4-13-4851/4

4-13-4851 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2013, Tallinn Väärteoasja number 4-13-4851 (2317,13,004103; 2316,13,006203) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Tõlk Imbi Kangur-Popova Menetlusalune isik A.S, ik XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla, Põhja Prefektuuri Lõuna Politseijaoskond RESOLUTSIOON 1
2. A.S süüdi tunnistada NPALS § 15 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata aresti ärakandmine ositi 4 (neli) päeva kaupa.
4. Mõistetud arest 8 (kaheksa) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1 Tallinnas ning mõistetud ja ositi ärakandmisele määratud arest peab olema täies ulatuses ära kantud hiljemalt 30.11.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks aresti ära kandma asunud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning mõistetud aresti ärakandmata osa ärakandmist arvestatakse alates tema aresti ärakandmisele toimetamisest.
6. A.S-ilt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „A.S, 4-13-4851, joobeekspertiis“.
7. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates 1 kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 04.09.
8. V™S § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 04.07.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1364609 selles, et 16.05.2013 kella 19.15 ajal peeti Tallinnas, Tondi 53 juures kinni A.S, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 19.07.2013 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1208964 selles, et 19.07.2013 kella 15.58 ajal lebas Tallinnas, Kreutzvaldi 17 maja ees A.S, kellelt võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel fentanüüli sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et on väärteod toime pannud. Pärast neid väärtegusid rohkem ei ole olnud. Läks tööle ja olukord muutus. Eelmised arestid on ära kantud. Sooviks aresti ära kanda ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine on tõendatud. Iga karistus peab olema rangem, eelmised karistused olid 5, 6, 8 päeva. Kahe episoodi eest minimaalselt 8 päeva. Välja mõista menetluskulud 70 eurot. Arest tuleb ära kanda kahe kuu jooksul, so 30.11.
9. Kui isik avaldab soovi, et ositi ära kanda, vaidlema ei hakka. Kohus, kontrollinud joobeseisundi tuvastamise uuringuakti, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt NPALS § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises on uuringuaktis tuvastatuga tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet fentanüül, millist aine käitlemine on NPALS § 3 lg 1 kohaselt keelatud, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS §-s 151 ettenähtud väärteona. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, millede kohaselt on menetlusalust isikut varem karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvidega, millised on jäetud tasumata, samuti on teda karistatud arestidega. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid ning asjaolu, et menetlusalust isikut on korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole menetlusalusele isikule oodatud mõju avaldanud ja trahvid jäetakse maksmata. Sellest tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, so aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritava väärteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Arvestades seda, et menetlusalust isikut süüdistatakse kahe väärteo toimepanemises, leiab kohus, et süüdistatavale on võimalik mõista karistus sanktsiooni alamäära ületavas määras, jäädes sanktsiooni keskmisest määrast allapoole. Kuivõrd menetlusaluse isiku sõnade kohaselt on tal töökoht, siis peab kohus võimalikuks määrata mõistetud aresti ärakandmisele kahes võrdses osas. Märt Toming kohtunik 2