8 k. vangistusega tingimisi 3 aastase katseajaga Viibis eelvangistuses alates 05.10.2013 kuni 07.10.2013 ja alates 20.10.2013 kuni 21.10.2013 süüdistusasja
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: J.P on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 05.10.2013 kella 23.15 ajal Pae 1 maja juures mootorsõidukit Opel reg. nr. XXX, olles joobeseisundis ( alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,19 mg/l, lõplik tulem 1,09 mg/l ); -samuti tema uuesti 20.10.2013 kella 17.32 ajal Saue linnas Tõkke 3 asuva maja juures juhtis mootorsõidukit Opel reg. nr. XXX, olles alkoholijoobes ( alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,49 mg/l, lõplik tulem 1,35 mg/l ), millega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammi-juht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega J.P pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja nõustub saavutatud kokkuleppega. Prokurör ja kaitsja leppisid kokku, et süüdistatavat karistatakse
järgi 8 kuu vangistusega.
1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 05.10.2013 kuni 07.10.2013 ning 20.102013 kuni 21.10.2013 s.o. 5 ( viis ) päeva karistusaja hulka, mõistes lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 7 kuud 25 päeva vangistust.
1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab
1 sätestatud kontrollnõudeid s.o. - elama kohtu määratud elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
1 p. 1 alusel määrata mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aastaks. Kohus leiab, et süüdistatava enda süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema tõeline tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 243 -§ 246, § 318 lg. 2 p. 4 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada J.P
järgi ja mõista karistuseks 8 ( kaheksa ) kuud vangistust.
1, 3 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui J.P kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab eelpool nimetatud kontrollnõudeid, millised määratud Tallinna vangla kriminaalhooldusametniku poolt. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise ajast.
1 alusel mõistetud karistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka arvestada eelvangistuses viibitu aeg alates 05.10.2013 kuni 07.10.2013 ja alates 20.10.2013 ja 21.10.2013 s.o. 5 ( viis ) päeva. 2
1 p. 1 alusel J.P-lt võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 1 ( üheks ) aastaks LS § 127 alusel J.P kohustatud 5 ( viie ) tööpäeva jooksul, otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti s.o. elukoha liiklusregistrile 3 Välja mõista J.P-lt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse 4 Välja mõista J.P-lt kaitsjatasu 168.00 eurot. 5 Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 KrMS § 180 lg. 3 alusel mõistetud kohtukulud tasuda ositi igakuiselt, kuid mitte vähem kui 100.00 eurot kuus ja lõplikult rahalised nõuded tasuda 01. juuniks 2014 6 Apellatsiooni saab esitada KrMS 9. peatüki 2 jao sätete rikkumise olemasolul. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.