lg 2 järgi on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
järgi on kassatsiooni alused: • materiaalõiguse ebaõige kohaldamine (
toodud alused); • väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (
Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 01.10.2013 otsusega nr 2302,13,010699 karistati I.E liiklusseaduse (LS) § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistusega 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks selles, et menetlusalune isik 13.09.2013 kella 16:00 ajal Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Tallinn- Narva mnt 25 kilomeetril, juhtis mootorsõidukit kiirusega 180 +/- 6 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 64 km/h. Selliselt rikkus menetlusalune isik LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse 29.10.2013, milles märkis, et soovib otsuse vaidlustada määratud karistuse osas, taotledes määratud rahatrahvi vähendamist, võimaldada rahatrahvi tasumist ositi ning vabastada I.E lisakaristusest. Kaebaja kaitsja põhjendused on järgmised: I.E on igapäevane autokasutaja, kelle töö eeldab autoga sõitmist. Ta juhib ehitusettevõtet ning peab igapäevaselt käima erinevatel objektidel. Samuti on I.E korvpallur, millega seoses tuleb käia trennides ja võistlustel. Koduklubi on Rapla Tyco. Märgitud juhtumi puhul kiirendas I.E kiirust kuni 180 km/h, kuna tahtis kontrollida vibratsiooni seost rehvidega. Hiljem selguski, et rehvid olid ebaõigesti tasakaalustatud. Tol hetkel ei olnud liiklusolukord ohtlik, kuna tee oli ühesuunaline ja nähtavus oli väga hea. I.E ülalpidamisel on 2- aastane tütar. Lisaks on tal kaks laenukohustust kokku 400 eurot kuus. Lisaks tuleb tal juhtimisõigusest ilma jäädes osadest tööobjektidest loobuda, mis tähendab sissetuleku kaotust ja tooks kaasa ka töötajate vallandamise. Samuti jõuavad paljud teised korvpallurid treeningutele ainult koos temaga, kuna neil endal puudub auto või juhtimisõigus. Kohtuistungil kaebuse esitaja kaitsja istungi protokollimist ei soovinud ja jäi kaebuse juurde. Selgitas, et politsei tegevusele etteheiteid ei ole, kiirus on tuvastatud õigesti, I.E tunnistab süüd, on andud oma selgitused, mis inimlikus plaanis selgitavad tema tegu. Esitanud on tõendid, et selline sõiduki prooviminekiirendamise läbi oli inimlikult vajalik, ta sai teada, mis oli viga ja viga sai kõrvaldatud, õigustust see teole muidugi ei anna. Paluvad otsus osaliselt tühistada määratud karistuse osas, I.E on palju vaja autoga liikuda, tal ei ole varasemaid kehtivaid rikkumisi. I.E ülalpidamisel on 2- aastane tütar, tal on kaks töökohta - põhitöö ehitusettevõttes ja teine korvpalluritöö. Kui tal juhtimisõigust ei ole, siis jääb mingisugune töö tegemata. Suures osas Rapla korvpalliklubi baseerubki I.E. Ilma temata seda edu ei ole 2 võimalik hoida, temast sõltub seega ka paljude teiste isikute tulevik. Paluvad mõistvat suhtumist ja vähendada rahatrahvi, võimaldada selle tasumist osade kaupa, nt 200 euro kaupa kuus ja tühistada lisakaristus. Kohtuistungil kaebuse esitaja istungi protokollimist ei soovinud ja jäi kaebuse juurde ja selgitas, et toetab esitatud kaebust täies mahus. I.E kinnitab, et nagu kaebuses on kirjas, nii kõik juhtus. Ta ei sõitnud kogu tee sellise kiirusega, ainult sellel ühel korral kiirendas, lühiajaliselt kuni kiiruseni 180 km/h ja tagasi, ajaliselt ei oska hinnata, kas see oli 5- 15 sekundit. Sellest piisas, et teada saada, mis