1-13-4483/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2013.a Tallinn kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-13-4483 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Pavel Gontšarov ja Sten Lind Kriminaalasi K.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. juuni 2013.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav K.A Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokurör Annika Vanatoa, kaitsja Urmas Simon, kannatanud X Vojekin, X Hallik, Jelena Kostina, Maardu Linnavalitsuse esindaja Nelja Solovjova, Selver AS esindaja Svetlana Firsova Süüdistatav K.A isikukood xxx, Eesti kodanik, elukoht xxxxxxxxxx, ei tööta, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimati 30.08.2012.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi 8-kuulise vangistusega. RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
3. juuni 2013.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Harju Maakohtu
5. juuni 2013.a otsusega tunnistati K.A KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi süüdi ja karistati 1 aasta ja 3 kuu vangistusega, KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistuse kandmise hulka. Karistusaja alguseks loeti 24.01.2013.a. KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeeriti K.A-lt kinnipidamisel ära võetud 210 eurot. N. Vojekini, M. X, J. Kostina AS-i Selver tsiviilhagid rahuldati. Peale selle mõisteti temalt välja menetluskulud. K.A tunnistati süüdi selles, et ta 24.01.2013.a lõuna paiku varastas Kallasmaa 1 Maardu linnas asuvast Maardu Linnavalitsuse II korruse suletud, kuid lukustamata kabinetist nr. 212, X X portfelli koos selles olnud vara ja dokumentidega kokku 150 euro väärtuses ning laualt Maardu Linnavalitsusele kuuluv sülearvuti Dell mudel Latitude E5430 CPU maksumusega 696 eurot; 21.01.2013.a. varastas Lääne-Tallinna Keskhaigla - Pelgulinna haigla I korruse inforuumist X X rahakoti koos selles olnud dokumentidega kokku 23 euro väärtuses; 15.01.2013.a ajavahemikul kella 14.00 kuni kella 20.00 varastas Põhja-Eesti Regionaalhaigla 8-nda korruse III ortopeediaosakonna meditsiiniõdede toast, J. Sütiste tee 19 Tallinnas x x rahakoti maksumusega 50 eurot, milles oli 400 eurot, x x isikutunnistus, Ida Keskuse spordiklubi abonoment, Rahvusraamatukogu kaart, erinevad boonuskaardid, NPNK Swedbanki Üliõpilase krediitkaart, mille sisestas pangaautomaati ning võttis x. x arvelt 15.01.2013.a. kell 16:07 pangaautomaadist EYP00320 välja sularaha 1000 eurot, kaarditoimingu teenustasu 26 eurot, tekitades kokku varalist kahju 1476 eurot; 09.12.2012.a. kella 14:50 paiku varastas Selver AS Paldiski mnt 56 asuvast kauplusest ühe pudeli Hennessy konjakit 73,90 euro väärtuses; 10.12.2012.a. kella 09:30 paiku püüdis samast Selverist pudelit Hennessy konjakit varastada, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. APELLATSIOONI SISU
6. K.A taotleb maakohtu otsuse osalist tühistamist, enda õigeksmõistmist episoodis, mis käsitab x. x rahakoti vargust Mustamäe haiglast ja seetõttu ka karistuse kergendamist. K.A väidab, et uurijale ta selle episoodi kohta ütlusi ei andnud, soovis kohtus ütlusi anda. Enne kohtuistungit lubas prokurör talle teatud karistust, kui ta kõik episoodid omaks võtab ja süüdi tunnistab. Nii ta tunnistaski ennast süüdi täies ulatuses, kuid kohtuotsus ei tulnud selline nagu lubati. Tegelikult tema seda rahakotti Mustamäe haiglast ei varastanud, samas ta ei eita, et tema pangaautomaadist 1000 eurot välja võttis. Sellel päeval helistas talle tuttav X ja lubas oma võla 100 eurot ära maksta. Leppisid kohtumise Magistrali keskuse juures. X ütles, et enne on vaja pangaautomaadist läbi käia ja nad jalutasid Sütiste tee Statoili tanklasse. X andis talle pangakaardi ja PIN-koodi ja käskis raha välja võtta, et käib ise niikaua tankla tualetis. Ta võttis automaadist 1000 eurot, millest 100 võttis endale, ülejäänud andis 2 Xile. Pangakaardi andis ka Xile tagasi. Tema ei teadnud, et pangakaart varastatud on. Xi pole ta enam näinud. Tema pole J. Kostina rahakotti varastanud. K.A esitas apellatsiooni täpsustuse, milles selgitab, et tal läksid tänava nimed sassi. Tegelikult läksid nad Xiga Sõpruse pst Statoili, kus tema raha välja võttis ja X tualetis käis.
