← Eesti

1-11-13169/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. november 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-13169 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
  2. oktoobri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu S.A (S.A) kaitsja advokaat Anne Vissaku (Vissak) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras:
  3. Jätta Tartu Maakohtu
  4. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu S.A kaitsja advokaat Anne Vissaku määruskaebus rahuldamata.
  5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 6.40 (kuus eurot ja nelikümmend senti), advokaat Anne Vissakule tema poolt S.A-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
  6. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.A-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Anne Vissaku poolt osutatud õigusabi eest 38.40 eurot riigituludesse.
  7. S.A tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr
  8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „S.A 111-13169 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 17.10.2012 määrusega jäeti S.A temale Tartu Maakohtu 30.11.2011 kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. S.A tunnistati Tartu Maakohtu 30.11.2011 kohtuotsusega süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati S.A-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.12.2010 kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 aasta 8 kuud vangistust võrra, lugedes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat. Karistuse kandmise aja algus on 02.09.2011 ja lõpp 02.09.
  9. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 02.09.
  10. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus asus seisukohale, et S.A tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus tuvastas, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav kahel korral kriminaalkorras karistatud ning kannab esimest reaalset vangistust. Lähtudes individuaalsest täitmiskavast olid vangistuse ajal planeeritud tegevused tööhõives osalemine ja sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimine. Kinnipeetav osaleb alates 25.01.2012 vangla majandustöödel abitöölisena ning läbis ettenähtud sotsiaalprogrammi ajavahemikul 22.03.2012 kuni 13.06.
  11. S.A on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, millest viimane on määratud 20.02.
  12. S.A on olnud kahel korral kriminaalhooldusel ning mõlemal korral on olnud probleemiks registreerimisnõude ja kohtu poolt määratud kohustuste täitmine. Esimesel korral pikendati katseaega kolme kuu võrra ja määrati lisakohustused. Teise käitumiskontrolli ajal pikendati katseaega kuue kuu võrra, kuid järgneva erakorralise ettekande alusel pöörati karistus täitmisele, kuna kinnipeetav ei täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi ega asunud tekitatud kahjusid hüvitama. Seega varasemad kriminaalhoolduse perioodid ei suutnud tekitada muutusi kinnipeetava käitumises. Veel märkis kohus, et käesoleval ajal on Tartu Maakohtu Võru kohtumaja menetluses kriminaalasi nr 1-12-5963, kus S.A süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes, mis on toime pandud
  13. aastal. Märkides, et kohus ei ole süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel seotud vangla ega menetlusosaliste seisukohtadega, leidis maakohus, et S.A tingimisi vabastamine vangistuse kandmiselt enne temale määratud karistusaja lõppu ei ole põhjendatud. Kohtu arvamus tugines eelkõige sellele, et S.A ei ole suutnud ühtegi temale varem määratud katseaega edukalt läbida, vaid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja pannud toime uusi kuritegusid. Seega ei tekitanud süüdimõistetu eelnev elukäik veendumust, et ta suudaks seekord järgida kriminaalhoolduse nõudeid ja käituda õiguskuulekalt. Maakohtu hinnangul ei sobi S.A kriminaalhooldusele ja seda vaatamata asjaolule, et vangistuses on ta viimase kaheksa kuu jooksul suutnud vältida distsiplinaarüleastumisi ning täitnud täitmiskavas seatud ülesanded. Viimatinimetatud asjaolud olid maakohtu hinnangul küll positiivsed, kuid ei kaalunud hetkel negatiivseid asjaolusid üles. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S.A kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja seisukohad on järgmised. Kaitsja märgib, et S.A on vabanemisel olemas elukoht ema ja kasuisa juures, kes teda toetavad. S.A enda sõnul on õigusrikkumised olnud tingitud sellest, et ta on 2 olnud kergesti mõjutatav. S.A on avaldanud, et ei soovi enam suhelda kriminaalkorras karistatud tuttavatega, mis soodustab tema edasist õiguskuulekat käitumist. Vabanemisel on S.A olemas töökoht OÜ-s XXX , kus töötab ka tema kasuisa. Tööle asumisega saab suur osa riskidest maandatud, kuivõrd eelnevad rikkumised olid suuresti tingitud ka majanduslikest raskustest. Vangistuse kandmise ajal on S.A asunud vanglas tööle ning täitnud kõik isiklikus täitmiskavas ette nähtud ülesanded, sh läbinud sotsiaalprogrammi. Teda on küll kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, kuid viimane karistus on määratud 20.02.