autol viga on. Ta ei kavatsenud kiirust ületades sõitu jätkata. Sõitis vasakus reas, ei mäleta, kas sõitis kellestki mööda. Autos oli üksi. Juhiload sai vist siis kui oli 20- aastane (staaž umbes 15 aastat). On tõesti varasemalt kiirust ületanud aga sellest on aastaid möödas. Viimasel aastal on käitunud seadusekuulekalt, maanteel liikudes kasutab kiirusehoidjat. Kahtlustas sellel korral, et rehvitasakaalustustööd ei ole tehtud õigesti, kuna auto kiirusel 110 km/h hakkas vibreerima. Ei õigusta oma tegu, see oli automaatne reageering, kuna tekkis kahtlus auto rehvide korrasolekule. Kohtuvälise menetleja esindaja istungi protokollimist ei soovinud ja leidis, et tehtud on õige otsus. Kohtuvaidlustes leidis kohtuvälise menetleja esindaja, et ta ei nõustu lisakaristuse tühistamisega ega põhikaristuse vähendamisega. Sellises ulatuses kiirendades võttis kaebaja teadliku riski, sellise kiirusega liikudes pani ta ohtu teiste isikute elu ja vara. Kuivõrd isikul on juhtimisõiguse vajalikkus teada juba tema võetud kohustustega- töö, pereelu, korvpall, siis pidi ta selle kõigega ka varem arvestama ja rikkumist mitte toime panema. Liikluses liiklemise eelduseks on LS tundmine, seega ei saanud I.E-le tulla ootamatuna asjaolu, et tema suhtes võidakse kohaldada lisaks rahatrahvile ka lisakaristust ehk juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud ka kergendava asjaoluga, raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendava asjaoluga arvestamist näitab ka asjaolu, et lisakaristus on määratud sanktsiooni alammääras. Kohtuväline menetleja oleks võinud sellise rikkumise eest määrata põhikaristusena ka juhilubade äravõtmise 24 kuuks. Arvestades karistuse määramise asjaolusid, sh õiguskorra kaitsmise huvisid ja võimalust mõjutada isikut enam mitte õigusrikkumisi toime panema, sh väärteo ohtlikkust, on talle määratud õiglane ja proportsionaalne karistus. Lisakaristuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel alus puudub. Kohtuvälise menetleja esindaja ei vaidle vastu kui rahatrahvi tasumine määrata ositi. Kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et põhimõtteliselt on menetlejal õigus, kõik asjaolud on õiged. Palub kohut, et arvestada KarS § 56 lg 1, st arvestada karistuse mõistmisel, et see peab mõjutama isikut tulevikus paremini käituma, sh peab kohus vaatama põhjuste peale, mis asjaoludel õigusrikkumine on toime pandud. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu sellele, et see ei olnud tahtlik õigusrikkumine, et „sõidan kiiresti Tallinnast Rakverre“, see oli ühekordne kiirendamine, millel on inimlik selgitus olemas. Isikul kehtivaid karistusi ei ole. Karistuse määr ja liik toob I.E-le väga olulised tagasilöögid pere ja tööelus, sh ühiskondlikus elus. Peab mõtlema ja kaaluma, kas see on vajalik selle isiku mõjutamiseks, sh 6 kuuks load ära võtta. Sellises olukorras ta oma ehitusfirmat normaalselt juhtida ei saa, võistlustel osaleda ei saa. Kaaluda tuleb, kas on mõjutamiseks piisav ka rahatrahvi kohaldamine. Kaitsja sõnul pole põhjust kahelda, et I.E kahetseb juhtunut, on järeldused teinud, ega jätka õigusrikkumiste toimepanemist. Palub karistust sanktsiooni piires. Kaitsja leiab, et lisakaristus ei ole automaatne järelm, seaduseandja ei ole ettenäinud, et igakord juhiload peab ära võtma. Peab kaaluma, kas see täidab eesmärki ehk tulevikku suunatult uute rikkumiste ärahoidmist. Jääb kaebuse juurde ja palub kohtul see rahuldada. 