäev 24.09.2013.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja – Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo – esindaja Mari-Liis Reidi KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON
2. Süüdi tunnistada I.G LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 4 (neli) päeva.
3. Kohustada I.G asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 31.10.2013.a.
4. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn.
5. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.
6. I.G poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada I.G suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna politseikadeti Raimo Esopi poolt on 24.07.2013.a koostatud väärteoprotokoll AB 1271857 selle kohta, et I.G juhtis 24.07.2013.a kella 12.30 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Puhangu 12 juures liikudes Sõle tn suunas mootorsõidukit Audi A4, registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kirjeldatud tegevusega rikkus I.G liiklusseaduse (edaspidi LS) § 90 lg 1 p 1,3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. I.G kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse on väljastatud 04.09.2013.a menetlusaluse isiku emale XXX allkirja vastu. Vastavalt V™S § 41 lg 2 antakse kutse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Seega loeb kohus kutse menetlusalusele isikule kätteantuks, mistõttu oli I.G ka teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et I.G süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik I.G eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada I.G väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 4 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et I.G süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 24.07.2013.a on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - menetlusaluse isiku poolt 24.07.2013.a. antud ütlustega, millest nähtuvalt on I.G avaldanud, et juhtis transpordivahendit juhtimisõigust omamata. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna politseikadett Raimo Esop otsustas 24.07.2013.a kõrvaldada I.G sõiduki Audi A4, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna I.G puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati kuni aluste äralangemiseni. I.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 29.07.2013.a I.G kehtivaid juhilubasid ei leitud. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja prefektuuri Lõuna politseijaoskonna teenistuse vanem Romet X otsustas 31.03.2013.a kõrvaldada I.G sõiduki BMW 518i, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna I.G puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Isik kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuni juhtimisõiguse saamiseni. I.G on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on väärteokorras karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise rahatrahvidega. 2 Kohtu seisukoht: Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – I.G-le inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 24.07.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus ning kohtule on esitatud tõend selle kohta, et enne mootorsõiduki juhtimist ja juhtimiselt kõrvaldamist 24.07.2013.a oli I.G ka eelnevalt juba sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – I.G teadis, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus I.G mootorsõidukit juhtima. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud I.G käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et I.G ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et I.G-le määratud rahatrahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on I.G ka varasemalt kahel korral karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Seega ei ole I.G hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. I.G käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Eelnevad karistused ei ole omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Arvestades asjaolu, et isikut on varem karistatud liiklusalase rikkumise eest rahatrahvidega, leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud lühiajalise aresti mõistmine. Arvestades, et I.G ole varem arestiga karistatud, on põhjendatud tema karistamine arestiga 4 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ning isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 31.10.2013.a. Kohus juhindub KarS § 48 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111,
7. Aulike Salo Kohtunik 3