1-10-8892/49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-8892 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2013 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu O.K (O.K) ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu
4. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu O.K ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused rahuldamata
5. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt K. Kooga Advokaadibüroo kaudu 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, vandeadvokaat Kaido Koogale tema poolt O.K-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
6. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista O.K-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Kaido Kooga poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse.
7. O.K tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „O.K 1-108892 kohtukulud“. Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
9. O.K tunnistati Harju Maakohtu 21.09.2010 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning talle mõisteti KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 65 lg 2 kohaldamisega karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. 1.
10. Karistuse kandmise algus on 07.07.2010 ja lõpp 07.03.
12. Viru Maakohtu 06.05.2013 määrusega jäeti O.K tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
13. Maakohtu määruse kohaselt on O.K 5 korral kriminaalkorras karistatud. Ühel korral on teda juba vabastatud karistuse kandmisest tingimisi katseajaga, kuid karistus pöörati täitmisele. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et O.K on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Riigikohtu praktika kohaselt (3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohtu hinnangul on positiivne, et kinnipeetav on osalenud vangistuse ajal sotsiaalabiprobrammis ning olnud hõivatud õppetööga. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile XXX. Asja materjalidest nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Lisaks on kinnipeetaval vabanemise korral garanteeritud töökoht. Maakohtu määruse kohaselt lõpeb O.K karistusaeg 07.03.2014, seega on ärakandmiseks veel veidi üle 10 kuu. Maakohtu hinnangul ei oleks süüdimõistetu vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus märkis, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu O.K määruskaebus
14. O.K taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega ärakandmata karistusaja ulatuses. 4.
15. Süüdimõistetu leiab, et maakohus ei ole kaalutlusõigust igakülgselt ja objektiivset teostanud. O.K hinnangul ei oleks tema ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustundega vastuolus, kuna ta on ära kandnud üle 2/3 karistusest ning täitnud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Määruskaebuse kohaselt oleks O.K suhtes kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve kohaldamine võimalik ja otstarbekas. O.K märgib, et on oma maailmavaadet muutnud ning teinud kõik endast oleneva, et tema resotsialiseerumise võimalused vabaduses oleksid head. Määruskaebuse kohaselt on O.K leidnud vabaduses töökoha tööandja juures, kes on seadnud talle tingimuseks kuritegeliku eluviisi lõpetamise, alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise ja seaduskuuleka käitumise. O.K hinnangul välistab töökoha olemasolu rahaliste probleemide tekkimise. Määruskaebuse kohaselt soovib O.K vabaduses töötada ja töö kõrvalt edasi õppida ning tööandja on valmis teda moraalselt abistama. Lisaks on -2- O.K elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks, ning võimalus taotleda linnalt sotsiaalkorterit. Selleks, et edaspidi hakkama saada on O.K osalenud vangistuse ajal õppetöös, olles lõpetamas
16. klassi. O.K märgib, et on küll enda süül viibinud pikka aega vangistuses, kuid on kasvanud nõukogudeaegses lastekodus ning tal ei olnud varem elamispinda, töökohta ega ka ühtegi sugulast, kes oleks teda õigele teele suunanud. Määruskaebuse kohaselt kasvas ka O.K vanem vend lastekodus. Vabanedes oleks süüdimõistetu tugivõrgustikuks tööandja ja kriminaalhooldaja, keda tähtaegsel vabanemisel enam ei pruugi olla. O.K hinnangul on mõistetud karistus teda piisavalt mõjutanud ning karistuse eesmärgid on saavutatud. O.K kaitsja määruskaebus
17. O.K kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja O.K vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 5.
