(3)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Viitenumber on

1. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav
2. päeval apellatsiooniteate esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest. Asjaolud, menetluse käik 14.08.2013.a on koostatud väärteoprotokoll nr 2317,13,006303 selle kohta, et 22.05.2013 kell 17.35 Tallinnas Vabaduse pst 77 km -l Z.N juhtis mootorsõidukit Volkswagen Caddy riikliku registreerimisnumbriga XXX mootorsõiduki juhile keelatud tervise seisundis (s.o. amfetamiin, metamfetamiin, GHB tarvitamise tunnused), mis takistab liiklusolude täpset tajumist ja liiklusnõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Tarvitas narkootilist ainet amfetamiin, metamfetamiin ja GHB ilma arsti ettekirjutuseta. Aine sisaldus tuvastatud EKEI aktiga nr 1635T. Juhtis mootorsõidukit, millel on nõuetekohaselt läbimata korraline tehnonõuetele vastavuse kontroll. Seega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) §

(4)eurot. KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo toimepanemise eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. Menetlusaluse isiku selgitusest, mis on antud väärteoprotokollis, nähtub, et ta on rikkumisega nõus. Südamest kahetseb. Tunnistaja Hendri Lilboki ütlustest nähtub, et olles tööl patrullis 22.05.2013 peatasid nad kell 17.35 valget värvi VW Caddy Tallinnas Vabaduse pst 77 maja juures linna suunas. Tema palus juhil, kes osutus Z.N-iks sõidukist väljuda, juht oli kergete koordinatsiooni häiretega, pupillid valgusele ei reageerinud, mistõttu otsustasid nad juhi toimetada Wismari haiglasse ekspertiisi. Autot nägid nad ca 50 meetrit enne peatamist, auto sõitis aeglaselt. Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt oli Z.N-i poolt juhitud sõidukil VW Caddy reg.numbriga XXX läbimata korraline ja kohustuslik tehnoülevaatus (tehnoülevaatuse tähtaeg: 11.2012, uus ülevaatus oli läbitud 11.07.2013.a. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati Z.N Tallinnas Vabaduse pst 77 sõiduki VW Caddy riikliku reg.numbriga XXX juhtimiselt 22.05.2013 kell 17.35 kuna kontrollimisel selgus, et isikul on koordinatsioonihäired ja suurenenud pupillid, millest tekkis arvamus, et isik on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet või muu sarnase toimega aineid. Wismari Haigla narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundi kirjeldamise protokollist nr 256/48, 22.05.3013 kell 18.00 nähtub, et Z.N esineb silmade punetus, artikulatsioon on häiritud, rombi asendis kõigub, täpsemad liigutused ebatäpsed, esineb värin sõrmedes, laugudes ja keeles. Järeldus: esinevad narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused; joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine ei ole sedastatav. Wismari Haigla saatekirjast joobeseisundi tuvastamise toimingu tegemiseks nähtub, et E.Soomrelt võeti 22.05.2013 kell 17.53 uriiniproov. Kulud 96.- eurot. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast 1635T, 22.05.2013 nähtub, et kell 17.53 võetud proovist tuvastas Eesti Kohtuekspertiisi Instituut pärast uuringute tegemist amfetamiini, metamfetamiini ja GHB, millised on kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja. Ekspertiisi maksumus kokku 95.- eurot. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismis tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Kohtu hinnangul on süüteod toime pandud kavatsetusega, kuivõrd ta on tarvitanud narkootikume teadlikult, seega seadnud eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ning teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Z.N-i karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikult korduvalt karistatud väärteokorras NPALS § 151 rikkumiste eest rahaliste karistustega, viimati 06.06.2013. Samuti on isik karistatud LS ja alkoholiseaduse alusel rikkumistes. Rahalised karistused tasumata. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et Z.N oli tarvitanud 22.05.2013 narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta ning juhtis kell 17.35 mootorsõidukit ilma kehtiva tehnilise ülevaatuseta. Sotsiaalministri 18.mai 2005 määruse nr 73 järgi „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjas loetletud ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Amfetamiin, metamfetamiin ja GHB kuuluvad esimesse nimekirja. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud Z.N-i käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimine juhile keelatud seisundis ning mootorsõiduki juhtimine ilma kehtivat tehnilist ülevaatust omamata. Seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kolm väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaoluna märgib kohus süü tunnistamist. Karisust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus puhtsüdamlikku kahetsust, kuivõrd materjalidest nähtuvalt on isik korduvalt samalaadsete tegude eest karistatud, kuid jätkab tegude toimepanemist. See ei anna aga alust rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest teo suhtes. Kohtu hinnangul on Z.N-i näol tegemist ohtliku liiklejaga, kes jätkab uute liiklusrikkumiste toimepanemist. Kohus peab vajalikuks osundada ka asjaolule, et sõiduki juhtimine narkootilise aine tarvitamise järgselt, sh tehnilist ülevaatust mitteomava autoga, on enamohtlik väärtegu – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise, kuivõrd tema arusaamine liiklusest ja reaktsioonivõime on ebatäpne. Kohus asub seisukohale, et Z.N ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on Z.N varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, samuti NPALS märgitud rikkumiste eest. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et Z.N on karistatud rahatrahvidega, millised on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut talle etteheidetud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu ning rahatrahv kui karistusliik on end selle isiku suhtes ammendanud. Seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, mis on seotud isikult vabaduse võtmisega- s.o. arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades süü suurust ning väärteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et põhjendatud on aresti mõistmine pikkusega 10 päeva. Kohus leiab, et kuivõrd isikut ei ole varem arestiga karistatud ning isik ise on avaldanud soovi aresti asendamiseks ÜKTga, sellega nõustub ka kohtuväline menetleja, siis on see võimalik asendada ning karistuse eesmärke on võimalik ka selliselt saavutada. Tulenevalt V™S § 38 lg 1 ja KrMS § 173 lg 1 p 3 alusel kuulub Z.N-ilt välja mõistmisele menetluskulu, s.o ekspertiisitasud 96.- ja 95.- eurot, kokku 191.- ( sada üheksakümmend üks) eurot joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise eest. Z.N taotles rahaliste raskustega seoses tasude väljamõistmise ajatamist kolmele kuule. KrMS § 423 ja 424 alusel peab kohus seda võimalikuks ja mõistlikuks. Kohus juhindub KarS § 48; § 63 lg 1, KrMS § 173 lg 1 p 3, 423, 424 ning V™S §-dest 38 lg 1, 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Kristina Väliste Kohtunik