  14. Kohtus andis S.A selgitusi, et ta on distsiplinaarkorras saanud karistada suitsetamise eest, kuid pärast viimast karistust jättis ta suitsetamise maha. Seega on vangistus talle positiivselt mõjunud. Veel palub kaitsja arvesse võtta, et S.A kannab esmakordselt vangistust ning prokurör toetab tema vabastamist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
  16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole S.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
  17. Kohtukolleegium nõustub kaitsjaga selles, et määruskaebuses esile toodud asjaolud, s.o kindel elukoht ja lähedaste toetus, garanteeritud töökoht ning kinnipeetava individuaalse täitmiskava järgimine, iseloomustavad S.A positiivselt. Seejuures rõhutab aga kohus, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise üle otsustamisel tuleb hinnata KarS § 76 lg-s 3 nimetatud asjaolusid nende kogumis. Seega ei saa kohus võtta arvesse üksnes viimaseid arenguid süüdimõistetu käitumises, vaid peab arvestama tema senist elukäiku, toimepandud kuriteo asjaolusid, käitumist vangistuses ning võimalusi vabaduses tervikuna. Antud juhul on ringkonnakohus seisukohal, et S.A varasem elukäik ning ka käitumine vangistuse kandmise ajal ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
  18. Ehkki S.A kannab reaalset vangistust esmakordselt, on teda ka varem kriminaalkorras karistatud – Tartu Maakohtu 03.12.2010 otsusega mõisteti ta süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 22 lg 3 – § 203 järgi ja karistati 1 aasta 8 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3-aastase katseajaga. Tartu Maakohtu 15.06.2011 määrusega pikendati katseaega 6 kuu võrra põhjusel, et S.A ei ilmunud registreerimisele, ei heastanud kahju ega otsinud määratud ajaks töökohta. Tartu Maakohtu 23.08.2011 määrusega pöörati aga karistus täitmisele, kuna S.A jätkas kontrollkohustuste, sh alkoholi tarvitamise keelu, rikkumist. Samuti pani S.A katseajal toime väärtegusid. Eeltoodust nähtub, et kriminaalhooldus ei suutnud S.A-le vajalikku paranduslikku mõju avaldada ega teda õiguskuulekale teele suunata. Varasem ebaõnnestunud kriminaalhooldus tekitab kohtus kahtlusi, kas uus määratav katseaeg mööduks edukalt ning S.A oleks suuteline temale kohaldatavatest kohustustest kinni pidama. Ringkonnakohtu sellekohast ebakindlust suurendab asjaolu, et S.A pole ka vanglas suutnud kehtestatud korrast kinni pidada, omades kahte kehtivat distsiplinaarkaristust. 3
  19. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid S.A vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kohtul ei tekkinud veendumust, et kantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud ning S.A oleks edaspidi suuteline õiguspäraselt käituma ega paneks toime uusi kuritegusid.
  20. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
  21. Kaitsja on esitanud koos määruskaebusega taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on kaitsja kulutanud määruskaebuse koostamisele, sh tutvumisele kohtumääruse põhjendustega, määruskaebuse vormistamisele, korrektuurile ja vormindamisele 3 pooltundi ning taotleb selle eest tasu summas 57.60 eurot hüvitamist. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 ja RÕS § 22 lg-le 7 tuleb ringkonnakohtul kontrollida kaitsja poolt esitatud eelnimetatud taotluse põhjendatust ning määrata kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aeg ning maksmisele kuuluv põhjendatud tasu. Ringkonnakohus, arvestades määruskaebuse kogumahtu ning selles toodud sisulisi motiive, on seisukohal, et kaitsja esitatud taotlus on põhjendatud osaliselt. Kaitsja on määruskaebuses esitanud samu argumente, mida maakohtus, taotledes neile uue hinnangu andmist. Seejuures on kaitsja ainuke etteheide maakohtule see, et kohus ei arvestanud piisavalt kinnipeetavat positiivselt iseloomustavaid asjaolusid. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulutatud põhjendatud ajaks tuleb lugeda 2 pooltundi ja kaitsjale maksmisele kuuluvaks tasuks 38.40 eurot, sealhulgas käibemaks 6.40 eurot. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.