18. Kaitsja hinnangul puudub maakohtu määruses põhjendus, miks O.K ennetähtaegselt ei vabastata. Kaitsja märgib, et vangla ei toetanud O.K ennetähtaegset vabastamist, kuid arvamuse andmisel lähtus vangla sellest, et kinnipeetaval ei ole töökohta, samuti oli negatiivselt hinnatud O.K osavõttu õppetööst. Pärast vangla iseloomustuse koostamist on aga kohtule esitatud töökoha garantiikiri ja kooli positiivne iseloomustus. Lisaks on O.K-le määratud distsiplinaarkaristusest möödas aasta ning see pole kehtiv. Kaitsja märgib, et O.K asub vabanemisel elama Narva, kus tal pole endisi tuttavaid, kes ta endisele eluviisile võiks tagasi meelitada. Kaitsja hinnangul on vangistus avaldanud O.K-le positiivset mõju ning süüdimõistetu on otsustanud oma elu muuta. Selleks, et seda positiivselt kinnistada, on kaitsja hinnangul põhjendatud tema ennetähtaegne vabastamine. Kaitsja leiab, et elektroonilise valve kohaldamine tagab süüdimõistetu üle küllaldase järelevalve ja minimeerib uute kuritegude toimepanemise riski. Vastus määruskaebustele
19. Ringkonnakohus tegi 23.05.2013 määruse, mille kohaselt lahendatakse määruskaebused kirjalikus menetluses ning prokuröril on õigus esitada oma seisukohti määruskaebuste osas kuni 30.05.
20. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et O.K vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on O.K tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kuid peab vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi täiendada. 7.
22. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebustes väljatoodud O.K positiivselt iseloomustavad asjaolud ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisavad. Kuigi O.K on ära kandnud üle 2/3 karistusajast, vangistuse jooksul õppinud, osalenud sotsiaalprogrammides ja nõustamistel oma käitumise muutmiseks ning lubanud edaspidi õiguskuulekalt käituda, näitab tema eelnev elukäik ja vangistuse jooksul saadud distsiplinaarkaristus, et tema risk vabaduses uusi kuritegusid toime panna on endiselt kõrge. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebustes esitatud seisukohtadega, et kriminaalhoolduse kohaldamine ja vabaduses töökoha olemasolu oleksid O.K puhul uute kuritegude toimepanemise riski maandamiseks piisavad. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult viidanud O.K korduvale kriminaalkorras karistatusele ja eelmise ennetähtaegse vabastamise järel uute kuritegude toimepanemisele ning pidanud seetõttu O.K ennetähtaegset vabastamist põhjendamatuks. Kuna O.K on varasemalt karistatud nii alaealise vastu toime pandud sugulise kire rahuldamise, tahtliku tapmise kui ka -3- röövimise ja ähvardamise eest ning ta on kuritegusid toime pannud ka vangistuses ja vanglast ennetähtaegselt vabanemise järel, ei ole varasemalt mõistetud karistused O.K-le mõju avaldanud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus arvata, et sel korral on vangistus süüdimõistetut piisavalt mõjutanud ning ta suudab oma senist eluviisi muuta. Erinevalt kaitsja määruskaebuses viidatust, ei ole O.K-le vangistuses 25.09.2012 mõistetud distsiplinaarkaristusest veel aastat möödunud ning tegemist on kehtiva distsiplinaarkaristusega, mis süüdimõistetu käitumist vangistuse jooksul iseloomustab. Seega ei ole O.K ka vangistuse jooksul suutnud õiguskuulekalt käituda ning tema poolt vabanemisel katseaja nõuete täitmine on ebatõenäoline. Arvestades O.K poolt toimepandud kuritegude iseloomu ja korduvust, on põhjendatud ka maakohtu järeldus, et O.K ennetähtaegne vastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega – ringkonnakohtu hinnangul oleks varasemalt korduvalt raskete kuritegude toimepanemise eest kriminaalkorras karistatud isiku ennetähtaegne vabastamine vastuolus nii üld- ja eripreventiivsete kaalutlustega. Ringkonnakohus leiab, et O.K tuleb karistuse kandmist vangistuses jätkata ning range järelevalve koos vangla poolt pakutavate õppimisvõimalustega aitab tema resotsialiseerumisele paremini kaasa kui ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve ja kriminaalhoolduse kohaldamisega.
23. O.K kaitsja vandeadvokaat K. Kooga on ringkonnakohtule esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kaitsja poolt esitatud taotluse kohaselt O.K-le riigi õigusabi andmisele kulunud aeg, s.o 1,5 tundi, põhjendatud ning kaitsja tasuna taotletud summa 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus vandeadvokaat K. Koogale Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt väljamaksmisele kaitsja tasu summas 64,80 eurot, sh käibemaks 10,80 eurot, O.K-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest ning juhindudes KrMS § 187 lg-st 2 mõistab vastava menetluskulu O.K-lt välja. Maarika Kuusk Tiit Lõhmus -4- Aarne Sarjas