3 Kaebaja kinnitas viimases sõnas, et ta ei ole igapäevane liiklushuligaan, juhtus selline õnnetu rikkumine vales kohas valel ajal. Loodab, et tehakse õiglane otsus. Jääb kaebuse juurde. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Väärteoprotokolli nr 2302,13,010669 (AB1322873) andmetest nähtuvalt on I.E 13.09.2013 kella 16.00 ajal juhtinud mootorsõidukit Audi A6 riikliku registreerimisnumbriga xxx Harju maakonnas Jõelähtme vallas Tallinn- Narva mnt 25 kilomeetril kiirusega 180 km/h alas, kus lubatud suurim kiirus oli 110 km/h. Laiendmääramatus on arvestatud rikkuja kasuks – 6 km/h ning etteheidetud on seega lubatud suurima sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 64 km/h. Selliselt rikkus I.E LS § 50 lg 5 p 3 ja pani toime LS § 227 lg 4 sätestatud väärteo. Vaidlus puudub selles, et märgitud alas oli 13.09.2013 suurim lubatud sõidukiirus 110 kilomeetrit tunnis ning selles, et I.E märgitud rikkumise toime on pannud. Käesolevas asjas on vaidlus määratud karistuses ja lisakaristuses. LS § 227 lg 4 näeb karistusena ette mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetrit tunnis, karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Sama § lõige 5 p 3 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud süüteo eest kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Menetlusalune isik tunnistab rikkumist. Vaidlust selles, et ta kiirust etteheidetud määras ületas, ei ole. Lisaks tema enda süü tunnistamisele on see asjaolu tõendatud ka politseiametnikust tunnistaja Margit Männiku V™S § 99 lg 8 korras avaldatud ütlustega, mille kohaselt 13.09.2013 kella 16.00 ajal mõõtis tema kiirust Tallinn- Narva mnt 25 km-l. Suunaga Narva poole möödus teistest musta värvi s/a Audi, mille kiiruseks fikseeris tema 180 km/h, +/- 6 km/h. Sõiduki peatamisel selgus, et tegemist oli s/a Audi riikliku registreerimisnumbriga xxx ja seda juhtis I.E, ik xxx. Rikkumise kohta on koostatud 13.09.2013 kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtuvad samad andmed, s.o I.E poolt 13.09.2013 eelmärgitud kohas sõitmine kiirusel 180 km/h. Protokollist nähtuvalt kasutati kiirusmõõteseadet Ultra Lyte (taatlemistunnistus ja kuupäev UXO18400 TRSS 13/00082, 17.04.2013). Seade testitud ja töökorras 13.09.2013 kell 07.40. Protokollist nähtuvalt oli tegemist kaherealise sõiduteega (sõiduradade arv 2+ 2), eraldusribaga kahesuunaline tee. I.E juhitud Audi liikus teises reas, ta möödus kõrval sõidurajal liikuvatest sõidukitest, mitu sõidukit sõitis samal ajal teel. Eeltoodu alusel nõustub kohus sellega, et I.E süü temale etteheidetud väärteo toimepanemises on tõendatud ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi. I.E kaitsja poolt esitatud tõenditest nähtub, et Agomer rehvid OÜ on väljastanud arve 11.09.2013 4 kasutatud rehvi osas kokku summas 220.00 eurot. Rehvikeskuse kviitungarvest nr 232819, 16.09.2013 nähtub, et I.E-le on esitatud arve 2 ratta tasakaal koos rattavahetusega“ eest summas 27.20 eurot. I.E iseloomustus xxx korvpalliklubist on positiivne. Iseloomustest nähtuvalt abistab I.E nooremaid mängijaid, keda aitab ka transpordiga treeningutele jõuda. Samuti sõidutab korvpallikooli lapsi. I.E tööülesannete 4 kirjeldusest OÜ Xxx nähtub, et OÜ tegevus toimub üle Eesti, I.E on OÜ ainuke juhatuse liige ning I.E on väga keeruline, kui mitte võimatu teha tööd ilma omamata juhtimisõigust. Nimetunnistusest