7. Apellatsioonile esitas vastuväited prokurör A. Vanatoa. Prokurör leiab, et maakohtu otsus on põhjalikult motiveeritud. K.A ei ole apellatsioonis märgitud episoodi maakohtus vaidlustanud, on ennast süüdistuse täies mahus süüdi tunnistanud. Alles apellatsioonis esitatud uus versioon ei ole aga millegagi tõendatud ega haaku ka kohtu poolt analüüsitud tõenditega. Prokurör palub maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata jätta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide, apellatsiooni ja sellele esitatud vastuväidetega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. K.A vaidlustab enda süüditunnistamise süüdistuse osas, milles käsitatakse x. x rahakoti vargust Põhja-Eesti Regionaalhaigla
9. korruse kabinetist. Süüdistuse kohaselt pandi vargus toime 15.01.2013.a pärast kella 14 ning kell 16.07 võeti Sõpruse pst 171 juures asuvast pangaautomaadist x x pangakaardiga välja 1000 eurot. K.A väidab, et 1000 eurot võttis ta automaadist välja küll, kuid pangakaardi andis talle tuttav X, kes ise läks tualetti ja palus raha välja võtta. Kohtukolleegium leiab, et K.A versioon on mugandatud vastavalt kogutud tõenditele ega ole eluliselt usutav. Riigikohus on korduvalt oma lahendites selgitanud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt nt otsused nr 3-1-1-74-05; 3-11-3-10) Riigikohus on veel rõhutanud, et tõendite hindamisel on nende elulise usutavuse aspekti kaalumine vältimatu, sest nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7-11). Eluliselt ei ole usutav ka K.A poolt apellatsioonis esitatu osas, milles väidab, et prokurör lubas talle teatud karistust, kui ta kõik vargused omaks võtab ning et sellest lähtudes tunnistas ta ennast täielikult süüdi, kuid kohtuotsus ei olnud selline nagu talle lubati. Teisalt peab kohtukolleegium siinjuures vajalikuks osundada, et kohtuistungi protokollist nähtuvalt taotles prokurör K.A karistamist 1 aasta ja 9 kuulise vangistusega ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamist. K.A ise on kohtuistungil avaldanud, et tema arvates oleks õiglane karistus 1 aasta ja 2 kuud vangistust, millest 1/3 maha arvata /II kd tl 99-104/. Kohus mõistis K.A-le aga karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, millest kandmisele kuulub 10 kuud vangistust. Seega vastas K.A ootustele pigem kohtuotsus, mitte aga prokuröri arvamus mõistetava karistusmäära kohta. Seega on apellatsiooni põhjendus otsitud ja paljasõnaline. Peale eelneva peab kohtukolleegium vajalikuks märkida ka seda, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-91-07). Lisaks eelnevale peab kohtukolleegium vajalikuks osundada Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-3205 ja 3-1-1-87-09 väljendatud seisukohale, mille kohaselt kuriteo toimepanemise viisi (nn modus operandi) sarnasus võib olla käsitatav iseseisva kaudse tõendina. Käesolevas 3 kriminaalasjas K.A-le esitatud süüdistusest nähtuvalt on kolm kuriteoepisoodi (vargused Maardu Linnavalitsuse kabinetist, Pelgulinna Haigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kabinettidest) toimepanemise viisilt kahtluseta sarnased ning need episoodid on omakorda sarnased kuritegudega, millede toimepanemise eest K.A 30.08.2012.a Harju Maakohtu otsusega süüdi mõisteti (vargused haiglate ja ametiasutuste lukustamata kabinettidest) /II kd tl 61-64/. Juba neist kahest süüdistusasjast joonistub välja K.A-le omane käitumismuster varguste toimepanemise kohtade ja viisi valikul Eelnevat arvestades leiab kohtukolleegium, et K.A apellatsioon on põhjendamatu ega anna maakohtu otsuse tühistamiseks alust. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
10. juuni 2013.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Pavel Gontšarov 4 Sten Lind