nähtub, et Xxx on sündinud xxx, tema üks vanematest on I.E. Maksekorraldusest nr 3394 nähtuvalt on I.E tasunud talle määratud karistusest 200 eurot. Kohus möönab, et esitatud materjalidest ei nähtu, kui pikaajaliselt I.E sõitis kiirusel 180 km/h, mistõttu tuleb kohtul siinkohal lähtuda I.E enda ütlustest, s.o asjaolust, et ta sõitis kiirusel 110 km/h kuni kiirendas kiiruseni 180 km/h ca 5- 15 sekundi vältel. Teistsuguseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samuti on kiiruse ületamise põhjustena kohtule teada ainult I.E enda poolt antud ütlused, s.o asjaolu, et ta tahtis kiirendades kontrollida rehvide tasakaalustatust ning ta ei kavatsenud kiirust ületades sõitu jätkata. Seega tuleb kohtul anda hinnang I.E süü suurusele ja talle määratud karistusele selles, et tema ületas suurimat lubatud sõidukiirust kaherealisel ühesuunalisel teelõigul kuni 64 km/h võrra, s.o sõites 5- 15 sekundi jooksul kiirusega kuni 180 km/h, kuna soovis selgust saada auto vibratsiooni põhjuses. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühikut ja lisakaristusena määrati juhtimisõiguse äravõtmine kuueks kuuks. Seega on põhikaristus määratud LS § 227 lg 4 ettenähtud sanktsiooni rahatrahvi keskmisest määrast kõrgem ja lisakaristus miinimummääras. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt tuvastati menetlusaluse isiku sõidukiiruse lubatud kiiruse ületamine 64 km/h võrra. Antud juhul võib menetlusaluse isiku poolt kiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü on keskmist määra oluliselt ületavas määras. Tähelepanuta ei saa jätta, et isiku sõidukiirus oli mõõtmise hetkel 180 km/h +/- 6 km/h. Isik ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 64 km/h, ta möödus teistest sõidukitest, st samal teel liikus teisi liiklejaid. Sedasi, olles veendumata selles, et auto tehniliselt korras on, kiirendades teistest autodest mööda kiirusel 180 km/h, seadis I.E ilmselgelt ohtu nii enda kui teiste liiklejate tervise ja vara, olenemata sellisel kiirusel sõidu kestvusest. Kuigi tegemist oli kahesuunalise ja kaherealise teega, ei vähenda see kohtu hinnangul I.E süü suurust ega tema poolt põhjustatud ohtu teistele liiklejatele. Kiiruseseadme kasutamise protokolli kohaselt möödus ta teistest autodest. Sellisel kiirusel auto kontrollimine ja ettearvamatutele takistustele reageerimine on igal juhul teisi liiklejaid ohustamata viisil küsitav. Sellest tulenevalt leiab kohus, et I.E süü on keskmist määra oluliselt ületavas määras. Kohtuväline menetleja on tuvastanud karistust kergendava asjaoluna kahetsuse ning kohus nõustub sellega. Raskendavad asjaolud puuduvad. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka põhimõttest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, s.o käituma õiguskuulekalt. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on kaebuse esitaja varasemalt karistatud isikuks, samas on temale määratud väärteod kustunud. 5 Kohus leiab aga, et nimetatud andmeid on kasutavad iseloomustava materjalina, kuna nendest nähtub, et I.E on varasemalt samuti LS alusel rikkumiste eest karistatud, viimati 23.05.2012.a., sh kiiruse ületamise eest viimati 2009.a. Rahatrahv on tasutud, viimane karistus kustunud. Samuti on ühel korral I.E-lt varasemalt äravõetud juhtimisõigus kaheks kuuks, s.o 2007 aastal. Kohus leiab, et kaitsja poolt toodud asjaolud nagu pere, töökohad ja töö korraldamine ei avalda sellist mõju, mis tingiks I.E-le mõistetava põhikaristuse vähendamise. Nimetatud asjaolud olid isikule ka enne rikkumise toimepanemist teada, kuid ei mõjutanud ega takistanud teda rikkumist toime panemast. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus sanktsiooni keskmisest määrast kõrgemal kuid alla sanktsiooni ülemmäära, s.o 200 trahviühikut, on vastavuses süü suuruse ja kaebuse esitaja isikuga. Puutuvalt kaebuse esitajale määratud lisakaristusse, märgib kohus järgmist. Kohtuväline menetleja on arvestanud, et senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning seda võib kohaldamata jätta üksnes erandlikel asjaoludel. Asjaolu, et isikul on seoses tööülesannete täitmisega või pere vajadustega vaja sõiduki juhtimise õigust, peaks tal endal iga päev meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusnõuete rikkumisest. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ja leiab samuti, et asjaolud nagu töövõime kaotus ilma juhilubadeta ja raskendatud treeningutele/võistlustele jõudmine jms olid kaebajale teada ka enne. Kaebaja süü oli suur. Ta seadis ohtu nii enda kui kaasliiklejad. Kaebajat on ka varasemalt karistatud LS rikkumiste eest, sh 2007 juhtimisõiguse äravõtmisega. Seega selline karistusliik ei saanud talle üllatusena tulla. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb kohtu hinnangul eelkõige arvestada eripreventiivseid kaalutlusi. Arvestada tuleb, et mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine on tõesti abinõu, millega eemaldatakse liiklusnõuete rikkuja mootorsõiduki juhina ajutiselt liiklusest, kuid kohus leiab, et selle rakendamine seondub reeglina rikkuja üldise liiklusalase käitumise ja hoiakutega, mitte aga vajadusega hoida teda igal juhul ajutiselt eemal mootorsõiduki juhtimisest. Karistusregistri arhiivi andmete kohaselt on I.E viimati kiiruse ületamise eest karistatud 30.06.2009, seega üle nelja aasta tagasi. Seega, õiguslikult antud juhul ei ole isik tegu toime pannud korduvalt (kehtivad karistused puuduvad), joobeseisundis ega juhilubadeta. Isik tunnistab oma süüd, kahetseb, on selgitanud asjaolusid, miks selline lühiajaline õigusrikkumine aset leidis, mistõttu peab kohus tema kahetsusavaldust siiraks ning asub seisukohale, et isik on toimepandud rikkumisest aru saanud ja vajalikud järeldused teinud. Seda kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et isik ei ole viimase 4 aasta jooksul kiirust ületanud. Samuti lähtub kohus siinkohal I.E teistest iseloomustavatest andmetest, milledest nähtub, et isikule tõepoolest on juhiload töödega seoses vajalikud igapäevaselt, sh teiste abistamiseks ja töö korraldamiseks. Nimetatud asjaolusid kogumis arvestades, ei pea kohus põhjendatuks kohaldada I.E-le lisakaristust, kuna leiab, et I.E on võimalik õiguskuulekale teele tagasi suunata ka üksnes põhikaristuse kohaldamisega. Samuti leiab kohus, et on mõistlik mõistetud trahvisumma tasumine ajatada. Isikul on küll töökoht ja sissetulek, kuid ka muud kohustused. Kohus leiab, et rahatrahvi tasumise mõistlik aeg on kuni neli kuud. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsus tuleb tühistada I.E-le mõistetud karistuste osas, tehes selles osas uue otsuse. Kohus jätab muutmata põhikaristuse suuruse, kuid ajatab selle maksetähtaja kuni neljale kuule ning tühistab määratud lisakaristuse ehk juhtimisõiguse äravõtmise. Kristina Väliste /allkiri, pitsat/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.